II MS küsimused (0)

Q: Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS küsimused

Q: Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS küsimused

Q: Millised riigid kaotasid II maailmasõja käigus iseseisvuse?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS küsimused

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega?
Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?
Millised riigid kaotasid II maailmasõja käigus iseseisvuse?

Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule
Poola, Taani, Norra, Holland , Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa.

Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega ? Miks?
Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki.
NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud.

Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal?
Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele.

Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood.
Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i.

Dateerige: II maailmasõja algus 1 sept 1939

Saksamaa kallaletung NSV Liidule
22. juuni 1941

USA sõttaastumine
detsember 1941

Kurski lahing
1943. a suvi

Saksamaa kapituleerumine
8. mai 1945

Talvesõda
november 1939 – märts 1940

Stalingradi lahing
juuli 1942 – veebruar 1943

Eesti okupeerimine
17. juuni 1940 Narva diktaat- kirjutas alla Laidoner

Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel
28. september 1939

Prantsusmaa kapituleerumine
juuni 1940

Teise rinde avamine
6.juuni 1944
6. Täitke tabel!
Sündmus
Dateering
Osalejad /Isikud
Potsdami konverents
juuli-august 1945
NSV Liidu esindaja- Stalin
USA president - Truman
Suurbritannia peaministrid- Churchill ,Attlee
Teherani konverents
november -detsember1943
NSV Liidu esindaja - Stalin
USA president- Roosevelt
Suurbritannia peaminister- Churchill
II maailmasõda
1.sept 1939-2.sept1945.
NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse juht, ÜKP juht- Stalin
USA presidendid - Roosevelt, Truman
Suurbritannia peaministrid- Churchill, Attlee

Millised riigid kaotasid II maailmasõja käigus iseseisvuse? Miks?
Eesti, Läti, Leedu, sest nende okupeerija olid võitjariik. Lisaks ka Poola, kelle iseseivus hiljem taastati .
8 ja 9. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed.
1)Suured inimkaotused , 2) Muutus maailma poliitiline kaart: - Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse 3)Lõhenes Saksamaa. NSV Liit okupeeris Saksamaa ida alad.
4)Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile 5)USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid 6)Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud 7)Võitis NSVL koos liitlastega , kaotas Saksamaa koos liitlastega. 8) palju materiaalset kahju, inimesed kodutud 9) NSVL poolt okupeeritud alad jäid võõrvõimu alla, Saksamaa poolt said iseseisvuse tagasi

Selgitage lähemalt:
Kvisling - Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid)
Barbarossa plaan -1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks.
Operatsioon „Merelõvi” - Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma . Loodeti, et Suubritannia murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. Suurbritannia väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud
Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus.
Maginot` liin - kaitseliin , mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass -Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi.
Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga
Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid . Avastati Katõni metsas 1943 aastal.
lend-lease -USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati.
Holokaust - juutide totaalne hävitamine ja genotsiid II maailmasõjas.
Teine rinne – rajati 6.juuni 1944

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

messsssa Õppematerjali autor

nsvl suurbritannia stalin maailmasõda liidu esindaja kallaletung talvesõda

Sarnased õppematerjalid

doc

TEINE MAAILMASÕDA

Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ja piirasid sisse Belgia piiri

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda kordamiseks

Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tu

Maailmasõjad

pptx

Teine maailmasõda

1939-1945 TEIN E M A A ILM A S Õ D A Teise maailmasõja eeldused ja põhjused  1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini s

Ajalugu

Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod

200

pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saa

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s?

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug.

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

11.klassi ajalugu