Jaani kirik Peterburis (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Tartu Kolledž
Tauri Must
PETERBURI JAANI KIRIK
Referaat
Tööstus- ja tsiviilehitus
ER 2
Tartu 2011

SISUKORD

1SAAMISE LUGU 3
2KIRIKU ARHITEKTUUR 4
2.1Romaani stiil 4
2.2Eksterjöör 4
2.3Interjöör 5
3MURDEPUNKT 6
4KIRIKU TAASAVAMINE 6
5KASUTATUD KIRJANDUS 7
1Jüriso, K. [WWW ] http://klassikaraadio.err.ee/kultuur?news=196460 (29.04.11) 7
6Kalamees, K. Peterburi Jaani kirik kui rahvuslik väljakutse. [WWW] http://www.postimees.ee/120408/esileht/siseuudised/323414.php 7
7Mahtina, V. Eesti Jaani kirik Peterburis. Tallinn: AS Ferdida, 2009 7
8Peterburi Jaani kirik. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_Jaani_kirik (29.04.11) 7
9Peterburi Jaani kirik 1860-2010. [WWW] http://www.peterburg.estemb.ru/est/uudised/lisainfo (29.04.2011) 7
10PETERBURI JAANI KIRIK 1860-2011. [WWW] http://www.concert.ee/ajalugu-jaani-kirik (29.04.11) 7
11Taro, I. Miljonite mäng Jaani kiriku ümber. [WWW] http://www.ohtuleht.ee/161553 (29.04.11) 7

SAAMISE LUGU

Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844 . aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt.
1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt.
Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku asutamisse ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas rahandusministri ettepanekul 55 000 rubla hoone ehitamiseks. Kiriku ehitamist hakkas korraldama pastor Cornelius Laaland. Kogudus ostis kiriku jaoks krundi Neeva, Krjukovi kanali, Moika ja Fontanka vahelisele saarele .
24. juuni 1859 pandi nurgakivi Jaani kirikuhoone ehituseks ning pooleteise aasta pärast võis juba kirikut kasutama hakata.
Aastatel 1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule - ja keeleteadlane , üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt . Hurda järglaseks Jaani koguduse pastori kohal sai Rudolf Kallas (töötas kuni 1913), samuti tuntud rahvuslik tegelane. Organistina on seal töötanud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kirikuga olid tihedalt seotud ka Lydia Koidula, Johann Köler, Amandus Adamson, Miina Härma, Johan Laidoner.
Ühtlasi nendel aastatel kahekordistus ka kiriku hingekirja kuuluvate inimeste arv, st suurenes 24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas.

KIRIKU ARHITEKTUUR

Romaani stiil

Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest.
Kujunes tema välja 10. sajandi lõpuks, aga neoromaani stiili kasutati historitsismi perioodil 19. sajandil. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just sakraalarhitektuur oli see, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Tolleaegsed projekteerijad pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta tekkis nelitis. Koori all oli sageli ka krüpt.

Eksterjöör

Jaani kirik on esinduslik neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga . Sinna oli algselt paigladatud „ mehhaanilise teljega “ kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. 2.1 Jaani kirik
Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline . Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone.
Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid , mis viitasid romaani kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petikniššideks üle viidud .

Interjöör

Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari , mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel . Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel.
Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka hõbetatud viledega saksa firma Walker orel , mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig.
Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter.
Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik.

MURDEPUNKT

1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks olnud kirikuga. Fassaadile tekkis mittekiriklik poolringikujuline juurdeehitus . Ehitati vahelaed ning hoone muudeti nelja kordseks. Maha võeti ka kaunis kirikutorn. Pea 70 aastat olid majas mitmesugused asutused, teiste hulgas laod ja töökojad. Viimasena 1970-datel tegutses seal ehitustrusti kontor.

KIRIKU TAASAVAMINE

1997. aastal antakse Jaani kiriku hoone Peterburi Eesti Evangeelse Luteri Jaani kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks, mis mõned aastad varem oma tegevust alustas. Alates sellest ajast hakati ette valmistama kiriku taastamisprotsessi. 1999. aastal pöördutakse EV peaministri poole kirikuhoone taastamiseks ja eskiisprojekti rahastamiseks ning ühtlasi asutati Jaani Kiriku heategevusfond.
2008. aastal valmib renoveerimise projekt ja sõlmitakse ehituse töövõtuleping Eesti Kontserdi ja Facio Ehituse ASi vahel.
Tänaseks on kirik restaureeritud. Selle tulemusena on Jaani kirik pärast 80-aastast pausi tagasi saanud oma esialgse välisilme.

KASUTATUD KIRJANDUS

Jüriso, K. [WWW ] http://klassikaraadio.err.ee/kultuur?news=196460 (29.04.11)

Kalamees , K. Peterburi Jaani kirik kui rahvuslik väljakutse. [WWW] http://www.postimees.ee/120408/esileht/siseuudised/323414.php

Mahtina, V. Eesti Jaani kirik Peterburis. Tallinn: AS Ferdida, 2009

Peterburi Jaani kirik. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_Jaani_kirik (29.04.11)

Peterburi Jaani kirik 1860-2010. [WWW] http://www.peterburg.estemb.ru/est/uudised/lisainfo (29.04.2011)

PETERBURI JAANI KIRIK 1860-2011. [WWW] http://www.concert.ee/ajalugu-jaani-kirik (29.04.11)

Taro , I. Miljonite mäng Jaani kiriku ümber. [WWW] http://www.ohtuleht.ee/161553 (29.04.11)