Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar...............
h) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 28. september 1939 i) Prantsusmaa kapituleerumine juuni 1940 j) Teise rinde avamine 6.juuni 1944 6. Täitke tabel! Sündmus Dateering Osalejad /Isikud Potsdami juuli-august NSV Liidu esindaja-Stalin konverents 1945 USA president- Truman Suurbritannia peaministrid- Churchill,Attlee Teherani november NSV Liidu esindaja - Stalin konverents -detsember194 USA president- Roosevelt 3 Suurbritannia peaminister- Churchill II 1.sept 1939- NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse juht, ÜKP juht- maailmasõda 2.sept1945. Stalin USA presidendid- Roosevelt, Truman
Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, head suhted USA-ga India sise- ja välispoliitilised probleemid Sisepoliitika: terav vastasseis moslemite ja hindude vahel, mõrvati peaministrid Indira ja Rajiv Gandhi, kõrvuti äärmuslik vaesus ja rikkus Välispoliitika: pidevad relvakonfliktid, piirivaidlused Hiina RV-ga, põhisuundadeks mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtte kaitsmine Filmikunst Filme hakati tootma 1912. a Müütilis-religioossed ja ajaloolised filmid, melodraamad ja komöödiad Tänapäeva India Demokraatlik parlamentaarne riik Riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik majandus
ÜHISKOND Valitsus- 1. presidentaalne vabariik valitsus moodustatakse ilma parlamendi heakskiiduta, parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president. 2. parlamentaalne vabariik valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi: 1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil enamusvalitsus, mis baseerub ühel parteil. Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt. 2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust koalitsioonivalitsus. 3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta
Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid;
pole külmade varvastega keegi nõus rindele minema. Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida.” Selle realiseerimine tähendaks, et meie energiajulgeoleku ainus
Enamustel luksushotellidel ei puudu ka kirjeldamatu vaade- nt. New York City's vaade Central Parkile. Kuid kindlasti üks peamised määrajaid, standardhotelli ja luksushotelli vahel, on hind. Luksushotellil on küll kallis hind, aga tegelikult makstakse seda hinda makstes kogu oma luksus kinni. Luksushotelli klientideks on kindlasti väga rikkad inimesed, kellel on võimalik vastavat summat välja käia. Enamasti on nendeks kuningad/kuningannad, presidendid, peaministrid. Lisaks nendele ka igasugused kuulsused- nt lauljad, näitlejad. Tavainimesed enamasti luksushotelle ei külasta, kuid on ka erandeid ja veedetakse näiteks enda pulmaöö täies luksuses. Mõni kuulsus isegi elab hotellis ning ta naudib seda, et tema eest kõik ära tehakse. Miks ka mitte, kui raha on ja endal peret pole, kelle juures elada. Sel juhul võetakse kogu hotelliperet nagu enda oma peret. Püsielanikest peetakse veel eriti lugu ning neile ka meeldib
märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943 i) Eesti okupeerimine 17. juuni 1940 j) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 28. september 1939 k) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940 6. Täitke tabel! Sündmus Dateering Osalejad /Isikud Potsdami 17juuli- NSV Liidu esindaja-Stalin konverent 2august USA president-Truman s 1945 Suurbritannia peaministrid-Churchill,Attlee Jalta 4- NSV Liidu esindaja-stalin konverent 11veb.1945 USA president-Roosevelt s Suurbritannia peaminister-Churchill II 1.sept 39- NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse maailmas 2.sept1945. juht, ÜKP juht-Stalin õda USA presidendid-Roosevelt, Truman Suurbritannia peaministrid-Churchill, Attlee
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus
üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA esimene leedi Jawaharlal Nehru pärand suri Delhis südamerabandusse 1964.a 75aastasena tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid (mõlemad mõrvati) Aitas India äärealade lapsi, rajas üldkehtiva haridussüsteemi, toetas maailmatasemel haridusinstitusioonide loomist Indias Esseed (eesti keelde tõlgitud "India avastamine. Valitud esseed") 3 peaministrit: Nehru tütre Indira ja lapselapse Rajiv´ga Tsitaate "Peace is not a relationship of nations. It is a condition of mind brought about by a serenity of soul. Peace is not merely the absence of war. It is also a state of mind
apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar 1997-1999 Mart Siimann 1995-1997 Tiit Vähi Välisminister – Marina Kaljurand; erakondliku kuuluvuseta; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; kavandab ja viib ellu Eesti välispoliitikat, juhib Eesti välisesindusi jne. Siseminister – Hanno Pevkur; Eesti reformierakond; ametisse nimetab ja vabastab P
· 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5
5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest
20.aug 1991 -Eesti taasiseseisvumine 23.aug 1989 -Balti kett 1992 -Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 -Rootsi ja Soome astuvad EL 31.aug 1994 -võõrvägede lahkumine Eestist dets 1991 -NSVL lagunemine 1.Millega tegeleb Euroopa Ülemnõukogu, kellest koosneb? Euroopa Ülemnõukogu on EL juhtorgan. Sinna kuuluvad riigipead või peaministrid (otsustab riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb? Kooseneb 20 volinikust, iga riik saadab 12 volinikku viieks aastaks. See on EL valitsus. Volinik on sisuliselt minister. Talle allub üks peadirektoriaat. On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990?
2010. aasta aprillis. Venemaal algas maismaaosa ehitus juba 2005. aasta detsembris. 2010. aasta aprillis algas ehitus ka Rootsi majandusvetes. Esimene juhe sai valmis 2011. aasta juunis. See avati pidulikult 6. septembril 2011 ning kohal olid ka Vladimir Putin ja Gerhard Schröeder. 2011. aasta novembris algas gaasi transport esimese juhtme kaudu. Selle käivitamisel 8. novembril 2011, olid kohal Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Venemaa president Dimitri Medvedev, Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid ning Euroopa Liidu komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. Esimese juhtme võimuseks on umbes 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Ka teise juhtme ehitus kulges plaanipäraselt. See valmib ning avatakse 2012. aastal. Kui kaks gaasijuhet on töös, siis need suudavad transportida kuni 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See tohutu gaasi hulk, rahuldab rohkem kui 26 miljardi Euroopa majapidamise gaasivajadust. Loodetakse, et Nord Stream kestab vähemalt 50 aastat. Ma oleksin
ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi;
Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse
jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. sajandil elanud psühhopaadist tsaar Ivan IV õigustas oma terroripoliitikat sellega et ainult nõnda saab Venemaast tugeva keskvõimuga riik) kui ka tänapäevased peaministrid (Andrus Ansip õigustab oma liberaalset majanduspoliitikat sellega et ainult nõnda jõuab Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulkka). Kontrolltöö ajal maha spikerdav koolipoiss õigustab samuti enda käitumist ja üritab ennast näidata heana seeläbi et süüdistab lisaks endale ka kõikki teisi spikerdamises. Kuna kõik teevad maha aga samas jälle ei saa ju kõik ometi halvad olla, siis ei saa olla seda ka temagi järelikult ta on hea.
Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine: 1. autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator 2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi Hea tava näeb ette, et demokraatlikud valimised võitnud partei juhile tehakse ülesandeks moodustada valitsus. Valitsust juhib peaminister Eesti Vabariigi peaministrid: (taasiseseisvunud Eestis esimene /oktoober 1992 – november 1994/ Mart Laar) Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4
huve, koostab uusi seaduste ettepanekuid ja annab parlamendile, täidesaatev võim, aga vastutav nõukogu ja parlamendi ees. Viib ellu EL poliitikat. Komisjoni liikmed(27) eesti on alati toetanud komisjoni. *4 põhiül: õigusaktide ettepanekute tegemine, eelarve õigusaktive valvamine EL esindamine rahvusvahelistes suhetes, e nõukogu: põhiline e otsuseid tegev organ, kes moodustavad nõukogu. erinevate riikide esindajad ehk peaministrid/haruminister/ sõltuvalt küsimusest tulevad minnid kohale. üld küssid ja välis küssid kas siis pea või välis minnid, vastavalt minnid tulevad kokku kelle küss on. valitsus volitab teda nõukogu töös osalema. *tegeleb: koos parlamendiga võetakse vastu õigusakte, järjest rohkem läheb parlamendi kätte see võim, mida rohkem EL areneb seda rohkem parlament saab tugevamaks üldise majanduse koordineerimine rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
Natside liider Arthur Seyss-Inuquart korralduse end kuulutada ajutise valitsuse juhiks ja paluda Saksamaa sekkumist. 12.03 marssisid Saksa väed A.-sse sisse, järgmisel päeval kuulutati Anschluss välja. Suurbritannia ja Prantsusmaa protesteerisid, kui ei võtnud midagi ette. Seda H. vajaski, et ta võib julgelt jätkata diplom. rünnakuid Tsehhoslovakkia vastu ( tahtis T.-d tükeldada). Ähvardas tulla sõda, kuigi polnud päris selge kes sõdima hakkavad. Prantsusmaa ja Suurbritannia peaministrid Edouardo Daladier ja Neville Chamberlain soovitasid Ts.Sl. presidendil Eduard Benesil leppida H. nõudmistega, ehhki Sudeedimaa loovutamine tähendas ka riigi piirikindluste loovutamist ja kui kord on järele antud, polnuks Ts.Sl.enam mingit kaitset mistahes Saksamaa nõudmiste vastu. Kui Ts.Sl. nõustus, siis H. otsustas nõudmisi karmistada ja nõudis Sudeedimaad otsekohe endale. See põhjustas nn. Müncheni kriisi, sest just sinna sõitsid Chamberlain ja Dadier 29-30. septembriks H
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6
Krimmi USA president-Roosevelt konverents Suurbritannia peaminister-Churchill Otsustati ära sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Kasulik Moskvale (NSV Liidule) Potsdami 1945.aastal NSV Liidu esindaja-Stalin konverents USA president-Truman Suurbritannia peaministrid-Churchill,Attlee Arutati Saksamaa ja tema liitlaste saatust. Otsustati jagada Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Kasulik Suurbritanniale, sest sai suurima tsooni endale. 8. Saksamaa kallaletung NSV Liidule Sõda Inglismaale jäi ära ja alustati ettevalmistusi NSVL vallutamiseks. Töötati
konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme. Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe
Märtsis loobus Nikolai II troonist, mõistes, et tal ei ole enam mingisugust toetust ühiskonnas. Pärast keisri loobumist kujunes Venemaal kaksikvõim: · Ajutine Valitsus (A.V.), mis oli riigiduuma saadikutest moodustatud valitsusorgan peamine ülesanne oli Venemaa riikluse kindlaksmääramine. Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski. · Petrogradi Nõukogu Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk mensevikud. Nõukogudes olid ka bolsevikud (enamlased/kommunistid) esindatud. Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme
külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos a)Jawaharlal Nehru-oli India poliitik,esimene India peaminister aastatel 1947-1964.Tema tutar Indira Gandhi ja lapselaps Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid. b)Mao Zedong- Oli Hiina Kommunistliku partei juht alates 1935. kuni oma surmani 1967.a .Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusqja vqimu suurema osa ule Hiinast c)Deng Xiaoping-Oli Hiina poliitik . Tema peetakse uue suuna v2ljatootajaks sotsialismi praktikas ning Deng muutis Hiina uheks kqige kiiremini kasvava majandusega maailmaa riikidest d)Suharto- oli Indoneesia poliitik ja president aa 1967-1998 e)Sukarno-Oli Indoneesia poliitik ja esimene president aa 1945-1967.Kui 1952
....7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Allikad: ............................................................................................................................. 12 http://www.postimees.ee/020407/esileht/majandus/253101.php.......................................12 3 Sissejuhatus Euroopa Liidu ülemkogul leppisid peaministrid kokku hakata taastuvenergiat ehk rohelist energiat rohkem kasutama. Euroliidus on taastuvenergia osa alla 10 protsendi, kuid 2020. aastaks soovitakse jõuda 20 protsendini. Sellega tahetakse parandada keskkonna olukorda ja vähendada sõltuvust imporditavatest energiaallikatest Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Kuigi tegemist on puhta ja ökonoomse kütuseliigiga, on tuulepotentsiaali ilmselgelt alahinnatud. Ja mitte ainult riiklikul tasemel vaid ka kodumajapidamistes
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Valitsuse eluigasõltub: · valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest · parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti) · parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister Helir-Valdor Seeder - põllumajandus
pääses valla. Sel ööl peksti, hävitati ja tapeti juute ja nende vara. Märtsis toimub juba Austria vägivaldne liitmine Saksamaaga. Seejärel viidi läbi referendum, kus 99% „toetas“ liitumist. Natsiparteid olid riigisiseselt suure töö ära teinud. (Kõik tulemused, mis on üle 90% ei ole enam eriti demokraatlikud) Märts – Anschluss – Austria on liidetud. Müncheni konverents – osalevad Inglismaa (Chamberlain – lepituspoliitika suurim apolodeet) ja Prantsusmaa peaministrid, Saksamaad esindab Hitler ja Itaaliat Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale (kuna seal elab 3 milj. sakslast. Nad ise nõudsid liitumist Saksamaaga). Seda kokkulepet on nim. häbiväärseks, kuna kolmandad riigid otsustavad teise demokraatliku riigi edasise saatuse üle. Maa jaotati ära kahes osas. Tšehhoslovakkiast moodustati nukuriik, Austriast samuti? Nad olid end küll valmis kaitsma, ent tähtsa osuse läbi, pidi nad oma maa ilma
vabadusvõitlejateks.2 Uusvasakpoolse terrori esilekerkimine oli tugevasti mõjutatud Vietnami sõjast. Kolmanda laine terroristide sihtmärkide valik meenutas suures osas anarhistide oma: taas kord rakendati väljapaistvate ühiskonnategelaste ja riigipeade suhtes vägivalda. Kolmanda terrorilaine ajal pandi toime ca 700 kaaperdamist, 1968.1982. a toimus 409 pantvangivõtmist (951 pant- vangiga) ning tapeti Hispaania ja Jordaania peaministrid, Itaalia endine peaminister Aldo Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel. On tähelepanuväärne, et 1/3 kõigist terroristide 2 Rapoport, David C.2004. Four Waves of Modern Terrorism
Ühinenud Rinde valitsused. 1996. a valitud uus parlament kujunes väga kummaliseks. Paljudel liikmetel puudusid üldse poliitilise tegevuse kogemused. Rohkem kui kunagi varem oli parlamendis kriminaalse minevikuga tegelasi. Suurima arvu saadikukohti sai Bharatiya Janata partei, kuid sellest ei piisanud valitsuse formeerimiseks. Nii lõid senised opositsiooniparteid Ühinenud Rinde, mis suutis võimul püsida vaid väga lühikest aega - 1997. aasta lõpuni. Mõlemad Ühinenud Rinde peaministrid - Haradanahalli Doddegowda Deve Deve Gowda ja vähetuntud Inder K. Gujral, kes sai valitsust juhtida vaevalt pool aastat, ei suutnud kumbki luua stabiilset valitsust. Neil puudus mõlema suure valitsusse mittekuuluva partei toetus ja 13-14 väikese partei toetus seda puudust ei asendanud. Valitsused ei olnud võimelised lahendama ei olulisi sise- ega välispoliitilisi probleeme. Pealegi kerkis India poliitilise elu areenile uus nimekas figuur- Sonia Gandhi. Tema
Kontsultatsioonimenetlus 2. Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3. Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Rahastatakse laenudega rahaturgutelt ja panga aktsionäride abiga 4. Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis 5. Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Euroopa riikide peaministrid ja presidendid 6. Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Tsehhi 7. Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi 8. Mis erinevus on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Nõukogul? Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon 9. Mis on ,,kabinet"? Voliniku isiklike nõustajate töörühm 10. Milline on Euroopa Ombudsmani roll? Vahendaja EL kodanike ja ametiasutuste vahel
Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega. 1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes. Välisesinduste välja antud Eesti Vabariigi passe tunnustati reisidokumendina rahvusvaheliselt. Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. Õigusriik Õigusriik on riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi
iseseisvusid II MS tulemusena, halva majandusega) · Raudne eesriie Ida-Euroopa eraldumine muust maailmast · Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõim vähenemine maailmas Potsdami konverents 17.07.-02.08.1945 · Arutati: 1.Saksamaa tulevikku 2.Nõuti Jaapanit tingimusteta kapituleeruma · Osalesid: 1.J Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 2.H.Truman USA president 3.W.Churchill/ C.Attlee Suurbritannia peaministrid Otsused: 1.Saksamaa jagatakse 4 okupatsioonitsooniks 2.Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks 3.Saksamaa peab maksma reparatsioone 4.Võim kuulub Saksamaa Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asub Berliinis 5.Saksamaa piirid 1)Poola ja Saksamaa vahel piir Oder-Neisse jõge pidi 2)Ida-Preisimaa alad võeti Saksamaalt ära. Lõunapoolsed läksid Poolale, Köningsbergiga Põhja alad NSV Liidule 3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 6
Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon. Vene väed tungivad Eestisse 21. juunil 1940 esitab Johannes Vares-Barbarus presidendile venelaste poolt koostatud uue valitsuse nimekirja. Samal päeval luuakse Eesti NSV, 6. augustil liidetakse ENSV N. Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale saatmine. Juulis arreteeriti K. Päts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid) Teemant ja Kukk. Neile järgnesid Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale
jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Versaille'i rahuleping peeglisaalis 28. juunil 1919. Saksamaa loovutas sõjas saavutatu valdused, Tsehhoslovakkia, Leedu ja Poola, 1/8 territooriumist. Sõjaväe vähendamine, keelati omada lennuväge, allveelaevu. Reparatsiooonid. Kolm uue maailma arhitekti: David Loyd George(Suurbritannia), Geroges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA). Peaministrid. Kokku varisesid Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari. Algas USA esiletõus. Seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni väärtused. Demokraatia kriis. Tugevdas äärmuslikke liikumisi. Kodusõda Venemaal 6. detsember 1917. Soome iseseisvus. 16. veebruar 1918. Leedu iseseisvus. 18. november 1918. Läti iseseisvus. Kodusõja algus oli juba 1917. lõpul, kui paljud Venemaa piirkonnad keeldusid tunnustamast uusi kommunistlikke võimumehi. Tekkisid ,,Valged" valitsused ,,ühtse ja jagamatu"
EL-i laienemine: 1995 liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15 2004 1.mai liitusid 10 uut riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros liikmeid 25 2007 liitusid 2 Bulgaaria ja Rumeenia liikmeid nüüd 27 EL-i tegevuse eesmärk rahu ja majanduslik kasu. EL-i juhtorganid: Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipead või peaministrid Ülesanne poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine. Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 esindaja (volinik) NB!Eestist on volinik Siim Kallas Ülesanne ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i eelarve. Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele nt.välisministrid, kui arutatakse välispoliitilisi küsimusi seega koosseis ei ole püsiv.
4. Reaalse virtuaalse konto loomine Miks ka mitte? Arvatavasti pole väga kaugel aeg, kus sotsiaalvõrgustikku registreerumiseks tuleb esitada oma isikukood või lausa näiteks internetipanga kaudu ennast identifitseerima. Nii tooksid inimesed julgemalt oma reaalse elu internetiavarustesse kaasa ning suhtlusportaalid muutuksid tunduvalt usaldusväärsemaks. Aga privaatsus? Jah, sellises keskkonnas väljaöeldu muutuks sel juhul ilmselt ümberlükkamatuks ning tulevased presidendid ja peaministrid peaksid juba varases nooruses end diplomaatiliselt väljendama õppima. 6 Kokkuvõte Me ei saa eirata fakti, et virtuaalelu on meie igapäevaste tegemiste täiendiks saanud. Uus meedia tuli, et jääda. Sotsiaalvõrgustike meeletu kasutajate arvu kasv näitab, et meie homne päev erineb olulisel määral tänasest. Rääkimata sellest, kui palju erineb ta meie vanaisade ja vanaemade homsest.
teistele koloniaalriikidele. Mahatma Gandhi, tegeliku nimega Mohandas Karachand Gandhi, sündis 2. oktoobril 1896. 1915. aastal kasutas Rabindranath Tagore esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud, leides, et ei vääri sellist au. Ta sündis Porbandaris, India maanurgas, mida asutasid gudžaratid. Mohandas Gandhi kuulus kaupmeeste kasti, kuid tema isa Karamchand Gandhi ja ka vanaisa olid Porbandari vürstiriigi peaministrid. Nad mõlemad jäeti kohast ilma liiga sõltumatu vaimulaadi pärast. Tema peres kasvatati lapsi vaimus, et elusolenditele ei tohi kahju teha, vaid tuleb püüelda sisemise puhtuse ja teistest kastidest inimeste suhtes kannatlikkuse ülesnäitamise poole. Kohas, kus Gandhi sündis oli vägivallatusel ülisuur mõju. India kommete kohaselt abiellus 12 aastane Mohandas endavanuse tütarlapse Kasturbaga, kes sünnitas neli poega
majandus- ja rahandusministrid, põllumajandusministrid jne. Igal riigil on nõukogus teatav arv hääli, mis üldjoontes vastab nende rahvaarvule, kuigi häälte jagunemisel on väikeste riikide häältel suurem kaal. Enamik otsuseid tehakse häälteenamusega, kuid tundlikes küsimustes, nagu maksustamine, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning välispoliitika, on vaja ühehäälset otsust. Neli korda aastas kohtuvad liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid Euroopa Ülemkogu istungitel. Nendel tippkohtumistel määratletakse Euroopa Liidu üldine poliitika. Euroopa Komisjon - ühiste huvide kaitsja José Manuel Barroso juhib Euroopa Liidu täitevvõimu - Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjon esindab Euroopa Liidu kui terviku huve, ta ei sõltu riiklikest valitsustest. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni igapäevaste ülesannete hulka kuulub
ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 jäi ära) Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümboliks Eur kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil. 1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi: I osalesid peaministrid II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel (Genfis) III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". Lõppdokument koosnes 3 korvist: 1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
Vetoõigus. Valimised iga 5 aasta järel, otsesed. Saadikumandaadid vastavalt rahvaarvule. Eestist: Kelam, Savisaar, Padar, Ojuland, Oviir, Tarand. Ideoloogiafraktsioonid. EUROOPA KOHUS- Iga EL kodanikul õigus paluda abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma kohustusi, mis tulenevad EL seadusandlusest. Valvab ühendust huvide arvestatust. EL'i õigusakt ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. 27 kohtunikku. EUROOPA ÜLEMKOGU- Poliitiline juhtimine. Liikmesriikide presidendid või peaministrid. Suunatakse üldist arengut ja tegevust. Juhib president (2,5 a) Rompuy EUROOPA KONTROLLIKODA- EL eelarve täitmise õigsus. Koostab igaaastase aruande. TÄNAPÄEVA MAAILM ÜLEILMASTUMINE- majanduslik (tekivad rv korporatsioonid, ettevõtted), kultuuriline (ühised kult sümbolid, ühtlustuvad kult tarbimine ja väärtused), poliitiline (tugevnevad rv org'd, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades rahvusriikide rolli) RISKIÜHISKOND- Jagatakse riske ja probleeme
9 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pc atjaunotas neatkarbas. Estonia and Latvia ten years since the renewal of the independence. Sareztais gjums: veltjums Latvijas Republikas neatkarbas atjaunosanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu, Tallinn, ISBN 9789985967454 Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 6668. Ajaleheartiklid 33 küsimust. Liivimaa Kuller, 19. mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26
Rahvusvahelised institutsioonid, mille liige Eesti on: ÜRO – julgeolek, kaasarääkimine maailmas toimuvates protsessides, inimõigused jne. NATO – julgeoleku tagamine jne Euroopa Liit – majanduse ja kaubanduse alane koostöö ja abi, tööjõu vaba liikumine, viisavabadus, EL toetusrahad, õppimisvõimaluste avardumine jne. Euroopa Nõukogu – Inimõiguste kaitse jm Euroopa Liidus on järgnevad asutused: Euroopa Ülemnõukogu (tähtsaim, seal on riikide peaministrid või presidendid) = nagu meie president Euroopa Parlament annavad välja seadusi= seadusandlik võim (nagu meie Riigikogu) Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon täidesaatev võim, teeb eelarve eelnõu jne = nagu meie valitsus Euroopa Kohus = kohtuvõim = nagu meie Riigikohus TÄHTPÄEVAD Iseseisvuspäev – 24. veebr Taasiseseisvuspäev – 20. aug Euroopa päev – 9. Nov Kodanikupäev – 26. Nov
Rahvusvahelised institutsioonid, mille liige Eesti on: ÜRO julgeolek, kaasarääkimine maailmas toimuvates protsessides, inimõigused jne. NATO julgeoleku tagamine jne Euroopa Liit majanduse ja kaubanduse alane koostöö ja abi, tööjõu vaba liikumine, viisavabadus, EL toetusrahad, õppimisvõimaluste avardumine jne. Euroopa Nõukogu Inimõiguste kaitse jm Euroopa Liidus on järgnevad asutused: Euroopa Ülemnõukogu (tähtsaim, seal on riikide peaministrid või presidendid) = nagu meie president Euroopa Parlament annavad välja seadusi= seadusandlik võim (nagu meie Riigikogu) Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon täidesaatev võim, teeb eelarve eelnõu jne = nagu meie valitsus Euroopa Kohus = kohtuvõim = nagu meie Riigikohus TÄHTPÄEVAD Iseseisvuspäev 24. veebr Taasiseseisvuspäev 20. aug Euroopa päev 9. Nov Kodanikupäev 26. Nov
· Liikmeteks olid postsotsialistlikud maad · Visegradi lepingu sõlmisid 1991 3 VMN-i maad (vastastiku maj.nõukogu) Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari. · Kurss ühineda EL-ga. Kehtestasid kaupade vaba liikumise. · 1992 Budapestis nimetasid CEFTA-ks oma piirkonda. · 1993 Tsehhi ja Slovakkia (Tsehhoslovakkia lagunes) 1996 liitus Sloveenia, 1997 Rumeenia, 1999 Bulgaaria. 2002 Horvaatia. 4 · Kord aastas peaministrid kohtusid, loodi ühiskomitee, millel kontrollfunktsioon. · Eesti pidi täitma 3 tingimust, et CEFTA-sse saada: - Kõike CEFTA liikmed peavad liitumisega nõus olema - Eesti peab olema sõlminud liikmetega vabakaubanduslepingu. - Eesti pidi olema VTO liige, mida Eesti aga polnud. 1997 sai EL-i kanditaatriigiks, seega ei tahtnud enam CEFTA liikmeks saada. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse kokkulepe
● SEKRETARIAAT – haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine ● PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon ● ÜRO-l oma rahuvalvejõud ● Potsdami konverents Toimus: ● 17.VII - 02.VIII 1945 ● Arutati: ● Saksamaa tulevikku ● Nõuti Jaapanilt tingimusteta kapituleerumist Potsdami konverents: 1) J.Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 2) H.Truman - USA president 3) W.Churchill/ C.Attlee - Suurbritannia peaministrid Otsused: ● Saksamaa jagatakse 4 okupatsiooni-tsooniks ● Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks ● Saksamaa peab maksma reparatsioone ● Võim kuulub Saksamaal Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asub Berliinis Otsused Saksamaa territooriumi kohta: 1) Poola ja Saksamaa vahel piir – Oder-Neisse jõge pidi 2) Ida-Preisimaa jagati: 1.lõuna alad Poolale 2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLiidule Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937
aastaks 2023. [10] 2 Esimesed sammud tuumaenergia suunas tehti 2005, kui alustati Leeduga tuumaenergialast koostööd. Leedu kohustus Euroopa Liitu astudes sulgema vana Tsernobõli tüüpi Ignalina jaama ning esimene reaktor peatati 2004. aasta lõpus ja konserveeriti. Teine energiablokk peatati 31. detsembril 2009. Seega tuli leida uus lahendus energia saamiseks. Balti riikide peaministrid avaldasid oma riiklikele energiafirmadele toetust ettevalmistuste tegemisel Ignalina uue tuumajaama rajamiseks. Aastaks 2018 plaanivad Leedu, Läti, Eesti ja Poola ehitada samase kohta uut kaasaegset tuumaelektrijaama, mis saab nimeks Visaginase tuumaelektrijaam. Vastava seaduse allkirjastas Leedu president Valdas Adamkus 4. juulil 2007. [11] Tagavaraplaaniks Visaginase jaamal hakkas Eesti Energia aga uurima võimalust rajada tuumaelektrijaama Eestisse
poolt ühiste kavatsuste protokoll. Ühiseid kavatsusi kinnitati taaskord 2010. aastal, mil allkirjastati dokument Rail Balticu edasiseks arendamiseks. (Rail Baltica lugu 2018) 2014. aastal asutati Rail Baltic Estonia OÜ, mille ülesandeks on Rail Balticu projekti koordineerimine Eestis. 28. oktoobril 2014 allkirjastati Eesti, Läti ja Leedu poolt Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid. 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid Balti riikide peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega määrati kindlaks riikide kohustused projektis. Kokkuleppega määratleti Rail Balticu üldised parameetrid, marsruut ning rajamise tähtaeg. 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe. (Rail Baltica lugu 2018) 1.2. Rail Balticu tehnilised näitajad Rail Baltic on kiire elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass. Reisirongidel on
· transport, telekommunikatsioon ja energeetika, · põllumajandus ja kalandus, · keskkond, · haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel. Veelgi enam, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme). Arvestades Euroopa Ülemkogu arutelude tähtsust, ulatuvad need kaugele öötundidesse ning pälvivad rohkelt meedia tähelepanu. Millega nõukogu tegeleb?