Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
operatsiooni sooled ei töötanud. Patsient jäi 24 tundi söömata, enteraalset toitmist asendati parenteraalse toitmisega. 2.1 Tunnete kirjeldus Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada. Ma ei saanud aru miks kõik toit tuli tagasi välja, mul oli patsiendist kahju. Kartsin, et patsiendil on raskustunne kõhus ja selle tõttu hakkab ta iiveldama/oksendama, mille tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla. 2.2 Hinnangu andmine Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud pealt, vaid hakkasin kõike tegema, et aru saada miks patsiendil ei ole hea olla. Aitasin oma
· Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). · Patsiendist lähemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, võtta
Vali üks või enam: a. Diagnoosi täpsustamiseks b. Asjakohaste analüüside määramiseks c. Õigete uurimisvõtete valimiseks d. Raseduse selgitamiseks/välistamiseks Tagasiside Õige vastus on: Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks. Küsimus 2 Küsimuse tekst Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Vali üks: a. Patsiendist tervikpildi saamiseks b. Erinevate haigusseisundite avastamiseks c. Õendusplaani koostamiseks Tagasiside Õige vastus on: Patsiendist tervikpildi saamiseks. Küsimus 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 4 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: Vali üks või enam: a. Sünnitusabi anamneesi b. Viimase menstruatsiooni aega c
Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti, kelledest tegelikult haigeid oli 28 ehk 65%. Negatiivse testitulemuse sai, ehk tunnistati terveks 45 + 12 = 57 patsienti, kelledest 45 ehk 79% olid ka tegelikult terved. Järelikult saime: positiivne prognoosiväärtus 65% (positiivse
Seedetrakti tüsistuste riskifaktorid Kindel riskifaktor Võimalik riskifaktor Kõrge vanus H. Pylori infektsioon? Varasem haavand anamneesis Suitsetamine Aspiriin madalas doosis Alkoholi tarvitamine Krooniline NSAID ravi NSAID kõrge doos Kaasuv glükokortikoidravi Kaasuv varfariinravi Tõsine süsteemne haigus NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide tarvitamisel vähemalt 2 kuu kestel Ühel 5-st patsiendist kujuneb endoskoopiline haavand Ühel 70-st patsiendist kujuneb sümptomaatiline haavand Ühel 150-st patsiendist kujuneb haavandi verejooks Üks 1200-st patsiendist sureb haavandi verejooksu NSAIDide võrdlus Gastroprotektsioon NSAID tarvitajatel Lisada PG analoog Misoprostool + Seedetraktitüsistuste risk väheneb - Võimalik kõhulahtisus. Ebamugav manustamisskeem Lisada prootonpumba inhibiitor + Mao tüsistuste risk väheneb
Haigust diagnoosides lähtutakse psühholoogilisest ülevaatusest. Arstid võivad ka teiste haiguste välistamiseks teha vereproove lisaks ka erinevaid uuringuid näiteks EEG, MRT või KT. https://cotardssyndrome.weebly.com/diagnosis.html Enimlevinud viisid Cotardi sündroomi ravimiseks on elekteršokiravi ja erinevad medikamendid. Enamasti kasutatakse ravimitena antipsühhootikume, antidepressante või meeleolustabilisaatoreid, olenevalt patsiendist ja haiguse avaldumisest. Elekteršokiravi käigus lastakse patsiendile pea külge kinnitatud elektroodidesse elektrivool mis põhjustavad ravitaval krampe. https://www.medigoo.com/articles/cotards-delusion/ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2695744/ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC383346/ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4956420/ https://www.medigoo.com/articles/cotards-delusion/ https://ijmhs.biomedcentral.com/articles/10.1186/1752-4458-2-1
2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu. Patsient tunneb, et teda on mõistetud, ta pole enam üksi. Õde tunneb, et ta sai patsienti aidata, mõistis, mis on antud hetkel patsiendi vajadus. 3) Miks on „õendushetk” oluline? Õendushetk on oluline tervendamise ja tervenemise protsessis. Artiklist nähtub, et pärast õendushetke toimumist paranesid intensiivravi patsiendi elulised näitajad jne.
·Enne teisaldamist pean ennast võimalikult patsiendi lähedusse seadma, vajadusel põlvitan patsiendi voodil ·Enne tõstmist pean seisma jalad kergelt harkis, üks jalg teisest ettepoole asetatud, et tagada suurem toetuspind. ·Tõstmisel tuleb mul kasutada jala- ja alakehalihaseid, kõigepealt põlved kergelt kõverdada ja seejärel aeglaselt sirgu ajada ·Kasutan patsiendi teisaldamisel õiget haaramisviisi ·Haaran patsiendist alati tervet kätt kasutades ning püüan kindlaks teha piirkonnad, kust on võimalik kindlalt kinni haarata (nt. Nimmepiirkond) ·Patsiendil palun haarata minu ümbert kinni (nt. Turjast või õlgadest, kindlasti mitte kaelast) ·Teisaldamisel palun patsiendil ettepoole kummardada ja tõugata jalgadega (see hõlbustab patsiendi viimist isteasendist püstiasendisse) ·Tasakaalustan patsiendi raskust omaenda keharaskusega ·Enda jala toetan pööramisplaadile patsiendi jalgade vahele
perel kallite operatsioonide või ravimite jaoks raha. Nii kasutataksegi suur osa tervishoiu raha patsientide peale, kes surevad 12 kuu jooksul ning sedagi ainult leevendavaks raviks. Kuigi on üsna põlastusväärne mõelda inimelust raha kontekstis peame kõik tunnistama, et igal inimelul on hind. Kui on teada, et midagi ei lähe paremaks ja lihtsalt pikendame inimese piina, siis on see ju meie endi otsustusvabadus? Sagedane argument on, et lähedased ja ka arst, kes patsiendist hoolib võib haiget saada, kuid sellel hetkel mõtleb inimene ju ainult enda valu peale, mitte sellele, kellest hoolib. Veel ka, et täna ravimatu haigus võib varsti ravitav olla, kuid arvan, et eutanaasiat peaksi lubama just neile, kellel pole enam aega oodata. Arvan, et selline valik võiks olla, kui patsiendil on nkn surmaga lõppev haigus ning ta ise soovib seda ja sellel peaks olema tugev kontrollsüsteem. Kui meil kõigil
paranemisele. Meniski rebendid on tihti klassifitseeritud vastavalt nende suunale: vertikaalpikutine, vertikaalradiaalne, horisontaalne, kaldus või keeruline. Menisk mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades lööke ja hoides stabiilsust. Meniski rebendite ravivõimalused jagunevad kolme põhilisse kategooriasse: mitteopereerimine, opereerimine ja kohendamine. Kõige sobivama ravi valimine sõltub patsiendist endast (vanusest, haiguslikkusest, ravile kuuletumisest) ja rebendi iseloomust (asukohast, vanusest, taanduvusest). Meniskiga seonduvate vigastuste ravimist opereerimata on palju uuritud ja leitud, et tehes teatud harjutusi põlve liikuvus paraneb ja liigesvalu väheneb. Eelnevad uuringud on välja toonud, et varajased taandarenevad muutused kipuvad esile tulema rohkematel juhtudel peale operatsiooni kui nendel juhtudel, kus operatsiooni pole tehtud. Siiski olenemata sellest, et harjutused ja
lühemad kui nende terved eakaaslased. Jäsemete ja skeletianomaaliad on üle poolte (~ 70%) U.Loit, 10.jaanuar 2016 4 Fancon'i aneemiat põdevatel patsientidel. Kõige enam esineb ülajäsemete anomaaliatest puuduv pöial või kodarluu (raadius). (Hays 2014:99) Kuulmishäired on samuti üsna levinud probleem FA patsientidel. Umbes kolmel 20-st FA patsiendist esineb kõrva väärarenguid. Kuulmislangust esineb 11% kuni 50% patsientidel Kuigi kuulmislangus on tavaliselt kerge, võib śee oluliselt kahjustada inimese suhtlemist ja segada kõnekeele arengut ja õppimist. (Hays 2014:178). Patsientidel, kes elavad täiskasvanueani, on väga tõenäoline, et neil arenevad pea ja kaela, günekoloogilised ja/või seedetrakti vähkkasvajad välja tervete inimestega võrreldes tunduvalt varem. (Fanconi anemia ... 2014). 1.3. Diagnoosimine
- Läbivaatus süstemaatiline vaatlus. - Palpatsioon põhineb puutetaju abil saadud informatsioonil. - Perkussioon otsene või kaudne koputamine erinevatele kehaosadele. - Auskultatsioon kehas tekkivate helide kuulamine stetoskoobiga. - Mõõtmine organismi funktsioonide kontrollimine, mida saab väljendada arvudega. 2. Andmete analüüs Kui hooldust mõjutavad andmed on kogutud, peab õendusmeeskonnal olema patsiendist ja tema seisundist ülevaatlik pilt. Kui andmed on kogutud, tuleb saadud andmet üle vaadata ja tunnistada probleemid. - Patsiendi andmed pannakse kirja nii, nagu nad on ei tohi teha järeldusi. - Teineteisele vastusääkivaid versioone esineda ei tohi. - Järelduste tegemisel tuleb tugineda mitmele tähelepanekule. 3. Patsiendi tegelike ja võimalike probleemide ning õendusvajaduste kindlakstegemine ja tõlgendamine
Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus. Sest kõigil inimestel on õigus elada elamisväärset elu. Õed on ühed neist, kes peavad sellise elu tagama abistades ja nõustades inimesi. Õde peab olema inimlik ja aktsepteerima kõiki inimesi ning vajaduse korral aitama ning juhendama. Kõikide inimeste eest tuleb ka hoolitseda. See hoolitsus peab olema hooliv hoolitsus. See tähendab seda, et õde peab siiralt huvituma patsiendist ja tema heaolust. Vajaduse korral tegema kõik, mis on seadusega lubatud ja tema võimsuses, et inimene tunneks ennast hästi. Oluline on ka see, et õel oleks empaatiavõime, sest kui patsient on õe peale pahane või isegi kuri ei tähenda see, et ta seda päriselt on. Sest võibolla tol hetkel oli tal valus ja ta valas oma viha esimese ettejuhtuva inimese peale, kelleks osutus õde. Õde peaks sellest aru saama ja suhtuma sellesse mõistvalt. Järgmine õenduse keskne mõiste on tervis
inimene ning aktsepteeritud õpetaja. Sellest võib järeldada, et isik peab oma venda targaks (õpetajatele sarnaseks) ning vend on talle ilmselt palju õpetanud. Järeldused Isiku jaoks on olulised haridus, edukus, teadmised ja saavutused. See on üsnagi tavapärane nähtus, sest väga paljude jaoks on see tähtis. Märkimisväärne on aga näiteks see, et ema ja õnnelik inimene asuvad vaadeldavast patsiendist pigem kaugel. Ema asub üsna lähedal ülemusele ning ka õnnelikule ja haletsetud isikule. Võimalik, et ta ema on üleolev ja/või väga nõudlik, et asub ülemusele lähedal. Sellest võib järeldada, et tema suhted emaga ei ole kõige paremad või soojemad. Samuti jäävad sõprussuhted temast pigem kaugele ning lähedal patsiendile asub hoopis eks-sõber. See võib tähendada, et ühe konkreetse sõprussuhte lagunemise tõttu tunneb ta, et sõbrad ei olegi
Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks 3 Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Patsiendist tervikpildi saamiseks 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Õige vastus on 'tõene'. 3 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: : Sünnitusabi anamneesi, Patsiendi vanust, Suguleu anamneesi 3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3
geel jne. Enamus brände pakuvad nii geele kui tablette. Veel üheks variandiks on skleroseerimine. Sellega saab ravida veenilaiendeid algstaadiumis, väikeste nahaaluste ja nahasiseste veenilaiendite puhul. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Efekt seisneb nii ravis kui kosmeetilises mõistes, kuid mõju kiirus võib olla olenevalt patsiendist väga erinev. Protseduur on keelustatud kui haigus on arenenud kaugele ja veenid on suured ja jäigad. Samuti ei tehta seda astmahaigetele, raskete allergiate ja raseduse korral. Kõige tõhusamaks raviks on veenioperatsioon. Selle käigus eemaldatakse nähtavad ja tõsiselt laienenud, põletiku- ja
Patsiendi vajadustest Arsti vajadustest Arsti ettekirjutustest Õe vajadustest Leia igale teoreetikule sirgjoone abil õendusteooria mudel, mille ta kirjutas: Enesehoolduse tooria –Orem, Adaptsioonimudel – Roy, Elamise mudel – Logan, Inimlike vajaduste teooria – Henderson, Keskkonna vastastikusest mõjust - Nighttingale 5 Õendusplaan peab sisaldama: Ülevaade patsiendist ja tema seisundist, patsiendi õendushooldusvajaduste määratlemine, aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid, eesmärgid ja juhised töö planeerimiseks, abistamismeetodid. Individuaalõe ülesandeks on: a- Teostada ainult protseduure b- Täita ainult arsti korraldusi c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi
Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta. Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest. Kuigi nägu võib tunduda emotsioonidevaene, ei tähenda see tegelikult emotsioonide puudumist. Probleem on pigem selles, et näo väljenduslikkus on vähenenud. Suhtlemisel zestikuleerivad haiged tavapärasest tagasihoidlikumalt. Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid
lisanduvad kangus ja värin häirivad vanurit ja tekitavad temast mulje nagu oleks ta joobes. Neid tuleb pidada kesknärvisüsteemi vananemismuutusteks, mida ei tarvitse ravida. Ka aistingud nõrgenevad, millega vanainimese elu mitmeti raskeneb. Anglosaksi kirjanduses on vanurite peamisi raviküsimusi kirjeldatud nelja ´´ i´´ abil: immobiilsus, instabiilsus, inkontinentsus ja intellektuaalsed häired. Vanuri heatasemelise ravi põhialuseks on võimalikult täpne ettekujutus patsiendist ning tema elutingimustest. Haige vanuri ja vanuri haiguse tundmine on võrdse tähtsusega. Viimane tähendab ka seda, et raviarst peab oskama näha vanurite probleeme, mille lahendamiseks tal on pakkuda konkreetset ravi. Geriaatriliste patsientide ravis on oluliseks hea enesetunde eest hoolitsemine ja valude ravi. Vanuritel on kroonilised valuseisundid üldlevinud. Valu põhjus ja iseloom on kõige vanemate inimeste puhul eriti raskesti selgitatavad. Vanurid tarvitavad rohkesti ravimeid
(Originaalis Divisadero, 2007); tõlkinud Urve Hanko 2. Annotatsioon Antud raamatus on minevik ja olevik omavahel pidevalt põimunud. Kuigi lool ei ole jutustajat, on lugu vahelduvalt vaadatud läbi erinevate tegelaste silmade. Teos algab noore õe Hanaga. Aasta on 1945 ning sakslased on jätnud oma miine ja pomme kõikjale, seega on tegemist vägagi ohtliku piirkonnaga. Miskipärast on Hana siiski otsustanud jääda oma patsiendi juurde villasse, teadamata oma patsiendist suurt midagi. Vaid teatud viisakusreeglite ning kõne abil saab ta aru, et tegemist on inglasega. Vaikselt hakkab patsient rääkima oma minevikust ning tuleb välja, et tema nimi on Almasy. Lugu hüplebki mineviku ja oleviku vahel, milles Almasy räägib oma minevikus juhtunud imelisest, kuid traagilisest armastusloost naisega Katharine. Nimelt ei olnud nende elu niisama lihtne – Katharine, olles abielus Geoffrey Cliftoniga, pidi afääri Almasyga hoolikalt varjama
haigele inimesele on vaja pakkuda võimalust ja abi jääda väärikaks lõpuni. Sellise abi osutamine kodustes tingimustes ei pruugi olla jõukohane tema lähedastele. Abi ei tohi pakkuda üleolevalt ja hoolimatult. (Linnamägi jt 2004: 259). Patsient ja eriti tema pereliikmed võiksid osaleda nii probleemide kui ka ressursside ja patsiendi tervislikust seisundist tulenevate tugevate külgede määratlemisel, samuti kirjelda oma ootusi, eelistusi. Sellest tulenevalt on personalil patsiendist palju parem ülevaade ning samuti mõistab eakas ja tema omaksed õendusabi osakonna õendushooldusprotsessi eesmärke paremini. Teadmatusest võivad patsiendi pereliikmed nõuda personalilt liiga palju ning õendusabi eetilised küsimused muutuvad keerukamateks. Kõik eelpool esiletoodud probleemid on omavahel põhjus-tagajärg seoses ja ühekaupa, eraldi neid lahendada ei ole võimalik. Senisest palju rohkem vaja tegelda omaste professionaalse
on aga täiesti tühi. Arvates, et meesterahvas võib olla ehk tulaettruumi läinud, istub ta voodile ning ootab. Ta kordab oma peas operatsioonikäigu üle nagu õpilased enne kontrolltöid kordavad. Kui patsient ikka veel endast märku ei ole andnud, muutub ta ärevamaks. Liigne ärevus võib aga doktorihärra vahel veidi kehvemasse konditsiooni viia; et enesetunnet parandada, neelab ta paar tabletti. Rohu võetud, läheb dr. Vismar operatsioonisaali, et sealsetelt õdedelt uurida, ega nad patsiendist midagi ei tea. Ta kõnnak ning meel on rahulikud, kuni ühtäkki avaneb kohutav vaatepilt: patsient lebab lõikelaual lahtilõigatuna. Pulss puudub. Vaatepilt oli paraku nii jube, et tal hakkas pilt silme eest häguseks minema. Doktor karjub medõdesid enesele appi. ,,Õde Natasa, olge nii kena ja tooge mulle nuuskpiiritust palun" Viimane tormab otsemaid saalist välja arsti kohust täitma. Ka dr. Pae on viimaks operatsioonisaali jõudnud pilt rabab ka teda. ,,Mida see tähendab siin
milliste funktsioonidega meie kehas, siis teoreetiliselt on võimalik lõplikult ravida haigusi, geneetilisi defekte ja isegi parandada inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Esimesed geeniteraapia katsed algasid 1990 aastal patsientidel, kellel oli SCID (raske kombineeritud immuun- puudulikkus). 2000 aastal oli ette näidata esimesed tulemused patsientidel oli töötav immuunsüsteem. Hiljem ravi lõpetati kuna leiti, et kahel kümnest patsiendist ühes katses olid ilmnenud leukeemia. 2007 aastaks oli neljal kümnest patsiendist leukeemia. Hetkeseisuga on töö fokuseeritud sellele, et parandada viga, mis seda põhjustab. Katsed SCID patsientide peal on tänapäevani ainukesed laialdase publikuni jõudnud geeniteraapia tulemused. 17 erinevaid versioone sellest tõvest põdenud lapsel on taastatud immuunsüsteem. Teised võimalikud kasutusviisid geeniteraapiale on veel teoreetilised või seotud ulmega
MV (mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse (äge või krooniline) korral hingamise toetamine või asendamine respiraatoriga. MV:1)Suurendab kopsude gaasisisaldust 2)Suurendabalveolaargaasi vahetumist (paraneb CO eliminatsioon, kompenseeritakse gaasivahetuseks vajalik O2) ventilatsiooni režiimid Sõltuvalt spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse: 1)CMV (controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon, kontrollitud – hingamistsüklite intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist
Tavaliselt patsient on rahulik ja kui ta on murelik või masendunud, siis helistab pereliikmetele, see aitab ja rahustab. 4.8 Rollisuhted Patsient elab üksi Narva linnas. Ta on lesk. Samas linnas elab tema poeg, kellega on soojad suhted ja kes pidevalt teda külastab ja vajadusel saab aidata. Tallinnas elavad lapselapsed, kellega on ka head suhted. Pereprobleeme ei ole, kõike pereliikmete vahel on väga soojad suhted. Kõik probleemid peres nad räägivad läbi. Perekond ei sõltu patsiendist, kuid pereliikmed on patsiendist sisse võetud. Perekond on informeeritud patsiendi haigusest ning pereliikmed on patsiendile suureks toeks. Kõik patsiendi sõbrad elavad teises linnas ja nad räägivad omavahel ainult telefoni teel. Haiglas patsiendi külastab pojapoeg, kes elab Tallinnas. Patsient on pensionär. Sissetulekuks on tema pension ning üürile antav korter. Sellest piisab, et rahuldada kõik tema vajadusi.
4. Pöörata patsiendi pea pöörde poolele: hoida patsiendi pead kahe käega külgedelt (käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7)
sarnaste kirja teel läbi viidud uuringutega. Samas ollakse uuringu tulemustest teadlikud, et selline lähenemine jätab ruumi potentsiaalsetele väiksematele moonutustele; kui ravitulemused on patsiendile ebasoodsad (nt kiire retsidiiv) on vähem tõenäoline et patsient vastab küsitlusele. Ravi kombineerimine UV-kiirgusega See uuring näitas samuti, et ihtüoteraapia kombineeritud UV A-kiirgusega oli hästi talutav, kõigest kolm patsienti teatasid kergetest kõrvaltoimetest. Neist kolmest patsiendist kahel oli UV A raviga seotud erüteem. Kuigi pikaajalise UV A ravikuuri või sagedaste ja korduvate teraapiatega võib kaasneda melanoomi ja vananemise muutustega seotud oht, näitab hiljutine uurimus, et UV B, mitte UV A kiirgus põhjustab melanoomi (Sõnaseletus!) . Samas ollakse teadlikud riskidest, mis on kindlaks määratud British Photodermatology Group Workshop poolt ja seetõttu soovitatakse täiendavalt hinnata ihtüoteraapia koostoimet lairiba UVB ja kitsasriba UVB raviga.
ARSTI TÖÖERGONOOMIA VALDKONNAS LÄBIVIIDUD UURINGUD Ergonoomiline staatilise stressi hindamine koletsüstektoomiat läbiviivatel kirurgidel (Vereczkei, 2004) Uuringu eesmärgiks oli tõestada staatilist koormust laparoskoopiliste opertsatsioonidel. Selleks kasutati industriaaltarkvara PCMAN, mis suudab mõõta ja võrrelda kirurgi kehahoiakut erinevate monitori asetuste korral. Viidi läbi 20 operatsiooni. 10 operatsioonil oli monitor paigutatud patsiendi pea kohale ja 10 juhul patsiendist vasakule. Mõõdeti ka operatsioonide etappide kestust. Avastati, et operatsioonide keskmistes etappides on staatilist koormust rohkem. Rindkere ja pea olid rohkem pöördunud ja painutatud kui mugavusasendis. Kui monitor oli paigutatud patsiendi küljele oli kirurgi asend sarnasem mugavusasendile. See uuring tõestas, et koletsüstektoomia ajal esineb kirurgidel palju staatilist koormust. Saadi kinnitust, et monitoride asend mõjutab suuresti kirurgi kehahoiakut. Parim variant kogu
Sellega kaasnes ka kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini. Vanemate sõnul pole elustiilis muutusi esinenud. Laps olevat paaril viimasel päeval olnud virilam ning keeldub söömast. Muudest külmetushaiguste sümptomitest esineb vaid nohu. 1.3 Ajavahemik, mil jälgisin patsienti ja temaga tegelesin 04.01.2012-18.01.2012 , sel ajavahemikul oli 3 kohtumist patsiendi ja tema perekonnaga, neist üks koduvisiit ja 2 kohtumist perearstipraksises. 2. PREVISIIT Patsiendist teavitas mind pereõde, kes tutvustas mulle anamneesi. Teavitamine toimus enne koduvisiiti, kuhu kutsuti mind kaasa. Lapsel oli olnud kõrge palavik juba kolmas päev. Täna oli lisandunud viilid suus. Haigega kohtumisel oli kavas tutvuda tema koduse olukorra, elamistingimuste ja tervisekäitumisharjumustega. Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid: 1. Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks 2. Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt 3
tegelema. Sotsiaaltöö tegevus perega hõlmaks hindamist, konsulteerimist, kriisiabi, leina nõustamist ja lõpetamist. (Moonilal, 1982). Kuigi sotsiaaltöö sekkumise fookus on pere, olenevalt patsiendi seisundist, iseloomust ja terviseraskusastmest, võib kohati olla ruumi ka sotsiaaltöö tegevuseks patsiendi endaga. Siis tavaliselt kaasneks psühhosotsiaalne hindamine ( sealhulgas ka rikastada meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud
arengut. Meie töökohal MRSA leviku tõkestamine: Eemärgiks on metitsilliin - resistentse stafülokokkinfektsiooni leviku tõkestamine haiglas ja patsientide, personali ning külastajate nakatumise vältimine. Meie töökohal MRSA haiged isoleeritakse eraldi palatisse, vastavalt kontaktisolatsiooni nõuetele. Kui osakonnas rohkem MRSA haigeid, siis paigutatakse nad ühte palatisse. Osakonna vanemõde informeerib nakkustõrjeõde igast isoleeritud patsiendist ning vastutab selle eest, et kõik isoleeritud patsientiga kokkupuutuvad isikud oleksid informeeritud 8 kehtivast isolatsioonireziimist. MRSA haige palatis kantakse kindaid, kaitsekitlit, lisaks (kui on pritsimis- või riiete märgumisoht) plastikpõlle. Suu- ninamask ja silmakaitset kasutatakse lähikontaktis piisknakkuse ohu puhul. Kindad eemaldatakse ja käed desinfitseeritakse enne palatist lahkumist
..............................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise,
Arstide töökoormust vähendab saatekirjade süsteemi standardiseerimine ja lihtsustumine, kus senise 500 dokumendi asemele luuakse üheksa erinevat liiki saatekirja koos võimalusega saada kiire ülevaade patsiendi kõikidest varasematest radioloogilistest uuringutest ja analüüsidest. Digiloo vahendusel saab perearst ligipääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku ülevaate. Tervise infosüsteemi kaudu muutuvad raviasutuse arstile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringutulemused ja - kirjeldused, sõltumata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Selle oluliseks eeliseks on varasemate uuringutulemuste kasutamise võimalus, kuna digitaalses pildipangas hakatakse erinevaid uuringuandmeid säilitama vähemalt 110 aastat. See võimaldab haiguse kulgu jälgida
Principle of helicy: jatkuvalt uuenev, tõenäosuslik, suurenev inimese ja keskkonna väljade mustrite paljusus. Tervist on nähtud kui eluprotsessi, mida defineeritakse kultuuriti erinevalt. Rogers näeb ennetamist/preventsiooni negatiivse mõistena ja edendamist positiivsena Õenduse eesmärk on aidata inimest saavutada maksimaalne heaolu, kasutades teaduslikke teadmisi ja õenduskunsti. Keskmes on indiviidi ja keskkonna vastastikune suhe. Hetkest, kui õel tekib teadvustatud mõte patsiendist, siseneb õde patsiendi energiavälja (Fawcett, 1989). Rogersi järgi on õenduse ülesanne abistada kõiki inimesi, kes pühendunult soovivad saavutada maksimaalset heaolu vastavalt igaühe individuaalsele, pere ja grupi võimekusele (Rogers, 1989: 183). Kokkuvõtteks võib öelda, et arenguteooria näeb indiviidi saavutamaks ennustatavat mustrit. Õenduse ülesanne on identifitseerida patsiendi arengutase ja jõustada indiviidi või kogukonna arengut selle
tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju? Mis oli liiga valju? Ainult vaikus. Vaikus, milles praksatasid lõhki nagu õhutühjas ruumis." (Ravic) /---/ ,,Pillamine! Vana prantsuse hirm. Milleks säästa? Sind ju ka ei säästeta." (Ravic Rolande'le) Lk 25 ,,Peeglis nägi ta oma nägu. Paar tundi tagasi oli ta juba siin sedaviisi seisnud. Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud
o Kroonilise valu välja ravimine üsna harv o 2-3 palli valuskaalal juba väga hea tulemus o Efektiivse plaanini alles 1a jooksul o Ravi ca 2-3 aastat o Lisaks Võimlemine (liikumatus on samuti halb) Töötamine inimest tuleb hoida töös, hiljem ta enam ei lähe. Koostöö psühholoogiga alguses ei saa kaasata, millal kaasata sõltub patsiendist, kuidas läheneda jms, EMPAATIA! o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua.
* Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne. Üks oli kindel, et need probleemid ei tulnud sellest, et tal oleks mingi haigus, vaid nende asjade algpõhjuseks peeti tema mõistust ja psühhootikat. Teda hakati ravima hüpnoosiga ja avastati, et hüpnoosi all tulid talle meelde asjad, mida ta ärkvel olles ei mäletanud
Marina: Mis mul selle vastu olla saab, kui sa teda õpetada tahad. Tehke koos see hommikune söötmine ära ja siis tulge mõlemad minu kabinetti. Pille: Saame siis tuttavaks! Mina olen Pille. Hooldustöötaja Pille Pillerkaar. Ja ütleme teineteisele ,,sina". Kiira: Väga meeldiv! Minu nimi on Kiira. Hästi, sinatame, siis on kuidagi kodusem. Pille: No nii! Hakkame siis söötmisega peale. Alustame sellest akna all lamavast patsiendist. Ta ei saa ise süüa ega juua ja me peame teda aitama. Kas sa oled haiglas kedagi varem toitnud? Kiira: Ei ole. Pille: No siis pole sa ka funktsionaalvoodit reguleerinud. Kiira: Ei, ei ole. Pille: Tule siia, ma näitan, kuidas see käib. Vaata, see siin on mehaaniline funktsionaalvoodi. Sellel on rattad all, kõrgust saab mehhanismide abil reguleerida, samuti peatsi ja jalutsi osa. Aga seda on mugav teha kahekesi. Kiira: Aga see seal on ,,hani"! Pille: No jah
Tüümust ei arene, ei ole kohta kus T-lümfotsüüdid saaksid areneda. Kaasasündinud immuunsussüsteem on normaalne (Tol retseptorid), kõik mis on seotud rakulise imuunsusega – kasvajad, viirused – vastuvõtlikud. Antikeha midagi on. Leukotsüüdil puudvad teatud adhesioonimolekulid – ei saa veenulist läbi, immuunpuudulikkus. Ei suudeta märklauda fagotsüterida, lõhustada neutrofiilid. Krooniline granulomatoosne haigus. SCID (SEVERE COMBINED IMMUNODEFICIENCY) Uuriti 141 PATSIENDIST kus on defektid, suur osa 64 tükki IL-2 retseptoridefektiga (aga ka IL- 2,4,7,9,15), 9 inimesel oli JAK -3 defekt (paljud retseptorite signaaliülekande rajas, et signaal saaks minna tuuma esimesed astmed), 22 inimesel ADA (adenosiindeaminaasi) puudulikkus, ensüüm. Kasutai esimest korda geeniteraapias. B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita. Võib olla ka et ei suudeta teha mingit klassi IgG-d nt IgG kaks klass vms.
Inimese identiteet on pidevalt muutuv. Vaimuhaiguste kategoriseerimine on samuti diskursusest tulenev. Kogu meditsiin on lihtsalt üks diskursus, mis sõltub ajastu kontekstist ja valitsevast paradigmast. See on lihtsalt kokkuleppeline normide kogum. Diskursuseid on aga palju, valikuid mitmeid. Tänapäevane meditsiin eemaldab ühiskonnast normaalsusest kõrvalekalduvaid hulle, mitte ei lase neil olla lihtsalt teistsugune ja ühiskonnas edasi funktsioneerida. Tänapäeva doktor näeb patsiendist organite kogumit, mitte isiksust. Samuti vangla ja politsei võim, mis näeb pealt näha välja viisakas ja lahke, aga pole seda mitte. Vähemalt keskajal nägi võimu karistussüsteem ausalt jube ka välja ja me nägime milline õudus võis juhtuda karistatvaga (avalik hukkamine jms). Samuti oleme me kliiniliseks muutnud seksuaalsuse ja tabuks muutnud mõnu ja erootika loomingulisuse. Foucault kritiseerib tugevalt
sõnatut edastamist näoilmete ja kehaliigutuste abil. (Roper jt 1999.) Intubeeritud lapsega suhtlemine on probleemiks intensiivravi osakondades. Lisaks intubatsioonile võib suhtlemine olla häiritud sedatiivsete ainete, opiaatide kasutamise, muutuva teadvuse taseme ning hirmu tõttu (Weilitz 1991). Üks tähtsamaid oskusi, mida nõutakse intensiivravi õdedelt, on oskus suhelda. See nõuab kannatust, motivatsiooni, arusaamist patsiendist kui indiviidist, visadust ja kogemust tagada patsiendiga suhtlemine arusaamise ja vastamise tasandil. On olemas mitmeid alternatiivseid suhtlemismeetodeid, et aidata patsiendil suhelda kirjutamine, smbolite kasutamine, miimika ja puudutused (Solnik 2002). Lapse puhul tuleb lähtuda vanusest ja sellest tulenevalt individuaalsetest oskustest. 5.5.2. Intubeeritud lapsele turvalise keskkonna säilitamine
- Ravimile alluv depressioon Üldised juhised AD kaustamiseks - Efektiivsus on suhteliselt sarnane seega selektsioon baseerub eelnevale infole - Terapeuriline toime hilineb3-6 nädalat - Kui paranmeist ei toimu piisavalt pika aja jooksul peale adekvaatses annuses ravi on võimalus ravi vahetada või kombineerida Ravile reageerimine - 1/3 muutub raviresistentseks – puudub ravivastus peale maksimaalse talutava doosi kasutamist, variatiivsus sõltub patsiendist ning farmakokineetikaks; ravi teostamise ajaline kriteerium pole üheselt määratletud Tümostabilisaatorid - Ravimid mida kasutatakse afektiivsete häirete ravis nt bipolaarne, skisoafektiivne - Toime aluseks rakumembraanide stabiliseerimine - Enam kasutatvad ravimid – liitium, valproehape, karbamasepin, lamotrigiin - Farmakoni valiku aluseks haigussümptomite profiil - Annustamisel lähtutakse: kliiniliste sümptomite eripäradest, kõrvaltoimete avaldumisest
mehhanism, SpO2, RR jne, stressitegurid). Patsienti juhendatakse regulaarselt, aeglaselt hingama. Pärast usaldusliku suhte loomist patsiendi ja tema pereliikmetega saavutatakse märgatav rahutusseisundi vähenemine. Ka nende järgnevad uuringud (EKG, auskultatsioon) ei anna tulemuseks midagi ebanormaalset. Patsient antakse märgatavalt paranenud seisus sünkoobi põhjuste täpsustamiseks haigla EMO-le üle. 160 Patsiendi hindamine, anamnees ja läbivaatus Isegi siis, kui esmamulje patsiendist viitab psühhosotsiaalsele probleemile, on kiirabi ülesanne eelkõige välistada vahetu oht patsiendi elule. Seetõttu tuleb patsient läbi vaadata klassikalise skeemi järgi (→ peatükk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hindamine ja patsiendi uurimine“). Eriti sündmuskoha ülevaade võib anda olulisi vihjeid patsiendi kohta: milline on üldine ümbrus, kas on viiteid alkoholi või uimastite kuritarvitamisele, millistes tingimustes patsient elab, kui
See nõuab alati aega ja empaatiat (inimarmastust). Robert Twyoross, Oxfordi põetushaigla arst, on andnud meie mälu toeks järgmised punktid, mis kuuluvad hingelise hoolitsuse juurde: kuulamine, selgitamine, eesmärkide seadmine ja kannatamine. Patsiendi soovide ärakuulamiseks on vaja võtta piisavalt aega. Tuleb olla patsiendi lähedal, hoida käest kinni, vaadata silma ja rääkida tema tunnetest ning lootustest. Sellega näitame, et hoolime patsiendist ja loome ka põhialuse selleks, et patsient usaldaks meile oma soovid ja lootused. Avalikult ja ausalt on vaja rääkida patsiendile tema haigusest ja sellest, kuidas see temas edasi areneb. Üritame ette arvata haigusega kaasnevaid sümptomeid ja hoiatame ka patsienti nende eest. Patsienti ei tohi hirmutada, vaid tuleb leida aega ja tasapisi teatada rasketest asjadest, vastavalt patsiendi taluvusele. Kui targu talitada, võiv olla kindel, et patsient austab ausameelsust.
versioon (RHK- 10, V peatükk). Need psühhiaatrid ja psühholoogid, kes teaduslikke uurimusi teevad või tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on
kogusummast ainult ligikaudu ühe protsendi. Kompuutertomograafi a (KT) kasutamine on viimastel aastatel oluliselt sagenenud ja jõudnud tasemele, kus arenenud riikides moodustavad KT skaneeringud umbes 5 protsenti kõikidest kiirgusdiagnostika protseduuridest. Selle meetodi puhul pöörleb lehvikukujuline röntgenkiirte kimp ümber patsiendi ja registreeritakse vastasküljel asuva andurite rea poolt. Arvuti koostab patsiendist lõigu- või sektorikujulise läbiva kujutise, mis võimaldab saada kõrgetasemelist diagnostilist informatsiooni. Siiski tuleb arvestada, et KT puhul võivad doosid olla suurusjärgu võrra või veelgi suuremad kui tavalises röntgendiagnostikas. KT uuringud suurendavad oluliselt meditsiinilise diagnostika käigus saadud kollektiivdoosi ja mõnes riigis ulatub see kuni 40 protsendini kogudoosist. Soolestiku
Et pintsliotsa teravaks muuta, niisutasid värvijad seda suus ja neelasid iga kord alla väikese koguse raadiumt sisaldavat värvi. Raadium ladestus luudes ja värvijatel tekkisid 8 - 40 aasta möödudes luukasvajad. Raadiumi sisaldanud värvi kasutanud isikuid jälgides ja uurides, tehti kindlaks, et mida suurem oli doos, seda rohkem esines uuritute hulgas vähki haigestumist. UK 6500 anküloseeriva spondüliidiga patsienti raviti röntgenkiirgusega. Keskmine doos oli 3 Gy . 6500 patsiendist 30 tekkis leukeemia, oodatud leukeemiate arv nii suures grupis oleks olnud 7. Ligi 80 000 H&N ohvrit on hoolega uuritud, ellujäänutest 126 surid leukeemiasse. See on kaks korda suurem, kui samasuuruses grupis eeldaks. Leukeemia teke oli seotud ohvri asukohaga plahvatushetkel, seega sõltus kiirgusdoosist, kõrgem oli leukeemiate teke suuremaid doose saanute grupis. See tõestab doosi ja toime vahelist sõltuvust - mida suurem on doos, seda suurem on risk.
annaabi.ee 
