Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vari ja valguse murdumine (2)

1 Hindamata
Punktid
Vari ja valguse murdumine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Valgus ja valguse levimine

Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas nimetataks

Füüsika
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumine - valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. Murdumisseadus - langev kiir,murdunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv. Keskkond on optiliselt tihedam, kui valguse kiirus temas on väiksem.Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse keskkonda,murdub ta pinna ristsirge poole. Täielik peegeldus - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis

Füüsika
thumbnail
6
odt

Optika ja Mehaanika

(tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk ­ nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind ­ pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine ­ valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk ­ nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts ­ keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts ­ keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus ­ punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev

Füüsika
thumbnail
36
pdf

VALGUS

Tantsukursustel astub õpetaja uute tantsusammude õpetamisel, selg ees, õpilaste ette. Ja ka siis, kui õpetaja seisab näoga õpilaste poole, pööravad mõned õpilased end teistpidi ja kiikavad õpetaja poole üle õla. Ja lasteaiaõpetajad räägivad, et kui seista näoga laste poole ja paluda lehvitada parema käega, liigutab enamus lapsi hoopis vasakut kätt. Miks nii? Huvitavat lugemist: Martin Gardner Vasak – parem maailm. 3.4. Valguse murdumine Mis valgusega peale peegeldumise veel juhtub? Mida tähendab optiline tihedus? Mismoodi paistab maailm vee alt vaadates? Pöördume tagasi küsimuse juurde, mille püstitasime eelmises õppetükis. Mis juhtub õhus leviva valgusega, kui ta jõuab tasasele veepinnale? Teame, et osa valgust peegeldub tagasi õhku. See võimaldab vaatlejal, kelle silm on veepinnast kõrgemal, näha veepinna kohal olevate esemete peegelpilte ehk näivaid kujutisi

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari ­ piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ­ ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ­ ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine ­ valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole, Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.

Füüsika
thumbnail
6
doc

Optika ehk valgusõpetus

eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Läbipaistva aine mõju valguse levimisele Valguse levimiskiiruse määramine Esmakordselt määras valguse kiiruse katseliselt taani astronoom Olaf Römer 1676. aastal ja sai selleks 220 000 km/s. 200 aastat hiljem määras ameerika teadlane Albert Michelson valguse kiiruse samuti katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s Kiiruse valem on . Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumist kahe optilise keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise iseloomustamiseks kasutatakse lisaks langeva kiire ja langemisnurga mõistele murdunud kiire ja murdumisnurga mõisteid. Valguskiirt, mis levib teise keskkonda nimetatakse murdunud kiireks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel ja seda tähistatakse kreeka väiketähega gamma: . Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast

Füüsika
thumbnail
4
docx

Kokkuvõte füüsikast

Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Õhk Langemisnurk 0 15 30 45 60 75 90

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika konspekt katseteks

Hajus peegeldumine Hajuspeegeldumine tekib konardlikel pindadel (seinad, raamatud). Krobelisel pinnal võib igat konarust vaadelda peegelpinnana. Kuna kõik konarused on eripidi siis peegeldab ta valgust kõikvõimalikes suundades. Tänu hajusvalgusele näeme me esemeid. Kujutis tasapeeglis Tasapeeglis tekib esemest näiline sama suur kujutis. Kujutis näib olevat peegli taga, samal kaugusel kui esegi. Kujutis on näiline, kuna lõikuvad mitte kiired ise vaid nende pikendused. Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale siis osa valgusest tungib edasi teise keskkonda, seejuures muutub valguse levimise suund ja seda nim. valguse murdumiseks. Vees levib valgus aeglasemalt kui õhus. Öeldakse, et vesi on optiliselt tihedam kui õhk. Jooniselt näeme, et kui valgus langeb optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse siis murdub ta pinnanormaali poole. Optiliselt kõige tihedam on teemant

Füüsika




Kommentaarid (2)

charmedone profiilipilt
charmedone: päris hea :)
18:44 11-01-2009
nunnuce profiilipilt
nunnuce: super;D
21:43 06-01-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun