Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut
Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning valgus levib mitmes eri suunas. 56. Täielik peegeldus.
Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaalmetalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kunaioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selletagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja lahusefaasis. Nii tekib
Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest. Aine Valguse kiirus Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt Õhk 300 000 km/s tihedamasse, siis murdumisnurk on väiksem kui langemis nurk. Vesi 225 000 km/s Valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnale Klaas 200 000 km/s nimetatakse valguse murdumiseks. Teemant 124 000 km/s kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Õhk langem 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 isnurk Vesi murdu 0 7 15 22 29 35 41 45 48 49 misnurk
Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selle tagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja lahusefaasis
Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Footon-valguseosa. Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda. Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust lainepikkus-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f)
Struktuuri järgi jaotatakse süsivesikud mono-,oligo-ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, ühesuguste koostiste ,kuid erinevate struktuuridega ühendid (looduses enim levinud). Oligosahhariidide molekulid monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidi moodustab suur arv ühinenud lihtsuhkruid. Molischi test Süsivesikute olemasolul tekib nende segus alfa-naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 5-6 tilka Molischi reaktiivi ja ettevaatlikult 1ml kontsentreeritud H2SO4. Sahharoosi sisaldava lahuse ja happe piirpinnale tekkis punakas reaktsiooniprodukt, laktoosi lahuse ja happe piirpinnale aga kollakas reaktsiooniprodukt. Järelikult Molischi test tõestab kõikide süsivesikute olemasolu lahuses. Erinevate värvide
polüsahhariidid. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageeruvad edasi -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2
SO42- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele konts. soolhapet. Seejärel lisasin BaCl 2. Tekkis valge sade. Seega eksisteerisid analüüsitavas lahuses sulfaatioonid. CO32- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele hapet. Lahusest ei eraldnud gaasi (CO2), järelikult puudusid lahuses karbonaatioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4. Tekkis sade, lisasin lahj. H2SO4 lahust kuni sade lahustus. Seejärel lisasin mööda katseklaasi serva konts. H2SO4. Lahute piirpinnale ei tekkinud tumepruuni ringi, järelikult ei leidunud lahuses nitraatioone. [Fe(CN)6]3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4, mille tulemusel muutus lahus tumesiniseks (Turnbulli sinine). Lahuse värvumine tõestab heksatsüanoferraatioonide olemasolu. Tehtud katsed tõestasid, et lahuses number 8 leidus kolme aniooni: CrO42-, SO42- ja [Fe(CN)6]3-. Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamine nende koosesinemisel
tilga kontsentreeritud HCl-ga ning lisan 1 ml 1M tioatseetamiidi (edaspidi TAA) lahust. Hoian keevas vesivannis 5 minutit. TAA lisamisel tekkis lahusesse paks kollakas-valge sade. Kuumutamisel värvus kogu lahus mustjaks. Seejärel tsentrifuugin sademe ning kontrollin pärast tsentrifuugimist sadenemise täielikkust. Selle jaoks lisan umbes 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kuna tekkis pruunikas sade vee ja lahuse piirpinnale, siis lahjendan lahust kahekordse mahuni, lisan 5 tilka TAA ja hoian vesivannil veel 2 minutit. Seejärel tsentrifuugin uuesti ja valan vee pealt. Pesen sadet pesuveega, mis on valmistatud 10 ml destilleeritud veele lisatud 2 tilga konts. HCl ja 2 tilga TAA kokkusegamisel, mida on kuumutatud. Pesemiseks lisan sademele 1-2 ml pesuvett, segan ja tsentrifuugin. A-alarühma analüüs Valan tsentrifugaadi pealt ära ja lahustan sademe konts. HNO 3-ga, lisan ka vett.
geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole. ● Detergentid- Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees, kasutatakse pesemisvahenditena. ● Seep on üks vanemaid detergente. ● Detergendid jagunevad anioonaktiivseteks ja katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks. Toiduained ● Normaalseks eksisteerimiseks vajab inimene toitaineid. Toiduained- millest me toitu valmistame.
Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas. Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse omavahel segamini, on raske otsustada, kas tulemuseks on Õli/Vees või Vesi/Õlis emulsioon. Samaaegselt toimuvad mitmed protsessid: tilkade teke, agregaatideks ühinemine, tilkade liitumine, piirpinnale filmi moodustamine. Segades kokku õli ja vee, mõlemad faasid moodustavad tilgad. See faas, mis jääb tilkadena püsima kauemaks ajaks, saab dispergeeritud faasiks ja ümbritsetakse pideva faasi poolt, mis formeeris rohkem liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja
1. Molisch'i test Tegu on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiga, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel moodustavad suhkrud furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfaale, mis reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: võtsin kaks katseklaasi, valasin ühte 2 ml glükoosi, teise 2 ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutasin katseklaase. Hoidsin katseklaase kaldasendis ja lisasin ettevaatlikult 1 ml konsentreeritud väävelhapet. Hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Mõlemas katseklaasis tekkis uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekib tumelilla sademeliht.
1.2.1 Molischi test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale,struktuur? mis moodustavad α -naftooliga, millega reageerides? purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. koostis? Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada!
1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsipõhitest, kuna nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid annavad positiivse reaktsiooni. Ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse reaktsiooni, sest pikapeale toimub monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, tekkinud produktid reageerivad edasi naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: · valasin ühte katseklaasi 2 ml fruktoosi lahust, teise 2 ml sahharoosi lahust · kummassegi lahusesse lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi · loksutasin hoolikalt · hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, mis voolas mööda katseklaasi seina uuritava lahuse alla. Tulemused ja järeldused:
- naftooliga reageerides tekib purpurne kiht uuritava lahuse ning happe piirile. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli C10H7OH lahus alkoholis). Hoides katseklaasi kaldu, lisati tilgakaupa 1 ml konts väävelhapet, nii et see voolaks mööda katseklaasi külge põhja lahuse alla. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas-lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket
Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5ml A-alarühma lahust, hapestasin seda 4 tilga konts. HCl-ga , lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed. Tsentrifuugisin ning lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Kuna lahust oli niigi vähe, ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta
dehüdratiseerus ja sadestus lahusest välja. Kui lisasin vett, siis lahustus tekkinud sade uuesti, sest vähendasin veega sadesti küllastuskontsentratsiooni. Tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikud 1.2.1. Molisch'i test Ühte katseklaasi panin ~2 ml tärklise lahust, teise katseklaasi ~2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi tilgutasin 6 tilka Molisch'i reaktiivi, loksutasin. Tärklise lahusele tekkis piirpinnale kollane värvus, sahharoosile tekkis koheselt lillakas piirpind ( lahus oli jaotatud kaheks osaks, piirpind on kahe kihi vaheline osa). Hoides tärklise lahusega katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet (hape voolas mööda katseklaasiseina uuritava lahuse põhja)- toimus kihistumine, kus oli eristatav ülevalt poolt lugedes valge, kollane, lilla, heleroheline osa. Sahharoosiga, toimides
mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt
hüdroksümetüülfurfuraale. Uuritava lahuse ning happe piirile tekib purpurne kiht, kui produktid reageerivad α-naftooliga. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt samuti lillakas kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonidon süsivesikute derivaadid, need tekivad redutseeruva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhkruid. 7
mitmed edusammud ja teaduslikud avastused keemiavaldkonnas aitavad meil valmistada keskkonnasõbralikemaid materjale ning vähendada saastatust. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID 3 Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik, või vedeliktahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada. Detergente jagatakse anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel
"vahelüliks" mustuse ja vee vahel - takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Alandavad vee pindpinevust. Tensiidid kinnituvad vee pinnale. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab alandada vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid aitavad mustust eemaldada. Tensiidi hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots veemolekuli külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö.
minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed.Tsentrifuugisin. CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rõhma sulfiididest kõige suurema lahustuvuskorrutisega, siis pärast tsentrifuugimist lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. CuS must [Cu(NH3) 4]²+ + 2H2S CuS + 4NH4+ Bi2s3 must 2Bi2+ + 3S2- Bi2S3 SnS pruun [SnCl4]2- +2 H2S +4H2O SnS + SO42- + 4Cl- +12H+ SnS2 kollane Na2SnS3 + 2HCl SnS2 2NaCl + H2S
ei suuda faaside piirpinda läbida. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Metall paigutatakse tema enda soola lahusesse. Tema ioonide keemiline potentsiaal metallid- ja lahusefaasis on üldjuhul erinev, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle madalama keemilise potentsiaaliga faasi. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see üleminek põhjustab faaside laadumise. Selle tagajärjel omandab metallifaas positiivse laengu, seega tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida laengut. Anioonid omakorda põhjustavad metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tegib erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektroni poolt tehtav ja termodünaamiliselt maksimaalne kasulik töö Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand: Metalli asetamisel elektrolüüdi lahuses esineb kaks faasi ( ja )
Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Tulemus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt
metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Põhitest, kuna toimib nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide puhul. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 2ml sahharoosi, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemasse lisasin 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisasin tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet, hoides katseklaasi kaldu, et hape ja proov ei seguneks. Sahharoosi lahuses tekkis happe ja lahuse piirpinnale violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosakaspunane vahekiht. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerusid, moodustasid
kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Miks? Kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Glükoosi ja fruktoosi lahustele lisades Molisch'i reaktiivi, tekkis vastavalt esimeses purpurne reaktsiooniprodukt ning teises lillakas kiht
juuresolekul. 1.2.1 Molisch'i test See on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna selle abil saab määrata nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariide. Positiivse reaktsiooni annavad isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid (tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine). Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustuvad furfuraalid või 5- hüdroksümetüülfurfuraalid. Produktid reageerivad edasi -naftooliga ning uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekib purpurne kiht. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate süsivesikute lahust, lisada 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) ning loksutada. Hoida katseklaasi kaldasendis ning lisada ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet Tulemus: Kasutasin süsivesikute lahustena glükoosi ja fruktoosi. Glükoosi puhul tuli katse paremini välja ning lahuse ja happe piirpinnale tekkis selge purpurne kiht. Fruktoosi puhul oli
Molischi reaktiivi, lahus muutus samamoodi 1ml kontsentreeritud lillakaks. Süsivesikute väävelhapet. II olemasolul tekkis lahuste segus katseklaas: 2 ml -naftaooliga kontsentreeritud glükoosi, 5 tilka väävelhappe lisamisel happe ja Molischi reaktiivi, uuritava lahuse piirpinnale 1ml kontsentreeritud purpurne vahekiht. väävelhapet. 2) Osasoonide saamine I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid,
toatemperatuuril on TAA hüdrolüüs väga aeglane. Soojendamisel tekkis põhja musta värvi sade. Tsentrifuugisin. Seejärel tegin sadenemise täielikkus kontrolli. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis lisasin pärast tsentrifuugimist tsentifuugiklaasi 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda klaasseina alla ja koguneks lahuse pinnale. Vee ja lahuse piirpinnale tekkis tekkis kollakas-pruunikas rõngas (kollane viitab lahuses olevale CdS-le ja pruun SnS-le). Kuna mul tekkis sade, siis lahustasin lahust kahekordse mahuni, lisasin 5 tilka TAA ja hoidsin keeval veevannil 2 minutit, et CdS ja SnS sadestuks täielikut. Eraldasin sulfiidide sademe tsentrifuugimisel ja pesin seda pesuveega, mis sisaldas 10 ml destilleeritud vett, 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka TAA-d ning kuumutasin pesuvett. Pesemiseks lisasin sademele 1 ml
lähenemine . ökotehnoloogia peamised rakendusvaldkonnad: ökosüsteemide taastamine alternatiivne energeetika ökoloogiline põllumajandus ökoloogiline ehitus jäätmekäitlus heitvee puhastamine looduslikes ja tehismärgalades aktiivmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boitiigid. Biokilel põhinevad puhastid- biokile-bakterite mass tekib kõrge reostustasemega vees, enamasti kinnitub piirpinnale. Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet.
reaktsioonid 1) Molischi I katseklaas: 2 ml Sahharoosi lahuse alumine kiht muutus test sahharoosi, 5 tilka lillakaks ning glükoosi lahus muutus Molischi reaktiivi, samamoodi lillakaks. Süsivesikute 1ml olemasolul tekkis lahuste segus - kontsentreeritud naftaooliga kontsentreeritud väävelhapet. II väävelhappe lisamisel happe ja katseklaas: 2 ml uuritava lahuse piirpinnale purpurne glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit
soolasid. Detergendid Tänapäeval nimetatakse igasugust leeliselist hüdrolüüsi seebistamiseks. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Need ained on pindaktiivsed. Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees, kasutatakse pesemisvahenditena ehk detergentidena. Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik või vedeliktahke aine piirpinnale ning orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Niimoodi pingutavad pindaktiivsed ained mustuseosakesi pinnalt lahti. Pindaktiivsus kasvab süsinikahela kasvades (1218 süsiniku aatomit). Suurea kontsentratsiooni korral moodustab detergent kolloidlahuse. Seep on üks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seebi puudused: · Karedas vees moodustavad rasvhapete kaltsiumi või magneesiumisoolasid, mis ei lahustu vees. Seebi
moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib α- naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult
moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib - naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet
Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
Alandavad vee pindpinevust, aitavad eemaldada mustust, takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale. · Alandavad vee pindpinevust. Pindaktiivsed ained kogunevad piirpindadele: mustus- pesulahus, pesunõu-pesulahus. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, moodustades viimasega vesiniksideme,hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab siiski alandada. vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. · Aitavad mustust eemaldada. Pindaktiivse aine hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots vee molekuli külge. Nii tõmbavad pindaktiivsed ained mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse Kaasa aitab ka mehhaaniline töö. · Takistavad mustuse tagasisadestumist puhastatavale pinnale. Pindaktiivsed ained kinnituvad hüdrofoobse otsaga puhastatavale pinnale ja takistavad mustuse tagasisadestumist.
Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid reageerivad edasi a-naftooliga, moodustades purpurse kihi. 1.Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi (monosahhariid) lahust ning teisesse 2 ml laktoosi(oligosahhariid) lahust 2.Mõlemasse lisasine 6 tilka Molisch'i reaktivi 3.Loksutasin 4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2
või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti
süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Moodustuvad värvilised ühendid. Praktiline osa Molisch'i test See on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest- kõik sahhariidid annavad positiivse tulemuse, samuti ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtan kahte katseklaasi kahe erineva süsivesiku lahuseid 2 ml, mõlemasse lisan 6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutan. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, ilma katseklaasi loksutamata. Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane. Punane glükoos Lilla fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel
Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Süsteemi komponendi pindliiga (ehk teiste sõnadega adsorbeerunud aine hulka) defineerime pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni näiteks 1 g adsorbendi kohta ja väljendatakse mol/g
· Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustes kergesti , kristallide kuju ja sulamistemp on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda idenfitseerida. Tänapäeval kas suhkrute eristamiseks kromotograafilisi meetodeid.
oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib oksüdatsiooniproduktide segu, neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. Molisch`i test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, sahharoos ja glükoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. Sahharoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja glükoosi puhul punakas. Valgu puhul ei tekkinud vahekihti.
keskkonnas produktideks on happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molischi test Teoreetilised alused: Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest Kui süsivesikud on olemas lahus, tekib nende segus -naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: · Katseklaasidesse valatakse 2ml uuritava süsivesiku. · + 2ml Molischi reaktiivi, segatakse · + 1ml H2SO4 NB! Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla, kusjuures happe ja proovi segunemist tuleb hoolikalt vältida! Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsioonisegu muutus roosaks. See tähendab, et lahuses oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi
sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks tärklis, glükogeen, tselluloos. · Suhkruid jaotatakse ka vaba aldehüüdrühma esinemise järgi molekulis redutseerivad/taandavad ja mittererutseerivad/mittetaandavad. Redutseerijad on kõik monoosid ja mõned oligosahhariidid. Süsivesikute reaktsioonid: 1. Molischi test Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) konts. väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne kiht. Töö käik: ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml sahharoosi lahust lisasin mõlemasse katseklaasi 0,5 ml Molischi reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) loksutasin lisasin tilkhaaval 1 ml konts. väävelhapet (rohkem ei loksuta). Tulemus: Peale väävelhappe lisamist oli piirpind tumeroheline/pruunikas mõlemas lahuses. Natukese aja pärast hakkas tekkima purpurne, kahe kihi vahele. Purpur tekkis kiiremini sahharoosi sisaldavas katseklaasis
oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib oksüdatsiooniproduktide segu, neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molisch`i test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, fruktoos ja galaktoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas.
ahel üldreeglina laguneb ja tekib oksüdatsiooniproduktide segu, neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molischi test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 2ml sahharoosi, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemasse lisame 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisame tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet. Sahharoosi lahuses tekkis violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosa-punane vahekiht. Järeldus: Vahekihid tekkisid, sest meil on süsivesikud. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5-
II katseklaas: 2 ml glükoosi, 5 tilka Molischi reaktiivi, 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Töö käik: Sahharoosi lahuse alumine kiht muutus lillakaks aga glükoosi lahus ei muutunud samamoodi lillakaks. Arvan, et põhjus oli selles, et loksutasin liiga tugevalt teis kolvi. Süsivesikute olemasolul tekkis lahuste segus -naftaooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. 1.2.2 Osasoonide saamine Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine. Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati.
lahusesse. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1. Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse testi annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi - naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse tärklist, teise glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Tärklisega katseklaasis tekib happe ja
juuresolekul. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1. Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-,oligo- kui polüsahhariidid. . Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik Katseklaasidesse (2 tükki) valasin 1,5 ml uuritavat süsivesiku lahust. Igasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisasinettevaatlikultilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus ja Järeldus Esimeses katseklaasis oli glükoos ja teises laktoos. Mõlemas katseklaasis tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht
annaabi.ee 
