Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj., detsimaalkaal 19.saj. alguses, lihtne osutikaal kirjade kaalumiseks 1850. aastail ja elektrooniline numberkaal 1970. aastail. Vanim Eestist leitud kaal pärineb 9. sajandist.
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m
väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a
kilometraazi ja muude andmete salvestamiseks kasutatakse kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi. Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga. 9. Piima vastuvõtt Piima vastuvõtuks tööstuses kasutatakse tankikaalusid, autokaalusid ja vooluhulga arvesteid. Varasemalt oli kasutusel ka spetsiaalsed piima vastuvõttukaalud, mille roostevabast terasest valmistatud piimavann oli riputatud mehhaanilise kangkaalu kluge. Viimane oli omakorda ühendatud osutiga, mis näitas kaalutist 0,5kg täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks. 10. Tanki-ja autokaalud Kaalumisega vastuvõttu korral suunatakse vastuvõetav piim tanki, mille jalgade kluge on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu
määrata nede väärtust nüüdisaegseis mõõtühikuis. Tihe seos numismaatikaga, oluline osa sotsiaal-maj. ajaloo uurimises ning allikakriitikas. Vajadus mõõtude-kaalude reguleerimiseks ja nende väärtuse kinnistamiseks tekib seoses kaubanduse arenguga ja keerukamate majanduslike suhetega. Süsteemid ja murrangud Antiik Kolm tuhat aastat e. m. a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu tekkeks. Kangkaalud vôimaldasid kaaluda eseme massi. Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita. Babüloonia pisim kaaluühik graan vôrdus 0,06 grammiga - ühe keskmise nisutera raskusega. Esimesteks pikkusmôôtudeks olid inimese kehaosad - sôrmed, käed, jalad. Sammu pikkus (jalg) vahemaade môôduna osutus liiga väikeseks ühikuks. Vanas Roomas eksisteeris vahemaade môôtmiseks pikkus - tuhat kahekordset sammu, millest tuletati vahemaade môôduühik - miil
annaabi.ee 
