Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emulsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Liina Loorits
TL II rühm

Emulsioon


Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees , või, vahukoor , aga ka kosmeetilised - või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid , kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone.
Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas . Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse omavahel segamini , on raske otsustada, kas tulemuseks on Õli/Vees või Vesi/Õlis emulsioon. Samaaegselt toimuvad mitmed protsessid: tilkade teke, agregaatideks ühinemine, tilkade liitumine, piirpinnale filmi moodustamine. Segades kokku õli ja vee, mõlemad faasid moodustavad tilgad. See faas, mis jääb tilkadena püsima kauemaks ajaks, saab dispergeeritud faasiks ja ümbritsetakse pideva faasi poolt, mis formeeris rohkem liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest.
Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et eemaldada rasva taldrikutelt ja mujalt. On võimalik teha ka mitmest emulsiooni süsteemi, kus vesifaas on dispergeeritud õli tilkades , mis on omakorda dispergeeritud teises vesifaasis saades v/õ/v emulsiooni. Sarnaselt saab teha ka õ/v/õ ravimvormi. Kahjuks on mitmesed emulsioonid vähem stabiilsed, kuigi kasutatakse alternatiivseid emulgaatoreid lisaks traditsioonilistele emulgaatoritele, et parandada füüsikalist stabiilsust.
Stabiilse emulsiooni definitsioon on, et gloobulid säilitavad oma esialgsed omadused ja jäävad jaotatult püsima pidevasse faasi. Kolloidsed emulsioonid on püsivad, mis tähendab et üks faas püsib hajutatult teises faasis üle aja. Mitte-kolloidsed emulsioonid on ebastaiiblsed ja kalduvad eralduma üksteisest, moodustamaks kihte. Hea näide on kui jätta piim seisma, siis kerkib koor peale – nii saadi vanasti ka koort. Isetehtud õli ja veiniäädika salatikaste on ebapüsiv emulsioon, mis kiiresti eraldub, kui just ei raputata seda pidevalt.
Kasutatud kirjandus:
Emulsioon #1 Emulsioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sui Õppematerjali autor
Mis on emulsioon, selle tekkimine, näited.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Kreemid
16
docx

Kreemid

termodünaamiliselt stabiilsed. Kui korrata uuesti emulsioonide definitsiooni, on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Tavalised emulsioonid on kreemid ja losjoonid. Looduslik emulsioon on näiteks piim. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja juustele mugavalt ja kiiresti levitada suurel hulgal erinevaid aineid. Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid.

Keemia
Füüsikaline ja kolloidkeemia 3-vaheeksam
10
doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv (< 900), siis on stabiliseeritudõ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam
29
docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust () kolloidosakeste juhul. N- osakeste arv ruumalaühikus V- osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0- dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0- langeva valguse intensiivsus I- hajunud valguse intensiivsus 1) Kui n = n0, siis süsteemis valgus ei haju. Näiteks on emulsioonid tavaliselt tugevasti hägused, kuid glütseriini ja tetrakloorsüsiniku emulsioon on läbipaistev kuna nende murdumisnäitajad on võrdsed. 2)Hajunud valguse intensiivsus kerakujulistel osakestel on valemi järgi võrdeline nende raadiuse kuuenda astmega (tingimusel >2r): I ~ r6. Seetõttu dispergeerimisastme kasvamine põhjustab hajunud valguse intensiivsuse I tunduva kahanemise. Näitena on järgnevalt esitatud BaSO4 suspensiooni poolt valguse hajutamise sõltuvus osakese

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Kolloidkeemia eksam
8
doc

Kolloidkeemia eksam

Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks.

Füüsikaline keemia ii
Kolloidkeemia eksam
1
docx

Kolloidkeemia eksam

pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline mittemärgumisel v=180'. Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb

Füüsikaline keemia
Kolloidkeemia
54
docx

Kolloidkeemia

Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus Tahke Gaas Tahke vaht Tahke vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Tahke vaht Tahke vaht Tahke lahus n. Tahke Segu Tahke kristallvedelik kolloidlahus Tahke lahus

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Füüsikaline keemia
38
docx

Füüsikaline keemia

süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused.  Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga  Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul  Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid)  Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad)  Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased

Füüsikaline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun