Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogiliselt olulised ained (0)

1 Hindamata
Punktid
Bioloogiliselt olulised ained
10.klass
Konspekt
 
 
Bioloogiliselt olulised ained:
● 1)  Suhkrud
● 2)  Polüsahhariidid
● 3)  Valgud
● 4)  Rasvad
● 5)  Pesuained
● 6) Toiduained
 
 
Suhkrud
● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos  ja 
fruktoos.
● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud 
monosahhariidist ja alkoholist või mitmest 
monosahhariidist.
●  Disahhariid - Kahest monosahhariidist moodustunud 
liitsuhkrud  glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, 
maltoos , laktoos.
●  Invertsuhkur - glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne 
segu.
 
 
Polüsahhariidid
●  Polüsahhariid  on kõrgmolekulaarne ühend, mis 
moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni 
teel.
● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed 
polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud 
polüsahhariidid.
● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks 
peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. 
Glükogeen- loomne tärklis.
●  Tselluloos  on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest.
 
 
Valgud

Bioloogiliselt olulisi amiide nim. pepti dideks.

Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias 
pepti dsidemeks.

Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest  koosnevat  
ahelat nim. peptiidahelaks.

Kui  aminohappeid  on üle kümne, räägitakse polüpepti didest.

Kodeeritav  aminohape - üks neist kahekümnest 
aminohappest, mil est organismid ehitavad  valkusid . Kõik 
kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. 
Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks 
aminohapeteks.

Lihtvalk  ehk  proteiin  ja liitvalk ehk  proteiid . Fibril aarvalgud- 
vees  lahustumatud  ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- 
 
näiliselt korrapäratu puntra t  
aolise molekuliga. Valgu 
denatureerimine- Valgu struktuur muutub.
Rasvad
●  Rasv kui keemiline ühend on  glütserooli triester 
karboksüülhapetega.
● Uus isomeeria  liik – cis-, trans-isomeeria.
● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis-
geomeetriaga.
● Tuntumad  rasvhapped : butaanhape, palmithape
stearhape, olehape , linoolhape, linoleenhape .
● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. 
asendamatuteks rasvhapeteks.
● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga 
küllastumata rasvhapete tähistamiseks.
● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb 
 
 
transhapete jääke.
Pesuained
● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja 
tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et 
hüdrofiilne  ots on alati pööratud vee keskonna poole.
● Detergentid- Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad 
teatud määral vees, kasutatakse 
pesemisvahenditena.
●  Seep  on üks vanemaid detergente.
●  Detergendid  jagunevad anioonaktiivseteks ja 
katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks.
 
 
Toiduained
● Normaalseks eksisteerimiseks vajab inimene 
toitaineid. Toiduained- millest me toitu valmistame.
● Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur 
toiteväärtus.
●  Toiduvalmistamine - on kõige vanem ja laiem keemia 
rakendusala.
● Toiduainete toiteväärtuse ning kalorsuse leiame 
toiteväärtuse tabelitest.
● Toidu  lisaained  on vajalikud toidu säilivusaja 
pikendamiseks ja välimuse või maitseomaduste 
parandamiseks.
 
 
Kasutatud materjal
● Ants Tuulemets, Keemia õpik gümnaasiumile, II 
osa, Orgaaniline keemia meie ümber. (õp.lk. 
56-87.)
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Bioloogiliselt olulised ained #1 Bioloogiliselt olulised ained #2 Bioloogiliselt olulised ained #3 Bioloogiliselt olulised ained #4 Bioloogiliselt olulised ained #5 Bioloogiliselt olulised ained #6 Bioloogiliselt olulised ained #7 Bioloogiliselt olulised ained #8 Bioloogiliselt olulised ained #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor deucegain Õppematerjali autor
Siit saad rohkem infot bioloogiliselt oluliste ainete kohta.

Sarnased õppematerjalid

Sahhariidid ja valgud
4
docx

Sahhariidid ja valgud

Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid ­ lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid ­ liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid ­ kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhari

Keemia
Keemia - Sahhariidid-valgud ja rasvad
2
doc

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

· Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape). · Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape). 2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks. Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad: · Asendamatud aminohapped - need on aminohapped, mida peame toiduga saama (keerulise struktuuriga ained, mida sünteesivad taimed ja bakterid). · Asendatavad aminohapped - aminohapped, mille organism sünteesib ise. 3) Valkude koostis, teke, denatureerumine. Valgud tekivad aminohapete liitumisel. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Denatureerimine - valgustruktuuri muutumine, valk sadeneb valge massina (denatureerimine võib olla põhjustatud nt - kõrgest temperatuurist (muna praadimine). 4) Milliste ainete reageerimisel tekivad rasvad

Keemia
sahhariidid-nukleotiidid-valgud
5
doc

sahhariidid, nukleotiidid, valgud

A ­ adenosiin, 2´-desoküadenosiin G ­ guanosiin, 2´-desoküguanosiin C ­ tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U ­ uridiin T ­ tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid ­ estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped ­ polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval – orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi ­ uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained – koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4­valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval – orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi ­ uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained – koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4­valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun