Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpotees, intervjuu, kvalitatiiv, vaatlus, hüpoteesid, kombineeritud, valim, subjekt, vestlus, kvantitatiivne, uurimust, disain, muutuja, läbiviimine, uurimismeetodite, meetodeid, oletus, uurimisstrateegia, uuringut, keerukus, uuritavate, protseduurid, struktureeritud, ankeet, fookusgrupp, bibliomeetria, tervikuna, tervikut, osalejate, uurimustestTeadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD...............................................
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine.
· Kuidas loodan saada teadmisi? 3) Meetodite valimine: · Missugused meetodid annavad kõige parema lahennduse püstitatud probleemile? · Missugused alternatiivid tulevad arvesse? · Kuidas põhjendada oma valikut? · Missuguseid andmeid on oluline koguda? 4) Teoreetiline käsitus: · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga? · Missugune on uurimuse suhe teooriaga? · Mis on uurimuse võtmemõisted? · Kuidas määratlen mõisteid? · Kas selles uurimuses tulevad arvesse hüpoteesid? · Kuidas püstitan võimalikud hüpoteesid? (2004: 115, 121) Uurimuse teostamisel on alati eesmärk või ülesanne, mis juhib uurimistrateegia valikuteni. Selleks, et valida hea strateegia võib küsida endalt: missugune on uurimisprobleemi vorm? Kas see on oma loomult kaardistav? Püüab see kirjeldada mingit juhtumit või mingi nähtuse vahelduvaid ilminguid või püüab see seletada mingit sotsiaalset nähtust? Kas nõuab uurimus
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus,
Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek,
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 6. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine? Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10
armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?) – Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed – Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? – Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1- 7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?) • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud… Mitme-dimesionaalsed kontseptid 1. Kontsept: sotsiaalne kapital 2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks 3. Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital -
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul
oleks võimalikult väike, uuritav peab oma igapäevases elus läbielatuid kogemusi esitama vabalt ja sudimatus õhkkonnas; 2. Küsimused peavad olema võimalikult avatud, struktrueerimata. Oluline on, et küsimus annaks uuritavale võimaluse lisada vastusele oma kujutlusi ja elamusi. (Laherand 2008: 88) Andmeid kogutakse peamiselt intervjuude või avatud küsimustega kirjalikult, mõlemal moodusel on oma plussid ja miinused. Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89)
Võimaldab detailset laialdast ja sügavuti minevat uurimust, mitme meetodi kasutamine aitab kinnitada ning kehtivust tagada. Näited / juhtum on spetsiifilised ja seetõttu pole antud juhtumist väljaspool üldistamine võimalik, äärmiselt aeganõudev, kriitiline vaade on aegajalt keeruline. Vaja on lubasid ja volitusi, tuleb tagada konfidentsiaalsus ja et avalikuks andmete kasutamiseks on antud liba, tuleb kirjutada väärikalt ja hoolikalt. * Intervjuu Põhimeetod saamaks teada teiste kindlaid arvamusi uurimisteema kohta. Kasutatakse juhtumiuuringus, kus vajalik on teatud sügavuti minev vaade, kasulik uurimuse avastavas faasis, et esile kutsuda vaateid, tuvastada muutujaid ja tähtsaid tegureid ning et hilisemat uuringut struktureerida. Vajalik on salvestustehnika. Intervjuu on hea viis inimese väärtuste, eelistuste, suhtumiste, uskumuste ja tunnete teada saamiseks, saab julgustada sügavuti minevaid vastuseid
ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · ·
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine. ,,Kuidas" küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad · Piirtud (koha, ajavahemiku, tingimuste järgi) · Mõõdetavad, vaadeldavad, andmetega kaetud Moraalseid ja iluküsimusi ei saa uurida Saab ainult uurida, et mõõdame inimeste hoiakuid eutanaasia ja linnade ilu kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
milline on tõde? milles on asi? Milles on nähtuste põhjus? Teadusliku uurimuse eesmärk on nendele küsimustele vastuse leidmine. Teadustöö 3. etapp.Eesmärk. · Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk. uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö üldistest lõpp või vahetulemustest; eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne. Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. · Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste või lahenduste otsiminehüpoteeside püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus; hüpotees peab olema kontrollitav; hüpotees sõnastatakse ühemõttelise väitena; hüpotees peab omama tagapõhja, lähtuma probleemist. Teadustöö 4
tuleneb uurimisküsimusest. Strateegia täpsustab töö kirjutamisel kasutatavad andmed ning andmete kogumise viisi, kirjeldab töö kirjutamisega seotud piiranguid ning eetilisi küsimusi (Saunders et al, 2009, 137). Strateegia selgitab valitud lähenemisviisi. Strateegia valikul on oluline läbi mõelda, millisel viisil soovitakse vastata tõstatatud uurimisküsimusele ja mis on eesmärk. Strateegiad võivad olla kvalitatiivsed, kvantitatiivsed või kombineeritud. Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
oleks võimalik teha üldistusi. Näiteks abiturientide kutsevaliku alaste suundumuste hindamine kirjaliku testi vormis ei lange enamjaolt kokku küsitletute tegelike valikutega pärast keskkooli lõpetamist. · Eksperimendi eesmärkide teadvustamine/aimamine katseisikute poolt varjutab sõltumatute muutujate tegelikku mõju katsetulemustele ja vähendab nende üldistatavust · Muude väliste tegurite kombineeritud mõju katsetingimustele. (www.oesel.ee/maidu/cd- le/meetodid%20uurimist__s.doc) Vead, mida tehakse: · Liiga väike valim (minimaalne on 15) (mida suurem valik, seda lihtsam üldistada). · Eeldatakse, et tulemused ongi tõestus · Ei kasutata konkreetseid võrdlusteste 8 · Tulemuste interpreteerimisel probleeme - minnakse liiga üldistavaks; ei mõelda nt
Tööde läbiviimise etapid kuhu oled SINA jõudnud täna? Mõisted Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda Ülesanded vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvantitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja hüpoteesid kogutakse arvulised ja mõõdetavad andmed järeldused esitatakse statistilise andmeanalüüsi põhjal näiteks loodusteaduslikud uurimused või sotsiaalsed nähtused eksperiment, vaatlus, võrdlemine Näide · Teema: Lihtsustatud õppetekstist arusaamine 9.klassi bioloogiaõpiku näitel · Eesmärk välja selgitada ja võrrelda õpilaste arusaamist õpiku tekstist (tõlge) ja parandatud tekstist, kasutades selleks 9.kl bioloogiaõpikut
loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui teadusliku tunnetuse põhifunktsioonidele sotsiaalteadustes veel mõistmine ja tõlgendamine. See tähendab ka, et lisaks kvantitatiivsetele meetoditele kasutatakse kasvatusteadustes üha rohkem ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Üha rohkem leiab aga praegustes uurimustes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineeritud kasutamist, näiteks triangulatsioon. Üliõpilase jaoks on oluline seegi, et kõrvuti traditsiooniliste empiiriliste ja teoreetiliste uurimustega on hakatud akadeemilise kraadi taotlemisel arvestama arendusliku iseloomuga töid, nendega saab kaitsta bakalaureusekraadi, senise magistriõppe kutsekraadi ning uute (3+2) õppekavade magistrikraadi, samuti doktorikraadi. Need on mitmesugused arendusuurimused, mille loogika erineb oluliselt tavapärasest
formuleeritud või liiga ebamäärased, laialivalguvad või rasked. Ankeetide tüüpvead Suur hulk kohatuid kommentaare räägib samuti küsimuste halvast formuleeringust või alternatiivide loetelu puudulikkusest. Vastamisest keeldumiste suur protsent võib tähendada, et halvasti on koostatud ankeedi sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad
mõõta. Muutujate tüübid: a) Sõltumatu muutuja (independent variable) - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja (dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda.
annaabi.ee 
