36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38. Mille poolest erineb sama ist ISO avasüsteemis ja võllisüsteemis? H- avasüsteem(suur täht), h- võllisüsteem(väike täht 39. Kuidas sõltub tolerants täpsusest ja mõõtmest?
Koormuse Sujuv Kerge Kesk- Raske Väga Sujuv Kerge Kesk- Raske Väga liik mine raske mine raske k rež valimiseks B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 nurklõt Võllid nurklõtk radiaalh telghälve nurklõtk Võllid on radiaalhäl Võllid on telghälve k on älve samatelg ve samatelg Siduri samatel sed sed eripära gsed NB! Võlli läbimõõt (võlli ja rummu läbimõõt), määrata tugevustingimusest väändele
0 0 0 Näiteid täpsusastmete kasutusest: 5 6 Kõrgendatud täpsusega pinkide puksid, teemantläbilõikekettad, normaalse täpsusega veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad
Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega leitud tulemusi ning lisaks eelnevatele arvutustele tehakse veel järgnevat.Valitud veerelaagritele tehakse kontrollarvutus toereaktsioonidega, mis leitud jooniselt
veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 – 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 –10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 – 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed. 11 – 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad. JÄRELDUS: Õppisin kasutama indikaatorkella ja selle hoidikut ning õppisin kasutama
Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning kulumis kindluse säilitamine. Kesknoolutamisel kuumutatakse terast 250-500o . Kasutatakse mitmesuguste vedrude, aga ka löökkoormuse töötavate tööriistade töötlemisel. Kõrgnoolutamine kuumutatakse 500-670o , eesmärgiks on plastilisuse ja sitkuse suurendamine ja sise pingete vähendamine. Sellevõrra väheneb ka tugevus ja kõvadus( teljed, võllid, poldid). Noolutus reziimi valikul tuleb silmas pidada, et karastamisel saadud kõvadus väheneb kuumutamisel kuni 200o 15%, kuni 300o 40% ja kuni 550o 90%. Temperatuuri määramiseks kasutatakse kuumutamis ahjudes termomeetreid või püromeetreid. Termilise töötlemise näited Meislid peavad kannatama lööke, olema sitked ja säilitama kõva lõike tera. Puurid süsinikust puure karastatkse 780-800o ja jahutatakse esmalt vees ja seejärel õlis. Termogeemiline töötlemine
suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste (äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud). Venitamine on operatsioon, mille käigus suurendatakse tooriku pikkust ja vähendatakse läbimõõtu (võllid, astmelised võllid, kepsud). Venitamiseks kasutatakse mitmesuguseid pinne: lapik-, väljalõikega, ümarpinne; vormraudu, venitusraudu, torne ja padruneid. Raiumine on operatsioon, mille käigus: 1) toorik jaotatakse osadeks, 2) tehakse toorikusse osalisi sisselõikeid, 3) eraldatakse toorikust osa materjali. Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid. Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid
Manuaal käigukast Kristjan Teearu Koosneb · Võllid · Hammasrattad · Sünkronisaatorid · Diferentsiaal · Käiguvalimis seadis · Laagrid Õlid ja määrimine · Kasutatakse tavaliselt 75w80 või 75w90 õli (GL4, GL5) · Manuaalkäigukastis, nagu igas teiseski mehaanilist liikumist sisaldavas seadmes, on väga oluline töö teha õlil. Õli vähendab hõõrdumist ja seeläbi ka kulumist. Hõõrdumisel tekivad alati jäägid seega aja jooksul õli määrdub ning kaitsvad ja määrivad omadused vähenevad.
Selline sidur sobib kolbkompressorite, kraanade ja valtspinkide mootorite siduriteks. NUKKSIDURITE: Eelised Puudused 1. Suur ülekantav moment; 1. Ajami laagesdustele lisanduvad koormused, 2. Elastne vaheelement tagab vajaliku mis väändejäikuse: on võrdelised telgede hälvetega; · summutab ajamis lööke ja vibratsioone; 2. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis 3. Võllid jäävad ühendatuks ka nurklõtku ei sobi kasutamiseks täpsetes vaheelemendi purunemisel; ajamites: 4. Vaheelemendi pikk tööiga: · saadaval on ka lõtkuvabu nukksidureid; · ühersuunalise pöörlemisega ajamis kulub 3. Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud vaheelement vaid· ühersuunalise hälvete väikeste väärtustega. pöörlemisega ajamis kulub vaheelement vaid ühelt poolt ning hiljem saab sama
Kõvaduse määramine Vickersi meetodil HV teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu
Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid. 3. Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks? Kirjeldada need kahjumehhanismid. Materjali väsimus-pöörlevale võllile või teljele mõjuvad staatilised põikkoormused põhjustavad selle punktides sümmeetrilise tsükliga muutuvaid pingeid.Võllile võivad mõjuda tsüklilised piki-põik-või väändekoormused.
114. · sidur ei tekita ajamis nurklõtku; 115. 3. Võimaldab ajamis suuremaid pöörlemissagedusi; 116. 4. Ülekantava moment on piiratud vaid liidete tugevusega. 117. Jäikade sidurite PUUDUS: 118. 1. Kannavad ajamis edasi ka telgjõudusid ja paindemomente selle vähendamiseks: 119. · laagrid tuleks paigaldada jäiga siduri lähedale; 120. · ühendatavad võllid tuleb joondada ja paigaldada suure täpsusega 4. Teha ääriksiduri eskiis. Kuidas valida sellist tüüpi sidurit? 5. (Ohutusranti saab kasutada ka siduri tasakaalustamiseks.) Ääriksidurid on saadaval ostutoodetena nende valikul tuleb lähtuda valmistaja juhistest. 6. 7. Milles seisneb muhvsiduri eripära? 8
mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli kinnituv ratas, 3-kiil, ja pikilõikes: a-kiil, b-võllile kinnituv ratas 2. Võllid, teljed ja sidurid Korpuse (3) tappidele (2) toetuv telg (1), millel on vabalt pöörlev Tüüpiline ratta ja võlliga masinasõlm:1-võll,2- Kiililiidetega võlle ühendav jäik silindriline siddur:1,2- ratas (4) laagrikaas,3-võlli kaelatihend,4-kinnituspolt,5-korpus,6- ühendatavad võllid,3-sidur,4-kiilud
Keemiliste elementide sisaldus, %: 6 () ( =0.38...0.49, S>0.05, P>0.04, Mn= 0.5...0.6) E335 (EN) (P>0.045, S>0.045, N>0.012) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 6 () = 32500 466 E335(EN10025-2) = 800 3) Euronorm C30E 30 (). Parendatavad terased 1 Sõltub läbimõõdult 2 (Rubla) 2 Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN: C30E 300-350 500-750 20-21 : 30 330 530 18 Keemiliste elementide sisaldus, %: 30 () ( =0.27...0.35, S>0.04, P>0
Veskikere tugikonstruktsioonil on veel vahevööd ja postid mis kokkuliidetud tapitud vahelagedega. Viimased on ehitatud taladele laudadest. Kõik puitmaterjal on värvimata puhas puit millel elementide kaupa lõigatud tähisnumbrid. Nurgapostidel on need maalitud tumeda värviga ja praegugi hästi loetavad. Rõhutamist väärib puidu töötlemise kõrge tase, mis oluliselt veskiehitust väärtustab. Mitte ainult seadmed võllid ja rattad jms, on ka konstruktsiooniosad mitmel puhul lõpetatud kaunistava profiiliga. Hea viimistluse näiteks on akende sisepiirdeid ääristavad profiil lauad. Teadaolevalt ehitati veski 1892. aastal ehitusmeistrite Andres Reiniki, Diedrich Mölderi, Jaan Mölderi ja Karel Koppeli poolt. Lisaks keskmisele emapuule peavõllile ja peamistele hammasratastele on teisel korrusel kaks veskikivi Venemaa valmistajatöökoja märkidega. 2.Tehniline seisukord
telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50 kW, kuid võib esineda ka võimsusega 1000kW või rohkem. Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid. Joonis 4 Lamerihmülekande erikujud: a) lahtine ülekanne; b) ristuva rihmaga ülekanne; c) poolristuva rihmaga ülekanne; d) juhtrullidega ülekanne a) Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. d) Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. 3.2 Kiilrihmülekanne Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende
Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel - Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlematpidi kui ühelt poolt ära kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) - Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: - Ajami laagerdusele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega - Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku - Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega Muhvsiduri eelised:
Ma saan hakkama Lugupeetud kuulajad! Kui keegi küsiks minult kuidas hakkama saada, siis vastaksin talle, et kõik mida vaja on natuke eneseusku, vastupidavust, motivatsiooni ja enesekindlust. Kõik takistused, mis mu teele satuvad, ma saan nendega hakkama. Kui mul tuleb koolitöös ette midagi minu jaoks ületamatut, siis ma sunnin ennast sellega tegelema teadmisega, et ma saan hakkama lihtsalt pean saama. Nagu näiteks see kõne, alguses kui õpetaja sellest juttu tegi, siis ma mõtlesin, et see on võimatu, kuidas ma küll sellega hakkama saan. Mul tekkis koheselt mõte, et selles ma küll põrun. Kuid lõpuks kui võtsin ja panin esimesed read paberile mõeldes, et pole see nii hull midagi, sest ma saan ju hakkama. Vahel tuleb see mulle üllatuseks kui hakkama saan. Olgugi see kas või mõni matemaatika kontrolltöö või mõni füüsiline saavutus. Minu suurimaks imestuseks oli see, et suutsin viimaks võllikiigel üle võl...
akustilisi, keemilisi jt.) 2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis).
4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Sobib valitud jäik sidur SKA45 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Nukksiduri eelised: · Suur ülekantav moment · Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel · Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke · Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlemat pidi kui ühelt poolt kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) · Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: · Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega
- kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide Kiilliidetega võlle ühendav jäik silindriline sidur: 1, 2 ühendatavad võllid, 3 sidur, 4 kiilud hüdromootor- Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule, ei tarvitse kõigi ajamite parameetrid ikkagi sobida masina tööparameetritega. Seetõttu tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. Ükski ülekanne ei kindlusta kogu ajami poolt tehtava töö (energia) edastamist masinale
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 3 A-3 Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele B-1 paindekoormusele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.2012 Algandmed ja ülesande püstitus Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. V...
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne
64. Kuidas ja millega toimub rullmasinas värvi kuivatamine? · Ajalehe masinal on ilma spetsiaalse kuivatitta( värv kuivab kombineeritult keemiline ja füüsiline kuivamine ) · Ajakirjade masinas on aga spetsealne kuivati ahi kus on kõrge temperatuur 65. Miks kantakse trükitud paberilindile silikoonlahust? 66. Mille abil muudetakse paberilindi liikumissuunda? · Paberilaiu pöördeseadmed on võllid, millede abil on võimalik muuta paberi liikumissuunda ja nende abil on võimalik paberilaidu ümber pöörata. Neid asetatkse paraleelselt või perpendikulaarselt üksteise suhtes. Paraleelsed võllid võimaldavadkahe paberilaiu ühendamist ja perpendikulaarsed võimaldavad paberilaiu ümberpööramist.
(pressimise kiirus 5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on 2,5 korda tugevam). 51. Keevisliidete arvutus. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Võlle ja telgi kasutatakse pöörlevate detailide kandmiseks. Lisaks sellele edastavad võllid pöördemomenti. Enamik võlle ja telgi on sirged. Masinates kasutatakse ka murtud geomeetrilise teljega väntvõlle
d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53. Garanteeritud pinguga (press)liited. Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.
hammasrattapaari hambumisega. Veetava võlli hammasratas on ühtlasi peaülekande vedav hammasratas: Peaülekanne kannab pöördemomendi läbi diferentsiaali auto ratastele. Kahevõlliskeemi kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast (Joonis 33) kannab pöördemomenti vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Et sellise käigu puhul võllid on otseühenduses, nimetatakse teda otsekäiguks. Joonis 33:Pikiasetusega kolmevõlliga käigukast. Niisugust skeemi kasutatakse laialdaselt sõidu- ja veoautodel käigukasti koostisosade juures. 29 Käikude (astmete) järgi liigitamisel .võetakse aluseks edasikäikude arv. Joonisel 33 kujutatud käigukast on järelikult .kuuekäiguline ja täielikult sünkroniseeritud.
Tsingitud plekk võimaldab vähendada kerepleki keskmist paksust (ca 0,8 mm). Uutel mudelitel on tsingitud pleki osakaal keskmiselt üle 70%. Lisaks korrosioonikaitsele paraneb liiklusohutus ja keskkonnasõbralikkus. Vastutusrikaste keredetailide tugevus ei muutu sõiduki kasutamisel koos vananemisega. Terase tootmisel kasutatakse keskkonnasõbralikke meetodeid ja kasutatud sõiduki jääkväärtus on suurem. 2.5Masinaelemendid 1 Võllid ja teljed Kergkoormatud võllid tehakse kvaliteetterasest (C40, C45). Termotöötlust ei kasutata või kasutatakse vaid normaliseerimist. Keskkoormatud võllide puhul (Ø 80...100 mm) on määrav tugevus, aga mitte pinnakõvadus ja sellega seotud kulumine. Neid tehakse parendatud terastest (C45, 41Cr4 jt.). Tugevus 14 800...1000 MPa , kõvadus 220...280 HB. Raskkoormatud võllide jaoks sobivad kroomnikkel- või
2.3.1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada. 2.3.2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist. 2.3.3. alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal (oht, jalg võib jääda aluse alla). 2.3.4. lase alus alla käepideme sangal olevale kangile vajutades. 2.3.5. ära lase alust liiga kiiresti alla (kiirelt alla lastes võib õrnem kaup alusel puruneda). 3. PÄRAST TÖÖD 3.1. kontrolli üle kõik rattad ja võllid, kuna nende vahele võivad jääda nöörid, kiled, traadid, jms., mis võib põhjustada rataste kinnikiilumist. 3.2. pane Rocla korralikult ära. 3.3. ära jäta Roclat sinna, kus see võiks segada teiste aluste transportimist või töökaaslaste liikumist. 3.4. Ära jäta Rocla`t aluste alla. 4. MEELESPEA 4.1. Rocla tõstevõime on kirjas käepideme sangal. 4.2. Rocla korrasolekut tuleb kulumise vähendamiseks kontrollida iga päev. 4.3
maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks
Nurga muutuste signalisaatoriks on potentsiomeeter R1, mille liugurit nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool. Relee rakendub ja lülitab sisse mootori M, mis nihutab potentsiomeetri R2 liuguri järele potentsiomeetri R1 liugurile. Liikumine toimub senikaua, kuni mõlemad liugurid on võtnud ühesuguse asendi
Käigukast Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib vee...
Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel: P=M=>M=P/ M-pöördemoment Mem=Pem/ em=2200/100=22 (Nm) Mred2= Mem* ired=22*30=660 (Nm) Mem= Mred1 Mred2=Mkett1 Mkt= Mkett2=Mred* ikett=950*1,44=950,4 (Nm) 3. Leian vedavale kettirattale mõjuva jõu: Fkett1=125 Mred2 Fkett1=125660=3211 (N) 3,2 (kN) 3 4. Valin reduktori võllid: a) Vedava võlli: D-sisse tulev võll=20 Dlaager=25 Laager-305 b) Veetav võll: Dhammasratas=40 Dlaager=35 Laager-307 Dkettirattas=32 Kettülekanne: 1. Leian vedava kettiratta pöörlemis sageduse: nkett=nem/ ired nkett=950/30=31,7 (p/min) kett=0,105n kett=0,105*31,7=3,3 (rad/s) { kett= 3,3rad/s { nkett=31,7p/min 2. Leian keti ülekande arvu:
Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava võimsuse ja soovitud ülekandearvu järgi. Eelistada tuleb väiksema astmete arvuga reduktoreid, kuid üheastmelised reduktorid on mitmeastmelistest palju kogukamad. Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Hammasrattad võivad olla sirg-, kald- ja noolhammastega. Reduktorite kered on kõige sagedamini valatud malmist, harvemini keevitatud terasest. Võllid toetuvad kas veere- või liugelaagritele. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites. Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem
hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment,
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Kõigepealt pandi ülemine blokk paika ja, siis hakati neid ülevalt alla laduma, kuni jõuti alla välja. Kolmas teooria et need võidi ehitada mingisuguse võlukepikesega, sest muistsed mehhiko pärimused räägivad linnadest, suurtest linnadest, mis ühe ööga on kerkinud. Sama võimatu on ehitada suurt linna ühe ööga, kui võimatu on püramiidi kive käsitsi üles vinnata. Neljas teooria on võllide teooria. Egiptlased paigaldasid püramiidi kohale võlli või võllid ning siis võllmehhanismiga kandsid osa kivi raskusest võllile ning osa üritasid ise üles sikutada. Viiendal teoorial kasutati kangi süsteemil põhinevat hiigel kraanat. Kuuendal teoorial hakati püramiidi ehitama järsku orgu või kanjonisse. Pandi esimene kiht paika, kaevati see org madalamaks jne. kuni lõpuks oli auk täidetud, siis kaevati kogu värk püramiidi ümbert ära. (See kõige ebatõenäolisem) Kasutatud kirjandus http://www.tmk.edu
suunav plokk, 11- sektor, 12- pöörde piiraja, 13- laeva parras, 14- roolikamber. Joon. 10.1.11. Võllülekanne vabalt pöörleva sektoriga, mis on puhvervedrude abil ühendatud rumpliga. 5- baller, 6- sektor, 7- võllid, 8- ühendusmuhvid, 9- kooniline hammasülekanne, 23- puhvervedrud. Joon. 10.1.12. Deivise roolimasin (kruviga käsitsi-rooliülekanne): 1.kruvivõll, 2- kronstein, 3- ristmik, 4- balleri ülaots, 5-
3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3
Töökojas kasutatavad tööriistad Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljev...
tagavad hea kontakti laevakere protektorkaitsesüsteemiga. Pika võlliliini korral asub võlliliin võllikoridoris, mis on masinaruumist eraldatud veekindla uksega ja vaheseinaga . Võlliliin läbib veekindla vaheseina läbi tihendi . Lekete tõkestamiseks võlliliini veekindlatest vaheseintest läbiviigukohtades kasutatakse mitut tüüpi vaheseinatihendeid. Ahtri poolt võib tihendi kere sisse olla pressitud pronksvõru. Laagrite läbivajumisel saavad võllid toetuda sellele pronksvõrule . Ohutuse tagamiseks peab võllikoridoris võlliliini kõrval kulgev teeninduskäik olema vähemalt 500mm lai ning varustatud võlliliinipoolsete kaitsepiiretega. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse laeva pukseerimisel või remonttööde tegemisel varustatakse võlliliin lint- või klotstüüpi võllipiduriga. Laeva ekspluateerimisel vastavalt laeva laadungile, ilmastikutingimustele jne, töötab
1. sirghambad – neid on lihtne valmistada, töötab väikestel kiirustel (hammasvõõ joonkiirus < 2...3m/sek) 2. kaldhambumine – kasutatakse suurtel kiirustel, kaldhambumine tagab vaikse ja sujuvama töö. 3. noolhambed – kasutatakse vägasuurte koormuste ülekannete puhul Sisehammasratas ülekandeid valmistatakse kas sirg – kaldhammas ülekannetena. Laeva mitmemasinaliste diiseljõuseadmete reduktorites on vedavate ja veetava hammasrataste võllid samal horisontaaltasandil ja reduktori kere koosneb seetõtttu kahest osast (kerest ja kaanest). Selline paigutus tagab hammasrataste antud mõõtmete korral maksimaalse vahe peamasinate vahel, kui aga peamasinate laiusgabariidid nõuavad suuremat vahet, kasutatakse vahehammasrattaid. Väikelaevadel (peamasinate võimsustel mõne tuhande kilovatini) leiavad piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad,
15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? VP= perioodiliselt muutuv pinge (normaalpinge ja/või nihkepinge ); PT= vahelduvpinge väärtuste hulk ühe koormusperioodi vältel 15.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli parameetrid! Tähiste selgitus? *väärtuselt suurim ja vähim pinge max , min [Pa]; *keskmine pinge, [Pa]: 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! *sümmeetrilised võnkumised (vibratsioon); *pöörlevad võllid (väliskoormused ja inertskoormused); 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? reversiiv- ehk sümmeetriline tsükkel m = 0 (koormuse suund muutub vastupidiseks, ja selle suurim väärtus mõlemas suunas on sama): 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 (koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni): 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad!
ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on omavahel hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle. Generaatori väljundvõimusus suunatakse transformaatorisse, mis muundab selle laiemelektrivõrgus kasutavale pingele vastavaks. Joonis 2. Tuuleturbiinide skeem (Cavallo 1993) Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad
ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on omavahel hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle. Generaatori väljundvõimusus suunatakse transformaatorisse, mis muundab selle laiemelektrivõrgus kasutavale pingele vastavaks. Joonis 2. Tuuleturbiinide skeem (Cavallo 1993) Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad
rummu väändemomenti üle kanda ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning siis jaotub jõud ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. 2. Võllid, teljed ja sidurid 3. Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise profiiliga elemedid, mis toetuvad otstega seadme korpusele. Telg on selline masinaelement, mis ei pöörle, võimaldades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Tema otsad kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9).
parendatavad terased, vedruterased, kuullaagriterased jne. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid auto osi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm.. Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C) ja neis on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jne.. Toodetakse kvaliteetseid ja kõrgekvaliteetseid süsinik tööriistateraseid. Erinevus nende vahel seisneb selles, et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. 3 Vasesulamid Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Puhast vaske
Kaubaaluste allalaskmine: 1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada; 2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist; 3. alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal; 4. lase alus alla käepideme sangal olevale kangile vajutades; 5. ära lase alust liiga kiiresti alla. 13 4.1.3 Pärast tööd 1. Kontrolli üle kõik rattad ja võllid, kuna nende vahele võivad jääda nöörid, kiled, traadid, jms., mis võib põhjustada rataste kinnikiilumist. 2. Pane Rocla korralikult ära. 3. Ära jäta Roclat sinna, kus see võiks segada teiste aluste transportimist või töökaaslaste liikumist. 4. Ära jäta Roclat aluste alla. (https://www.google.ee/search?q=hinnap %C3%BCstol&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=EY5-U4- bLIWI0AWarYCIDg&ved=0CAgQ_AUoAQ#q=rocla&tbm=isch)
kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 1826 - L. Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliselt käsitleva õpiku. MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile).
Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
