MENISKI REBENDITE RAVI
Menisk on kiilukujuline struktuur, mis asetseb reieluu ümara luuotsa ja
sääreluu platoo vahel. Keskmine meniskiosa on u-kujuline,
moodustades kuskil 60% põlve keskosast, samal ajal kui
külgmine meniskiosa on rohkem c-kujuline, moodustades 80% põlve külgosast.
Menisk mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades
lööke ja
hoides stabiilsust. Meniski kude koosneb peamiselt veest
ja kõhrekiududest. Kiud aitavad haarata energiat, töödeldes
telgmisi laadimisjõude läbi liigese rõhulise võru koe sees. Nende
kiudude struktuur on kliiniliselt oluline, otsustamaks, milline
meniski rebend on stabiilne, milline ebastabiilne, ning millist ravi
nad vajavad. Meniski
verevarustus ja selle ajakohasus on äärmiselt
oluliseks vihjeks meniski rebendi paranemisele. Meniski
rebendid on
tihti klassifitseeritud vastavalt nende suunale: vertikaalpikutine,
vertikaalradiaalne, horisontaalne, kaldus või keeruline. Menisk
mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades lööke ja
hoides stabiilsust.
Meniski
rebendite ravivõimalused jagunevad kolme põhilisse kategooriasse:
mitteopereerimine, opereerimine ja kohendamine. Kõige sobivama ravi
valimine sõltub patsiendist endast (
vanusest , haiguslikkusest,
ravile kuuletumisest) ja rebendi iseloomust (asukohast, vanusest,
taanduvusest).
Meniskiga
seonduvate vigastuste ravimist opereerimata on palju uuritud ja
leitud, et tehes teatud harjutusi põlve liikuvus
paraneb ja
liigesvalu väheneb. Eelnevad uuringud on välja
toonud , et varajased
taandarenevad muutused kipuvad esile
tulema rohkematel juhtudel peale
operatsiooni kui nendel juhtudel, kus operatsiooni pole tehtud.
Siiski olenemata sellest, et harjutused ja operatsioonist hoidumine
on kasulikum, otsustavad ligi kolmandik patsientidest minna
operatsioonile, et saada kiiremat leevendust valule ja
funktsionaalselt ootuspärast tulemust.
Uuringud
on näidanud, et täielikult menisk ära opereerides väheneb
liigesesisene kontaktpind kuskil 75% võrra ja põlvepealne surve
suureneb kuskil 235%. Lisaks kinnitavad uuringud, et suurenenud
pinged viivad luu-liigesepõletikuni. Täielikud meniski
äraopereerimise niivõrd kahjulikud tulemused põlve normaalsele
toimimisele on
pannud suurt huvi tundma selle vastu, et säilitada
võimalikult palju meniski osasid põlves. Osaline
operatsioon sisaldab endast ainult rebenenud osa eemaldamist, jättes alles
võimalikult palju meniskist, eriti välise serva, mis on enim
vastutav põlve loomuliku toimimise eest. Mitmed pikaajalised õpingud
on näidanud, et osaline põlveoperatsioon võib viivitada põlve
mandumist, kuid ei hoia seda ära. Siinkohal on keeruline ennustada,
millistel patsientidel operatsioon edukaks osutub. Küll aga
selgub grupile inimestele tehtud katses, et patsientidel, kel pole eelnevaid
liigestega seonduvaid probleeme olnud, on 87% ulatuses operatsioon
hästi õnnestunud. Nendele patsientidele aga, kel esineb
liigeseprobleeme, operatsioon hästi ei mõju. Katsetegijad siiski
lisasid, et üle 40-aastastele, on operatsioon efektiivne pikaajaline
ravi, eriti neil, kel pole erilisi kõhreliigeste vigastusi.
Olles
teadlikud pikaajalistest komplikatsioonidest seoses meniski
operatsioonidega, proovitakse lõikusi vältida ja kasvab huvi hoopis
meniski kohendamise suunas. Meniski kohendamisel on tekkinud mitu
tehnikat . Ühtedeks
nendest on seest-välja tehnika ja kõik-sisse
tehnika. Mõlemad
tehnikad põhinevad õmblustel, mis tehakse, kas
põlve sisse või välja, sidudes
liigeseid , kasutades väikeseid
sisselõikeid. Komplikatsioone esineb mõlema puhul. Rohkem
närvivigastusi on seest-välja kohendamisel ja implantaadivigastusi
kõik-sisse kohendamisel. Samas näitab meniski kohendamine 80% edu
ja seda just nooremate patsientide seas, taandatavate rebenditega,
mis on välised, horisontaalsed või pikutised. Tihtipeale mõjub
ravi paremini, kui sinna juurde kuulub korralik
taastusravi , mis
sisaldab karastust ja kehakaalu laagrit 4-6 nädalat.
Meniski
rebendid on levinud ortopeediline uurimisvaldkond. Õige ravi
määramine on keeruline ja sisaldab mitmeid olukorrast lähtuvaid
faktoreid. Meniski rebendeid saab ravida opereerides, harjutusi tehes
või sisselõikeid tehes kohendada. Kindlat harjutusprogrammi läbides
võib meniski rebend paraneda jõudsamalt kui opereerides, sest
opereerides tekkivad liigsed koormused põlvele ja võivad tekkida
tüsistused põletikkude näol. Küll aga on võib operatsioon
kasulik olla vanematele inimestele, kellel pole eelnevalt olnud nii
suuri probleeme liigestega. Lisaks on leitud alternatiivse
lahendusena meniski rebendi raviks pisikesed sisselõiked ja
õmblused. Menisk on väga oluline põlve normaalseks
funktsionaalseks tööks. See aitab põlve stabiliseerida ja kaitsta.
Seega on väga oluline oma põlvi hoida ja meniskiga seonduvatesse
rebenditesse tõsiselt
suhtuda .
KASUTATUD
ALLIKAS
Al-Hadithy,
N., Gupte, C., Mordecai, S., Ware , H. 2014.
Treatment of meniscal
tears : An evidence
based approach.
http://www.wjgnet.com/2218-5836/full/v5/i3/233.ht m,
(10.10.2014).
Kõik kommentaarid