Pihlakas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Laanemets

Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad nad peale esimesi sügisesi öökülmi. Ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi kevadel mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õisi tolmeldamas. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast saab mitmeid tööriistu ja kauni punaka läikega mööblit. Sageli võib teda kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud tavaliselt veel erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlaka kahjurid ühtivad õunapuu omadega. See viimane on seetõttu, et pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest

Geograafia

21

doc

Laanemetsad

Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda

Bioloogia

3

doc

Taimed

Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas.  Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel.

Bioloogia

11

doc

Pihlakas

PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus.................................................................................................

Dendroloogia

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust ­35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele

Eestii metsa ökosüsteemid

40

doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4

Geograafia

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

.................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus..........................................................................................................................20 Kasutamine............................................................................................................................21 HARILIK KUUSK (Picea abies).............................................................................................

Ilutaimede kasutamine

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

...........................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas..............................................................................................22 11.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................22 11.2Kasutamine..............................................................................................................................23 12. Sorbus intermedia - pooppuu...............................................................................

Põllumajandus

Kommentaarid (0)