Romaanika ja gootika (0)

  Romaanika ja gootika    1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks?  5-15.sajandit loetakse keskajaks.  2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks?  Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda                           hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.  3. Kust tuleb nimi romaani stiil?  Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna ​romanesque prantsuse õpetlane Charles                         de Gerville ​. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil                           eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi                         elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil.   4. Mida tähendavad mõisted:  portaal -  ​rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse  pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone                       läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum.  lööv -  ​kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes.  transept -  ​ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.  empoor - ​ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema                                 küljega avatud suuremasse siseruumi.  trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas                           aknavööndi all.  valgmik -  ​ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken.  silindervõlv - ​ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle                           pikkus on läbimõõdust suurem).  ristvõlv - ​võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel                         lõikumisel.  koor -  ​ ​kiriku​ idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar.  apsiid -  ​ poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis.  kooriümbriskäik -  ​ ​deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori.  krüpt -  ​algselt märtri koobas katakombides.  torn - ​kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on                                   ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil.  5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? 


  Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia                           kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed                         uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku                           üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.  6. Romaani skulptuuri põhitunnused.  Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati                     portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid                         stiliseeritud.  7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal).  Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai                         alguse vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka Ba ​yeux' vaip.  8. Näide vaibakunstist.  Ba ​yeux' vaip. See on varaseim säilinud tikandvaip, kuhu on peale kujutatud Inglismaa vallutamist                           normandia poolt.  9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks?  See järgnes romaanikale ja on valdavalt 12-16. sajandi alguseni.  10. Kust tuleb nimi gooti stiil?  Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse                     arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi                             hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest.  11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis?  Gootika põhitunnusteks ehituskunstis oli teravkaarmotiivid, ​kõrged tornikiivrid, roidvõlvid,                 raidkivikaunistused  12. Mida tähendavad mõisted:  vööndkaar - kaar,  ​mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks.  roie -  ​ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared.  päiskivi - ​võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste                         vahel.  võlvisiil -  ​diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik   tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev                             kaar.  haritorn -  ​dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal​. 


  kabelitepärg - ​kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt                       sümmeetrilise paigutusega  fiaal -  ​ gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel.  roosaken- ​rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis,                         paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas.  kuningate galerii - pikk rida, rõdu  13. Kirjelda Chartres´i  katedraali põhiplaani.  Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt                           ühtne. Katedraali põhjapoolse roosakna keskel on Neitsi Maarja Jeesusega, tema ümber on inglid ja                             kaksteist Juuda kuningat.  14. Gooti skulptuuri põhitunnused.  Gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. Kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga                             jäävad siiski taustaga seotuks. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ja piiblistseene ​. Gooti                         skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Skulptuure                         kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena.   15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž).  Tahvelmaal sündis gooti ajastul, sest ruumi oli seinal vähe. See oli suur edasiminek kunsti levikul,                               sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Itaalias, kus kirikute aknad olid                             väiksemad, maaliti seintele freskosid. Suured aknad aitasid kaasa vitraažide tegemisele. Miniatuur-                       ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid.  16. Näide vaibakunstist.  Gooti aja vaibakudumise kunsti peamised keskused Pariis ja Arras. Kuulsaimad keskaegsed                       vaibaseeriad kooti hiliskeskajal Loire´i orus - näit.“Daam ükssarvega”. On peetud tõenäoliseks, et                         sealses tootmises oli toona kaasatud kuni 15 000 inimest. Oskusi anti edasi isalt pojale. Eripära stiilis:                                 “mille fleurs” taustakujundus, aeganõudev peen töö. Värvimine taimsete ja putukatest saadud                       värvidega –20 erinevat värvust!