Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis
(meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega näeb visuaalseid pilte • unisus • laienenud pupillid • surin jalgades ja kätes • mälestused elavnevad Negatiivne • intensiivne hirmu tunne • iiveldus, kõhugaasid, ebamugavus • erutunud olek • segadus • võib arendada psüühilist haigust, kui see on juba olemas • töömälu häired • tugevad hallutsinatsioonid Aitüma!
o Astrotsüüdid- puhastavad neuronite mikrokeskkonda ainevahetusjääkidest Vigastuste korral moodustavad armkoe o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku o Oligodentrotsüüdid- toetavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesnärvisüsteemis o Mikrogliia rakud- kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku, võõrkehade, mikroobide korral Esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud- paiknevad perifeerses närvisüsteemis, kus ümbritsevad aksoneid Võivad moodustada nii müeliinkatte kui ka müeliinita katte 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Akson moodustab närvikiu telgsilindri Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aktsonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte
Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni
puududlikkus, millele on iseloomulik ja vähendavad kudede väsimus, kahjustust immuunsus- halb stressitaluvus ja naha reaktsiooni lõppetapil. pigmenteerumine. • Cushingi sündroom - Oluliseim toime on glükokortikoidide lümfotsüütidesse – väheneb hüperproduktsioonist või tugevast lümfotsüütide hulk perifeerses glükokortikoid ravist tingitud veres, pärsitakse lümfokiinide sündroom, produktsiooni. millele on iseloomulik tüse keha ja Addisoni Crushingi ümar nägu tõbi sündroom (“kuunägu”), lihasatroofia ja osteoporoos, kõrgrenenud arte https://www.bezzia
Küsimus 8 Osaliselt õige Hindepunkte 0.50/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vali alljärgnevatest need väited, mis iseloomustavad diametraalliini Valige üks või mitu: a. selline liin ei ole õigustatud suurte, ühtlase voogude puhul kogu trassi ulatuses ja mõlemas suunas b. liin oma olemuselt aitab vähendada ümberistumisi c. liin läbib linna tsentrit nii, et liin algab ja lõppeb perifeerses tsoonis. d. sõidukid püsivad üldjuhul graafikus hästi Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 3.00/3.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sea vastavusse mõiste ja selle tähendus. Vastus 1 väljendab liinile planeeritud kõikide sõidukite tööreziimi, mille puhul on arvestatud liiklusintervalli ja ekspluatatsioonilist aega Sõidugraafik
Võimaldab põiel venida. 2. Silelihaskude - võimaldab põiel täituda ja tühjeneda. 3. Epiteelkude - katab põie välispinda Nimeta kaks kudet ja koe ülesannet südames. 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. Nimeta kaks kudet seljaajus: Närvikude (neuronid aksonid), sidekude (veri), kohev sidekude vooderdab veresooni, gliiakude (tugi ja kaitse, isolaator KNS ja perifeerses NS, närvid kaetud müeliiniga ning jätked sxhwanni rakkudega) Nimeta kude, mille rakud vooderdavad kapillaari valendikku Ühekihiline lameepiteel – endoteel Nimeta kolm kudet maksas ja nende kudede ülesanded. 6p Sidekude - hoiab organil vormi / veri Silelihaskude - tagab automaatse toimimise, "töö" Epiteelkude – kuju, kaitse, barjäär Näärmed - sekretsioon Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes:
Kiuline Protoplasmaatiline astrotsüüt astrotsüüt Oligodendrotsüüt Mikrogliia Ependüüm Oligodendrogliotsüüt · Astrotsüütidest väiksemad, väheste õrnade jätketega (Kr.k. oligos, vähe) · Paiknevad enamasti reastunult piki närvikiude ja ümbritsevad närvirakkude kehasid · Moodustavad müeliini kesknärvisüsteemis ja on homoloogsed Schwanni rakkudele perifeerses närvisüsteemis · Astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid moodustavad koos makrogliia Mikrogliia · Gliiarakkudest kõige väiksemad väheste tugevalt hargnevate jätketega · Sarnased sidekoe makrofaagidele Ependüüm · Ependüüm vooderdab epiteelitaolise kihina pea- ja seljaaju õõsi - ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit · Moodustub ühest kihist kõrgetest kuubilistest või silinderjatest rakkudes, millised omavad mikrohatte ja ripsmeid
Toestavad o ependüümi rakud produtseerivad ajuvedelikku o oligodendrotsüüdid Toestavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesknärvisüsteemis. o mikrogliia rakud Kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku,võõrkehade, mikroobide korral esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud ümbritsevad aksoneid 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus
Küpspuit kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi keskosa surm ei kaasne tumenemisega. Ülejaanud osas, tüve keskosa puit vastab kõikidele lülipuidu tunnustele (niiskusesisaldus madal, vedelike diffusiooniomadused puuduvad, vastupidav seenkahjustustele jne. küpspuit ja maltspuit Maltspuit keskosa ei erine perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega. Küpspuit kasvava puu keskosa niiskusesisaldus on madalam kui perifeerses osas. Maltspuidus ja Küpspuidus keskosa surm ei kaasne tumenemisega. maltspuit ja väärlülipuit? Tüve ristlõikel on paljudel puiduliikidel eristatav heledam koorealune osa maltspuit. Kasvavas puus on maltspuit mehaanilist rolli täitev elav puit. Tumedamat tüve keskosa ei teki. Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks väärlülipuiduks. 5
Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x) raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga
Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis
vaegusele, hingamispuudulikusele), KTA (kapillaaride taastäituvusaeg) peab olema 1,5 - 2 sek; üle 2 sek- halvenenud perifeerne vereringe, puudulik südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge kehatemperatuur, septiline seisund, erutus) *jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse looma keele või kõrvalesta külge, hobusel ninaseptile. Pulssoksümeetri kasutamisel võib esineda ka valeandmeid ja valehäireid. Kindlam on kontrollida paralleelselt auskultatsiooni ja palpatsiooni abil. Kehatemperatuuri mõõtmine on oluline väikeloomal, eriti väiksed koerad/kassid/kutsikad ja kassipojad/närilised
Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Sel juhul langevad vaadeldava eseme kujutised mõlema silma võrkkestale täpselt samastes e. korrespondeerivais kohtades, nt. kollatähnil.
· Gliia koosseisu kuuluvad: Ependüümi rakud - vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, toimivad vere-aju barjäärina Astrotsüüdid sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid; Mikrogliia fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi, st kaitsefunktsioon. Oligodendrotsüüdid asümmeetrilised; kesknärvisüsteemis müeliinimoodustajad Schwanni rakud perifeerses NS-s müeliinimoodustajad Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest *Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+
vaher. Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. (vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäiku kahjustatakse, siis sealt eritub vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljaspool tekitab kambium koorerakke. Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole
2-3-sõna, esineb vigu käände- ja pöördelõppude kasutamisel. Laps mõistab lihtsaid korraldusi. alakõne III aste alakõne II aste alakõne I aste 45. Logopeedi töövaldkonda kuulub peale kõne veel: isiksuse arengu toetamine üldmotoorika parendamine eesti keele õpetamine tunnetustegevuse arendamine peenmotoorika parendamine 46. Rinofoonia on: ninakõla häälepue kõnemotoorika puue häälduspuue 47. Anatoomiline kahjustus perifeerses kõneelundkonnas võib põhjustada: alaaliat kogelust düsartriat rinolaaliat 48. Füsioloogilise kogeluse nähtudeks ei ole: sagedased silpide kordused häälikute kordused pausid sõnade vahel sõnade kordused 49. Logopeed saab oma erialaseid oskusi rakendades töötades: kliinikus koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses sotsiaalkindlustusametis haridusministeeriumis 50. Afaasia tunnusteks võivad olla: häälehäired lausete primitiivsus hingamispuudulikkus
Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele ning motoorikale. CB2 retseptor Laialt levinud perifeerses närvisüsteemis, seotud immuun- süsteemiga. Marihuaana toimed Toimed ilmuvad 7-8 minuti jooksul, saavutavad maksimumi 30 minuti pärast ja vältavad 2-3 tundi. Normaalsena tunneb tarvitaja end 3-6 tunni pärast. Marihuaana toimed Kognitiivsete funktsioonide, tajude, reaktsiooniaja, koordinatsiooni, õppimise ja mälu häired. Esimene staadium jutukus, aktiivsus, somaatilised nähud (silmavalgete punetus, tahhükardia, peapööritus). Teine staadium
materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui kõvem.Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta välispoolsesse osasse ja seda nim tõmbepuiduks.Sellise puidu kiud kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama raieküpsust näitavaks tunnuseks.Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem värvusega.Puidu keemiline koostis-1)tselluloos 40-50%;2)hemitselluloos 25- ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda 35%;lingiin 20-30%.Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% sügispuidu arvelt
spinaalnärvi ja osalevad sümpaatilise talitluse regulatsioonis. Pärast seljaajust väljumist liituvadseljaajunärvide selgmise ja kõhtmise juure seljaajunärviks e spinaalnärviks. Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni- spinaalganglioni. Spinaalganglionid. (2.4.14) Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni spinaalganglioni. Ganglionid on närvirakkude kogumid väljaspool KNS e perifeerses NS-s. Spinaalganglionid on sensoorsed ganglionid. Jätke perif haru (dentriit) algab nahast või lihastest või siseelunditest keskpoolne haru (neuriit) sisenedes seljaajju. Seljaaju osa millest väljub kaks paari kõhtmisi ja selgmisinärvijuuri nim seljaajusegmentideks. Seljaaju juhteteed. (2.4.15) • Ülenevad juhteteed (paiknevad selgmises osas, tulen spinaalganglionitest) lõpevad peaaju erinevates osades, kandes sinna aferentsete närvide kaudu saabuvaid erutusi. Tähtsamad ülenevad
jooksul ja maksimaalne konsentratsioon on ilmne üks tund pärast allaneelamist. Tänu oma lipiidide lahustuvusele, ületab kofeiin ilma raskusteta hematoentsefaalbarjääri. Vahepeal, kofeiin ja selle metaboliidid erituvad neerude kaudu, umbes 3-10% väljub kehast muutumatul kujul uriiniga. Teadusuuringute tulemused, mis hõlmavad kofeiini täiendamist ja kasutust füüsilisel tööl, näitavad koosmõju mõlemas nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeerses närvisüsteemis. Seetõttu on võimalik, et kofeiin mõjub kesknärvisüsteemis adenosiini antagonistina, kuid võib mõjutada ka substraadi metabolismi ja neuromuskulaarset funktsiooni. Teadusuuringud kofeiinist laienevad kõigis valdkondades. On oluline mõista, et kofeiinil on laiaulatuslik mõju organismile, mis võib aga ei pruugi mõjutada tulemust. Kofeiini täiendav kasutus võib parandada sportlikku jõudlust, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest sportlase seisundist,
) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine.
elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on tuum, mis sisaldab pärilikkusainet, selle sees on
rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus: tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite.
sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil (värvitaju). Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga
· Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest,
· keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes) · kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud ) · bronhiit (muutused laialiulatuslikud ja ulatuvad kuni kopsudeni, lapsel palavik,puristab lima ja sülge,viriseb,unetu ) · alveoliit (protsess on kopsude perifeerses osas, alveoolide tasandil, suureneb limasekretsioon,mille tagajärjel hingamisteed ummistuvad,lapse üldseisund on raske9 · läkaköha (nakkab piisknakkuse teel,jaguneb nelja perioodi) · kopsupõletik (kopsukoe põletikuline seisund) · kopsukelmepõletik (kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või kekseinale, valulik sissehingamine ) · köha ( ei ole haigus, on sümptom) 13.Kirjeldage läkaköha staadiume
närviimpulsside genereerimise kandja. Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded
Tsentraalne mõjustamiskanal on rohkem seotud reklaamsõnumi sisu vastuvõtuga ning keskendub argumentidele ja reaalsetele faktidele reklaamitava kohta. Tsentraalses kanali kaudu mõjustamisel, kui teate üksikasjaliku töötlemise tõenäosus tarbija poolt on kõrge, kalduvad kõne all oleva teema või sõnumi ja tooteomaduste üle mõtlemine ning poolt ja vastu arutlemine olema peamisteks reklaamteatega nõustumise või mittenõustumise allikaiks. Perifeerses kanalis käivituvad erinevad automaatsed protsessid. Perifeerses kanal reklaami vastuvõtja teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad reklaamteates sisalduva teabe psühholoogilist vastuvõttu tingimustes, kus üksikasjaliku keskendunud töötluse tõenäolisus on madal. Perifeerne mõjustamiskanal on rohkem seotud reklaamsõnumi vormi, vahendaja ja konteksti vastuvõtu kui sisu vastuvõtuga ning
Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid. Kesknärvisüsteemis moodustavad oligodendrotsüüdid e. lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina. Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2
Gliiad – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest, on erinevate funktsioonidega rakkude kogum. Kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närvisüsteemi arengu toetaja - Astrotsüüdid – palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid - Mikrogliia – kaitse, et kahtlaseid kehasid ei oleks - Oligodendrotsüüdid – KNS müeliinimoodustajad; perifeerses NS teevad seda Schwanni rakud Sündmused neuroni sees, sh närviimpulsi levik neuroni piires (lokaalsed potentsiaalid, aktsioonipotentsiaali levik); Impulss läheb ühelt närvirakult teisele sünapsi kaudu, kus edasi ei hüppa elektrilaeng vaid impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub
Patsiendi haiged vereloomerakud asendatakse siirdamisel doonori tervete rakkudega, mis hakkavad taas tervet verd tootma. Tüvirakke võetakse luuüdist kirurgilisel teel. Doonorile tehakse lokaalne või üldnarkoos, seejärel võetakse steriilse nõelaga (enamasti puusaluust) luuüdi. Protseduur kestab mitu tundi, selle käigus võetakse 7001500 ml verd ja luuüdisuspensiooni. Ehkki väikeses koguses, leidub tüvirakke ka ringlevas ehk perifeerses veres. Neid kogutakse siis, kui haige paraneb pärast intensiivset kemoteraapiat ja veres suureneb nende hulk. Samuti saab selliseid rakke doonori verest, kellele süstitakse mitu päeva kasvufaktorit erilist valku, mis soodustab tüvirakkude paljunemist ja paiskamist verre. Kui verre koguneb piisav hulk tüvirakke, saab need kokku koguda. Kogumisprotsess vältab 38 tundi. Sellisel juhul on väga oluline sobiva luuüdidoonori olemasolu. Esmalt püütakse doonor leida
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida Neuroni ehituse olulisemad mõisted: * Akson: pikk rakujätke, mis viib signaali välja. Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed rakujätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma * Müeliinkest ümber aksoni (moodustub perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; võimaldab kiiret/ hüppelist närviimpulsi liikumist Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp
välja arvatavasti 4 prootonit. Imetajate hingamisahela kompleks I koosneb vähemalt 42 subühikust. Kompleksi Mw on umbes miljon daltonit. Mitokondriaalse genoomi poolt on kodeeritud 7 kompleks I subühikut. See on tähelepanuväärselt palju, sest mitokondriaalses genoomis on kokku vaid 13 valgu geeni, umbes pooled kuuluvad nendest kompleksi I. Kompleks I koosneb struktuurselt 2 osast, membraaniga tugevalt seotud ja perifeerne osa. Need üksused assambleeritakse arvatavasti eraldi. Perifeerses üksuses paikneb enamus redokstsentritest. Mitokondriaalse genoomi poolt kodeeritud valgud paiknevad membraanses osas. S. cerevisiae ehk pagaripärmi hingamisahelas on kompleks I asemel 57 kDa suurune valk, mille funktsioon on analoogiline imetajate kompleks I-ga, st. mis täidab NADH-ubikinooni oksidoreduktaasi funktsiooni. E. coli kompleks I ekvivalendil on 14 subühikut, neist 7 on homoloogilised imetajate mitokondriaalse genoomi poolt kodeeritud subühikutega.
eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1
närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia(Gliia on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3
perifeersete irritatsiooninähtude tekkimisele. Näiteks lihaste kõrgenenud toonuse ja valu põhjuseks võib olla intervertebraalsete liigeste haigestumine. Spodülogeense sündroomi puhul on sageli sümtomid mitmesugused kõrgenenud lihastoonus, mitmesugused tendomüoosid, kõõluste ja ligamentide haigused. Esinevad ka vereringe funktsionaalsed ja intermiteeruvad häired. Neuroloogiliselt esinevad patoloogilised muutused perifeerses leius ja vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonis. 5. Kompressioonisündroom. Sündroomi põhjuseks on suurenenud rõhk närvidele või seljaajule. Sümtomid on ekstreemsemad kui spodülogeensel sündroomil. Sümptomid koonduvad rohkem ühe kindla närvi juurde. Esinevad funktsioonihäired, reflekside häired, valu ja tundlikkus. 11 6. Vertebraalkanali stenoos. Tekkepõhjuseid on palju. Põhjused on tihti
2.3 Vaesus Sissetuleku suurus määrab paratamatult ära inimeste võimalused ning on neid, kes peavad toime tulema oluliselt väiksema sissetulekuga kui äraelamiseks vajalik.(Rosenberg, 2007). Palgad ja tööpuudus on otseselt seotud vaesusega. Seal, kus pole tööd ja palgad on tunduvalt väiksemad, nendes piirkondades on ka vaeste osakaal tunduvalt suurem. Vaesus on seotud tööpuuduse, suurema laste arvu, üksikvanemaks olemise, vähese hariduse ning väikelinnas, maal või perifeerses piirkonnas elamisega.(Raska ja Raitviir, 2005). See tõttu on meil ka maa- asulates rohkem absoluutses vaesuses elavaid inimesi.(Tabel 4). Absoluutse vaesuse määr näitab, kui palju on riigis leibkondi, kelle elustandard jääb allapoole normaalseks elukorralduseks vajalikku taset.(Rosenberg, 2007). Vaesuse kohta öeldakse ka, et vaesus tekitab vaesust juurde.(Raska ja Raitviir, 2005). Seeläbi muutub elu maal veelgi raskemaks ning soov suurlinnadele lähemale kolida aina suureneb
erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis- keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. 100 VI Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida 101 * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson
-neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit siseminelipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütidest neurilemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Müeliinita kiude katab ainult neurilemm või on hoopis ilma katteta. Neuronid Kõige suuremad neuronid: Kõige väiksemad neuronid: -suurajukoore hiidpüramiidrakud -väikeaju sõmerrakud
Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. 4 Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil (värvitaju). Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast)
Sekretsioon. Androgeenide sünteesi lähteühend on kolesterool. Testiste Leydigi rakkudes sünteesitakse 90 95% testosteroonist, 5 10 % androgeene produtseeritakse neerupealisekoores. Toimides Leydigi rakkudele, stimuleerib LH testosterooni sünteesi. Naistel sünteesitakse testosterooni umbes 10% meeste kogusest: munasarjades u 25%, neerupealisekoores u 25% ja osa prehormoonide metaboliseerumisel perifeerses rasvkoes. Neerupealisekoores sünteesitud dihüdroepiandosteroon DHEA ongi sisuliselt testosterooni prohormoon. Testosterooni sekretsioon sõltub ööpäevarütmist, olles kõrgeim varahommikul. Ööpäevarütmi võib segada tugev kehaline aktiivsus ja stress. Umbes 1 3% testosteroonist on veres vaba ja bioaktiivsena, umbes 10% seotud suguhormoone siduva globuliiniga ja ülejäänu albumiin-seotud. Meeste veres on vaba bioaktiivse testosterooni
helperid ja T-supressorid. Eristatakse ka T-mälurakke. Lümfotsüütide eri variandina tuntakse veel naturaalseid hävitajaid rakke (NK-cells), mis on võimelised hävitama muundunud rakke. Lümfotsüütide elu kestab mõnest nädalast mõne aastani. Enamiku veres ringlevatest lümfotsüütidest moodustavad retsirkuleeruvad pikaealised T-lümfotsüüdid, mis funktsioneerivad kuude või aastate vältel, lühiealisi B-lümfotsüüte on vähem. Lümfotsüüdid püsivad perifeerses veres lühikest aega. Lümfotsüüdid emigreeruvad kudedesse, aga samuti ka õõnesorganite limaskestade pinnale. Kudedes liiguvad nad aeglaselt. Liikumis- ja fagotsütoosivõime on neil vähe arenenud. On kindlaks tehtud, et osa lümfotsüüte pöördub kudedest lümfisõlmedesse ja –sõlmekestesse tagasi ning siirdub sealt koos voolava lümfiga uuesti verre, mis kannab neid muude organite kõrval ka tagasi luuüdisse. Seda nähtust nim lümfotsüütide retsirkulatsiooniks.
Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud). Niinekiudude pikkus ulatub mõnest millimeetrist 20-40 mm-ni või enam, kuid nende läbimõõt on vaid 0,1-0,2 mm. Leidub kaheidulehelisi taimi, kelle kesksilindri perifeerses osas esineb niinekiudusid, mis ei kuulu floeemi koostisse, vaid asuvad sellest väljaspool. Kui neid on vaja eristada floeemsetest niinekiududest, võib neid nimetada peritsüklilisteks niinekiududeks, kuna need kujunevad peritsükli funktsioneerides. Üksikutel liikidel, näiteks perekonnas lina
peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid VERESOONED - Vasak kops: Pulmonaalringe ees ülal: pulmonaalarter -Arterid jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses - Recessus costomediastinalis sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees KESKSEINAND MEDIASTINUM - Veenid perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - Alveolaarkapillaaristik - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid lühikesed, laiad lümfisõlmed
aksoni künkal. Iseloomulik tiigrinahka meenutav muster – trigoidsubstants. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke. Igal neuronil on ainult 1 akson. Akson algab perikaarüonist aksoni künkaga – seal pole Nissli substantsi. Aksoni katte järgi eristatakse müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude. Perifeerses NS katab müeliniseeritud aksonit sisemine müleiintupp ja välimine lemmotsüütides Schwanni tupp. KNS moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia (pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks. Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on aksoplasma
Akson ja dendriidid Neuronil on alati üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale – akson algab neuroni rakukehast hästi eristatava aksoni künkaga, sest seal puudub Nissli substants Jämedamad aksonid annavad närviimpulsse edasi kiiremini, kui peenemad kiud Aksonid hargnevad harva, nende katte iseloomu järgi eristatakse müeliniseeritud ja müeliinita närvikiude Perifeerses närvisüsteemis katab müeliniseeritud aksonit sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni tupp Kesknärvisüsteemis moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud Perifeerses närvisüteemis katab müelinkatteta aksonit ainult Schwanni tupp või gliia või on akson koguni katteta Müeliniseeritud aksonit katvat membraani nimetatakse aksolemmiks, paikneb vahetult teda ümbritseva müeliinkatte all
Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende
toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Spermatotsüüdid rakud, mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi.
Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena
annaabi.ee 
