Kõrboja Peremees sisukokkuvõte (14)

Karjus rähn,laulis lepalind ,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus.
Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil tõesti aeg naaseda Kõrbojale.Kõrboja Rein ,kooliõpetaja,nüüdseks juba Kõrboja peremees ,on mures. Ka Mädasoo,Põrgupõhja ning Metsatoa rahvas ootavad preili käiku. Kas tõesti Anna tuleb ja jääb,ning hakkab perenaiseks? Kõrboja vajas uusi inimesi,lapsi,naisi, noori mehi. Muidu rohtuvad põllud ja rägastuvad heinamaad. Reaalne Kõrboja oli väga halvas seisus ,elamumajas on vihmavesi palgivahel mädaniku sünnitanud,katus laseb läbi,viljapuuaiast on järele jäänud vaid riismed,aiasaadused on nakatunud ja rohkem ussi süüa kui inimese. Elumajad on ripakil ja aastatega vaid mädanenud ja viletsaks muutunud.
Villu aga murdis Katkul tööd teha. Kunagi polnud ta mõelnud,et Katkul nii palju töid ja tegemisi oleks. Ja kuigi Villu tegi palju tööd,tundis ta, et väheks jääb.Peab rohkem ja rohkem tegema. Ema hakkas muretsema, et Villu enesele liiga ei teeks,kuid isa oli rahul. Esimest korda elus tundis Villu,et on tulevane Kõrboja peremees. Vanasti arvas ta, et vend Juhan on selleks sobilikum. Poleks tollel päeval Villu oma silma peast jooksnud, oleks ehk temagi rahus puhanud. Kuid nüüd on palju vaja mõelda ja liigutada,tööriistad vajavad remonti,aiad parandust ,maa harimist ja see Kivimägi. Seda ei saanud Villu kuidagi oma mõtteist. Villus tõusis haletsus ja sugulustunne tühjalt seisva Kivimäe vastu. Kõik need lepad, kased ja kuused annavad teada heast ning rammusest mullast. Kõik oma vabaaja kulutas Villu kivimäel puurides ja paugutades. Isale ei meeldinud see ajaraiskamine mitte üks teps.
Anna oli nüüdseks juba Kõrboja perenaine ,kuid see ei tähendanud et isa Rein oleks kõrvale jäetud. Anna soov ja tingimus oli, et ka isa peremeheks edasi jääks,kuniks Anna peremehe majja toob.
Käes oli jaanilaupäev,Anna jaoks oli see päev midagi enamat. Ta soovis korraldada uhke jaani Kõrbojal,koos pillimehe ja külarahvaga. Niisiis saatiski sulase kõiki Kõrbojale kutsuma. Katku,Põrgupõhja,Mädasoo isegi Kuusiku sauna Eevi oli kutsutud. Eevi aga minna ei saanud, kuna pidi kodus Villu poega kasvatama. Eevi ootas tol õhtul Villut kaua,kuid Villu ei tulnudki. Villu lasi paadist Kõrboja perenaisega rakette ja lõbutses külarahvaga. Korraks oli kõigil meelest läinud, et Villu inimese tapnud. Ka perenaine Anna tundis ennast Villu seltsis mugavalt . Villu oli väga huvitav inimene,temas peitus midagi-mida Anna sõnastada ei osanud. Selleks ajaks kui Anna oli kaldale aerutanud ja Villu tüüris-oli tõrvatünn juba varda otsast maha kukunud.Laternad põlesid,pill mängis ja inimesed lõbutsesid. Küll kiljudes, küll karjudes. Ka Villule ning Annale oli peotuju tagasi tulnud ning terve õhtu nemad üksteisega tantsinud. Külarahvas viskas nalja, et Villu enese Kõrbojale peremeheks tantsi.Rein arvas aga teisiti,peremeheks ta kõlbaks,aga temale väimeheks mitte. Kisub teine rusikaid välgutama,kui perenaine Anna poleks sekkunud,oleks Villu tina saanud. Hoolimata sellest, et noored ise norisid. Kui laternad hakkasid kustuma ja jaanitulest olid alles hõõguvad söed,tegi Villu ettepaneku Kivimäele pauku tegema. Oli tal juba kivid valmis puuritud ja dünamiit ette valmistatud.Mindi koos külarahvaga ning Lõugu Kustiga kes mängis oma vasikat. Kõigil oli hea tuju. Kuid siis juhtus õnnetus,laeng lõhkes enne kui Villu varju sai,ning Villu käsi ja teine silm said viga. Juba rakendati hobuseid ja algas sõit haiglasse.
Järgnevatel päevadel tegi Anna isale selgeks, et soovib Villut Kõrbojale peremeheks,loomulikult isale see ei meeldinud. Kuid ta pidi sellege leppima,vastasel juhul oleks Anna Kõrbojalt jäädavalt lahkunud.See oli aga isa viimane soov,sest Anna tulekuga hakkas Kõrboja ellu ärkama.
Koju jõudes oli Villu ema väga õnnelik et Villu päris pime pole. Heinakaart ja kartulivagu pidi nägema,kuid sepikoda tal polevat enam vaja minevat.Isa oli Villu väga pettunud,Villu on nüüd sant . Kuid rukkivihte tassis,tassis nii et terav valu käest läbi käis.
Villu lubas emale, et mida Anna ka ei tahaks,kuid tema vigaselt Kõrbojale peremeheks ei lähe. Parema meelega võtaks ta Kuusiku sauna Eevi Katkule perenaiseks,kui seegi enam santi ja poolpimedat tahab. Kuid Eevil oli ükskõik milline Villu on,sant,poolpime,poisike,temal oli ükskõik. Veel mitte keegi polnud Villu kätt ja silma katsunud ning vaadanud nii nagu seda tegi Eevi. Villu kinnitas Eevile, et too saab Katku perenaiseks ja nad hakkavad koos väikest Villut,kellel juba kõik hambad suus, kasvatama. Kohe kui Eevi ema loojakarja läheb,kolib Eevi Katkule. Villu ja Eevi istusid kahekesi kuusejuurikal ja kurtsid, üksteisel kaisus olles, muresid . Villu lubas Eevi omale naiseks võtta,juba lähipäevil minnakse õpetaja juurde.Kuidas sellest isale rääkida Villu ei teadnud .Möödus nädalaid ja Villu pole saanud isaga rääkida,isa on trotsis rohkem kui kunagi varem. Enam Villu Kivimäele ei läinud,vaid jalutas Kõrboja järveääres, otsides tuttavaid põõsaid ja puid. Kuid nende asemel olid nüüd ebamäärased tuhmid kujud.
Kohtumine Annaga järve ääres oli seekord teisiti,Anna oleks nagu tavaline plika ,mitte Kõrboja perenaine,olnud. Villu rääkis Annale tollest saatuslikust päevast kui ta Anna uppumisest päästis ja kui hiljem Anna eneseteadmata, Villul silma peast välja torkis. Anna aga kahetses, et polnud jaanipäeval Villut palunud, et too ei läheks põmmutama. Nüüd istusid nad mõlemad vaikselt .
Järgmine päev Villu kahetses et oli Annale oma parema silma lugu rääkinud. Ta tahtsi lihtsalt Kõrboja perenaist riivata. Villus leidis asja, et rääkida Eevist ja pojast. Isa lubas nad Katkule tuua,kuid ilma pulmadeta.Pulmad tulevad siis kui Villu ise Katku peremeheks ükskord hakkab,hiljem aga isa kahetses,et polnud Villul lubanud pulmi teha. Kuid oma sõnu ta süüa ei tahtnud ja jäi enesele kindlaks. Eevi aga samal ajal sammus väikese Villuga Kõrboja perenaise juurde,et paluda Annal vigane ja sant Villu talle jätta.Juba poja pärast. Kuid rääkida jõudsid nad kõigest, peale Villu. Eevil polnud julgust,ning tõi ettekäändeks ema,kes lamab surivoodil. Kui käte jõudis pählapüha ja inimesed metsas kilkasid ning karjusid,huvitus ka Villu,kes iseenese teadmata sammud platsile suunas. Seal olles jootsid talle tema vihamehed viina ja keerutasid jalga,kuniks Villu märkas Annat . Ning õhtu jätkus Anna seltsis tantsides kuni kukkumiseni,ning siis sai Villu aru, et vihamehed teda alandasid.Jootsid oma viina,tantsisid nii et kuued maha sai visatud. Annaga Kõrboja poole sammudes,vaikisid mõlemad,Villu nagu peksa saanud krants. Järvel Anna kutsus Villu Kõrbojale peremeheks,kuid mida see sant ikka, niisuguses kohas nagu on seda Kõrboja,peale hakkaks .Kuid Anna ei jätnud,nuttis ja palus. Villu kallistas Annat ja lubas paari päeva jooksul teada anda. Kuigi Villu mõtles kas pimeda ja sandina tasuks Katkulgi elada,nagu tahaks kõigele vaatamata siiski Kõrbojale minna. Ning Eevigi sinna kaasa võtta koos Villuga,et too kasvaks nagu peremehe poeg. Kodus Villu ei saanud und ja mõtles omi mõtteid.
Järgmisel päeval oli Mousi,Anna ustav ja truu koer,kadunud.Ning Katku koera ulgumisest järeldasid kõik, et vana Mousi surnud on.
Mousi,kes suri toosamal ööl kui Anna Katku Villuga järvel oli,maetakse siia samusele pihlaka alla,kus Annale õhtuti meeldis istuda. Perenaisel kripeldas miskit,pidi vaatama minema,mis see Katku koer nii ulub. Kuid sinna ta ei jõudnudki,kui Jaan veskilt koju tuli ja sõnumi edastas-Katku Villu olevat enese öösel maha lasknud. Kui Anna oli ennast riidesse pannud ja sammud Katku poole seadnud,muutus Rein rahutuks. Villu emaga nad seal istusid ja nutsid,ning Anna sai aru mida ta tegema peab. Kui kiiresti kõnnib jõuab veel õhtusele rongile. Seejärel otsustas Anna ära minna, tagasi linna kui vaja. Palus veel Villu ema, et ta läheks ise Kõrbojale ja seletaks Reinule, mis juhtunud ja kus Anna on. Anna ise kõndis ja kõndis teadmata kuhu.
Anna kõndis nõmmele,läks teeni mis viib Mädasoole ja Põrgupõhjale ning kust edasi pääseb ainult jalgsi.Anna jäi seisma ja nägi männi all kedagi istuvat ja nutvad,enesel laps süles. Eevi kõnetas perenaist ja hakkas nutma . Anna aga seisis seal ja ei saanud asu. Viimaks palus Eevil lapsega Kõrbojale tulla,elama. Eevi kuulatas,Anna haaras magava lapse ja kõik koos sammusid nad Kõrboja poole.Katku Villu poeg,kes kandis Kuusiku sauna Eevi nime,pidi saama Kõrboja peremeheks.
Tegelased:
Neero-koer
Katku Villu - on tõstnud käe inimese vastu, kel oli püss peos ; võideldes kümnekonnaga sattus ta vangi enam kui aastaks, Eevi silmade pärast tappis ta Künka Otto, oli Katku Jüri poeg, 29-aastane
Kõrboja Anna - pikk preili, ema surnud, sündinud mitmekümne versta taga välimaal kolme suure küla vahel, koolimajas. Kõrbojale tuli plikana.
Kõrboja Oskar - lasi enda maha, pärandas Kõrboja Reinule
Kõrboja Mousi - poolpime, poolkurt truu ja ustav koer
Kõrboja Rein – Kõrboja peremees
Madli - pime, töntsi kõrvaga, Reinu õde
Jaan - nagu sipelgad teisel püksis(Anna)
Leena - heinaline, päevaline, piht peen
Liisa - heinaline, päevaline, tugev, tüse
Mikk - heinatöö tegija
4