50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madis200
Õppematerjali autor
Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud
Õrna ja kuiva nahka ei ole soovitav liiga sageli seebiga pesta, sest pesu käigus eemaldatakse naharasu täiesti ja võib tekkida nahapõletik, mis väljendub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Saun. Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et temperatuuri lühiajaline tõstmine mobiliseerib kogu organismi kaitsesüsteemi ja taastab tema looduslikku energeetilist tasakaalu ning parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas mõjub saun meie kehale? Nahk reageerib kõigile väliskeskkonna muudatustele esimesena. Soojuse mõjul naha uuenemise protsessid kiirenevad, naha ainevahetus paraneb ja inimene näeb noorem välja, sest kudede vananemise esimene tunnus on loid ainevahetus. Higistamine aitab nahka puhastada nii seest kui ka väljapoolt. Saunas olles ja lavalkäikude vahepeal ei tasu juua, sest sel juhul eemaldab organism vaid viimati omastatud aineid, ent mitte küllaldaselt organismi ladestunud vedelikku ja mürkaineid
immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
.............................................................................................. 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.........................................................................................................................................6 Sauna liigid......................................................................................................................... 6 Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun........................................................................6 Soome saun......................................................................................
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid