Uurimistöö: Detergendid (0)

“ DETERGENDID ”
Uurimistöö
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Üldine osa 4
Pindaktiivsed ained 4
Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega 4
Seebi koostis ja valmistamine 5
Seep karedas vees 5
Anioonaktiivsed detergendid 6
Katioonaktiivsed detergendid 7
Mitteionigeensed detergendid 8
Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid 9
2.Praktiline osa 9
Erinevate pesuvahendite etiketid 9
Tulemuste analüüs 10
Vanemate arvamus 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad: 12

Sissejuhatus

Detergendid on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis - ja puhastustoime parandajatena. Detergent on puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained-keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust , suurendades ühtlasi nende märgumist. Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid ühendeid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta , kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel.
Detergentidena käsitatavad tooted on:
• abipesemisvahend, mis on ette nähtud rõivaste, voodipesu jms leotamiseks
(eelpesuks), loputamiseks või pleegitamiseks
• pesupehmendaja, mis on ette nähtud kanga pehmendamiseks pesemisega
kaasnevates täiendavates protsessides
• puhastusvahend, mis on ette nähtud kõigi kodumajapidamise universaalpuhastajate
jaoks ja/või muuks pindade puhastamiseks (näiteks materjalid, tooted, masinad ,
mehhaanilised seadmed , transpordivahendid ja nendega seotud varustus;
instrumendid , aparaadid jms)
• muud puhastus- ja pesemisvahendid , mis on ette nähtud mistahes muudeks pesemis ja
puhastusprotsessideks.

1.Üldine osa

Pindaktiivsed ained

Pindaktiive aine- keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsed ained ehk tensiidid on puhastusainete koostises olevad ioonosakesed. Need on puhastusainete enamlevinumad komponendid.

Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega

Pindaktiivsetel ainetel on koristusprotsessis põhiliselt kolm ülesannet:
Alandavad vee pindpinevust, aitavad eemaldada mustust, takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale.

• Alandavad vee pindpinevust. Pindaktiivsed ained kogunevad piirpindadele: mustus- pesulahus , pesunõu-pesulahus. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, moodustades viimasega vesiniksideme,hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus . Pindpinevust saab siiski alandada. vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide.
  
• Aitavad mustust eemaldada. Pindaktiivse aine hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots vee molekuli külge. Nii tõmbavad pindaktiivsed ained mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse Kaasa aitab ka mehhaaniline töö.
  
• Takistavad mustuse tagasisadestumist puhastatavale pinnale. Pindaktiivsed ained kinnituvad hüdrofoobse otsaga puhastatavale pinnale ja takistavad mustuse tagasisadestumist.
  

Seebi koostis ja valmistamine

Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis -, sauna-, tualett -, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.
Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks. Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid

Seep karedas vees

Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega:
2RCOONa + Ca( HCO3 )2-(RCOO)2Ca?+2NaHCO3
Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnale. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kulu. Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas. Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures. Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide ( vill , siid) pesemisel

Anioonaktiivsed detergendid

Detergendid on sarnaste molekuli ehitusega ja omadustega nagu seep. Kuigi nende puhastustegevus on sarnane, ei raegeeri detergendid nii palju ioonide, kaltsiumi ja magneesiumiga. Detergendi molekuli ehitus koosneb pikast süsivesinikus ahelast ja vees lahustuvast iooni rühmast. Enamik detergente omavad negatiivset iooni rühma, mistõttu kutsutakse neid anioonseteks detergentideks

Katioonaktiivsed detergendid

Teine klass detergente omab positiivseid ioone ja neid nimetatakse “katioonsed“ detergendid. Lisaks heale puhastusvõimele, on neil bakteritsiidsed omadused, mis teeb neid kasutuskõlblikuks ka haiglates. Enamik neid detergente on tuletatud ammoniaagist.
Katiooonseid detergente on kõige tõenäolisem leida šampoonist või riietest . Eesmärk on neutraliseerida staatilise elektri negatiivsed inoonid. Anioonid tõukuvad ning samal ajal katioonid neutraliseerivad selle.

Mitteionigeensed detergendid

Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis annavad neile vajaliku lahustuvuse vees.
Graafikul on näha, et polaar osa molekulist koosneb kolmes alkoholi grupist ja estrite grupist. Mittepolaarne osa on tavaliselt pikk süsivesiniku ahel.

Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid

Fosfaatide kasutamine detergentides võib põhjustada toitainete ülekülluse veekeskkonnas, mis omakorda võib viia eutrofeerumisprobleemideni. Detergendid satuvad veekeskkonda peamiselt reoveepuhastuse käigus.

2.Praktiline osa

Erinevate pesuvahendite etiketid

• Cif cream lemon with micropartlices(puhastuskreem)-