Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi (0)

1 HALB
Punktid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õppetool
IÕ-1
nimi
JUHTUMI ANALÜÜS
Intensiivi praktika
Tallinn ... aasta

Sisukord


  • SISSEJUHATUS
    Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ( PERH ) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro -, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi , kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval õe tööd kontrollivad vanemõde ja õendustöökoordinaator. Öösel tööd koordineerib valve vastutav õde.
  • SITUATSIOONI 1 KIRJELDUS
    Ühel päeval koos juhendajaga meil oli patsient , kellel oli tehtud hiljuti mitu operatsiooni: peensoole resektsioon, sigmasoole resektsioon, re-laparatoomia, hemikolektoomia, kõhuhaava revisioon + VAC süsteemi panek . Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond ) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega. Süsteemi ühendatakse n/g sondiga ühelt poolt ja teiselt poolt Nutricomp toidu- ja loputuslahusega. Et toit ei jää sondis püsima – aeg ajalt loputatakse sondi. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem on väga täpne ja patsiendile ohutu (White & King 2014) Enne seda kontrollisime kas n/g sond on maos – žanee süstlaga süstisin kiiresti õhku n/g sondi sisse ja auskulteerisin kõhtu roiete all. Kuna patsiendil oli mitu suure mahuga operatsiooni, talle pandi valupump infusiooniga. Igasusugused valuvaigistid mõjuvad soole peristaltikale. Patsient sai n/g sondi kaudu kokku 500ml toitu, ja tagasi tuli n/g kotti 1000ml. See tähendas, et patsiendi seedimine oli häiritud, magu ei jõua seedida toitu, kõhu läbikäimist ei olnud, peale operatsiooni sooled ei töötanud. Patsient jäi 24 tundi söömata, enteraalset toitmist asendati parenteraalse toitmisega.
  • Tunnete kirjeldus
    Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada. Ma ei saanud aru miks kõik toit tuli tagasi välja, mul oli patsiendist kahju. Kartsin, et patsiendil on raskustunne kõhus ja selle tõttu hakkab ta iiveldama/ oksendama , mille tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla.
  • Hinnangu andmine
    Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud pealt, vaid hakkasin kõike tegema, et aru saada miks patsiendil ei ole hea olla. Aitasin oma juhendajat ka, reageerisin kiiresti arsti korraldustele.
    Halbadeks külgedeks tooks välja selle, et antud situatsioonis kahtlesin iseendas , kas ma teen kõik õigesti. Samuti kogu aeg mõtlesin patsiendist, kellel oli suur valu, raskustunne kõhus, urineerimisega probleemi, iiveldus kogu aeg. Mina ei teadnud millest alustada, millist probleemi lahendada esimesena.
    2.3 Analüüsimine
    Sellises situatsioonis on väga oluline patsiendiga pidev suhtlemine , sest see aitab patsienti rohkem ära tunda. Kelley jt. kirjutavad oma artiklis, et õed tahavad oma patsiendi tundma. Õdedel on vaja teada kaks aspekti patsiendist: kliiniline informatsioon ja personaalsed andmed. Teades nii patsiendi kliinilist kui ka isiklikku tausta , õed suudavad pakkuda patsiendile individualiseeritud ravi. (Kelley jt. 2013) On tähtis kuulda tähelepanelikult ka arsti, sest ta ütleb alati millises järjekorras tuleb teha teatud tegevused. Suurem koormus langeb õe peale, kuna ta peab tegutsema nii ravimitega kui ka erinevate süsteemide, monitooride ja juhtmetega. Tihti esineb tegevuste kordamisi. Oluline on teha kõik tegevused järjekorras, mitte aga kõik korraga, ainult siis tuleb efektiivne töö.
  • Järeldused
    Antud situatsioonis oleks võinud aktiviseerida patsiendi, et peristaltika hakkas tööle. Samas oleks võinud anda rohkem teisi valuvaigisteid, et patsient saaks rohkem ennast liigutada. Oleks võinud rohkem patsiendiga suhelda, et saada aru, kuidas tema ennast tunneb. Juhul kui on olemas iiveldustunne – manustada iivelduse vastu ravimeid.
  • Tegevusplaani koostamine
    Selleks, et tulevikus suurendada positiivseid tulemusi antud situatsioonis, tuleks korraldada enteraalse toitmise koolitusi praktikantide jaoks. Oleks hea ka vähendada õdede koormust, et õed saaksid rohkem olla koos patsiendga.
  • SITUATSIOONI 2 KIRJELDUS
    Järgmisel päeval tulin praktikale tagasi, ja palusin vastutava õde olla koos patsientiga, kellel olin eelmine päev. Õel ei olnud selle vastu midagi. Koos juhendajaga võtsime sama patsient üle ja hakkasime jälle temaga tegelema. Öine õde ütles, et öösel patsient ei kaebanud valu ja valupumpa lülitati välja. Peale selle patsient hakkas normaalselt urineerima. Hommikul ma küsisin patsiendi käest kuidas ta ennast tunneb, ütles et kõhus on väga kerge tunne. Ma auskulteerisin kõhtu ja kuulsin peristaltikat. Üks peamisi takistusi, miks patsientidel on raske toibuda peale soolte lõikust on soolefunktiooni taastumine . ( Keller & Stein 2013) Ligikaudu 25% patsientidel esineb operatsioonijärgne soolesulgus. Lisaks sellele patsiendid kaebavad ebamugavus- ja raskustunnet kõhus. Soolte peristaltika taastumise aeglustamine on oluline tegur, mis pikendab patsiendi haiglas viibimise perioodi ja annab mõju patsiendi heaolule. Hiljem patsiendil käis kõht läbi, roe oli vedel, peristaltika oli taastunud, alustatud jälle enteraalne toitmine ja patsient sai kõik vajalikud toitained kätte. Nüüdseks patsiendi maojääki jälgitakse iga 6t tagant. Patsient oli aktiveeritud, istus voodi ääre peal. Patsiendil oli hea olla.
  • Tunnete kirjeldus
    Mul oli hea meel, et patsiendil käis kõht läbi. Kuna ma tegelesin patsiendiga juba teist päeva, minu jaoks oli palju kergem temaga suhelda. Ka patsient tundis ennast hästi, et sai sama õega suhelda, ta usaldas mind ja ei häbenenud oma murest mulle rääkida. Teisel päeval mul oli palju kergem panna enteraalse toitmise süsteem kokku, kontrollida patsiendi maojääk, kuulata soolte peristaltikat, manustada ravimid , jälgida urineerimist. Situatsioon ei olnud minu jaoks enam uus ja olukord ei olnud võõras.
  • Hinnangu andmine
    Heaks küljeks tooks välja, et jälgisin töökorraldust, kuulsin tähelepanelikult arsti ning täitsin tema korraldused loogilises järjekorras. Suhtlesin patsiendiga palju.
    Halvaks küljeks tooks välja ainult selle, et ma ei tundnud ennast veel kompetentne iseseisvalt jälgida patsienti, kes saab enteraalset toitmist.
  • Analüüsimine
    Peale esimest päeva II Intensiivravi osakonnas mul tekkis arusaamatus kuidas jälgida patsienti, kellel on määratud enteraalne toitmine. Ma ei teadnud kuidas teostada protseduuri, panna kokku spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemi ja millised võiksid olla tüsistused ning probleemid patsiendil seoses enteraalse toitmisega. Lisaks ma ei saanud leida aega patsiendiga suhtlemiseks ega teadnud patsiendist peaaegu mitte midagi. Järgmisel päeval ma teadsin patsiendist palju rohkem, lugesin kirjandust enteraalsest toitmisest, selle kõrvaltoimest, spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemist ja selle kokku panemisest.
  • Järeldused
    Antud situatsioonis olid kõik eesmärgid saavutatud, sest mina sain palju teada patsiendist ja protseduurist, mida varem ei ole teinud. Tänu minu individuaalsele hoiakule paranes patsiendi heaolu.
  • Tegevusplaani koostamine
    Selleks, et tulevikus suurendada positiivseid tulemusi antud situatsioonis, tuleks rohkem pöörata tähelepanu patsiendi heaolule. Patsiendil oli raskustunne kõhus ja seda ei saa näha monitori peal. Nii õde kui ka arst, võiksid rohkem rääkida patsiendiga, mitte aga ainult monitori peale vaadata.
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • Keller, D., Stein, S.L. (2013). Facilitating return of bowel function after colorectal surgery: Alvimopan and gum chewing. Clinics in Colon and Rectal Surgery. 2013:3 Vol. 26: 186-190
  • Kelley, T., Docherty, S., Brandon , D. (2013). Information needed to support knowing the patient . ANS Adv Nurs Sci. 36(4): 351 - 363
  • White, H., King, L. (2014). Enteral feeding pumps: efficacy, safety, and patient acceptability. Medical Devices: Evidence and Research. 2014:7 291-298
  • Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #1 Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #2 Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #3 Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #4 Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #5 Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piljulja Õppematerjali autor
    Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone.

    Sarnased õppematerjalid

    AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
    25
    docx

    AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

    Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas. Zibor 3500 TÜ trombivastaseks raviks. Kuna tegemist on eaka patsiendiga, siis profülaktika on vajalik. Tromboos on üks sagedamateks operatsiooni tüsistuseks. (Toker 2001). SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID Patsient saab hetkel unerohtu. Samuti patsient saab infektsiooni vältimiseks antibiootikumi ja trombivastast rohtu. Perearsti poolt määratud südame- veresoonkonna ravi jätkub koduste skeemi järgi. Patsiendile määratud füsioteerapia, liikumisteraapia, soovitatud käeline tegevus, ja lugemine, mis parandab langenud mälu. HAIGLAST LAHKUMISE POTENTSIAAL JA ÜLDINE SEISUND Patsient on rahulik, üldseisund rahuldav, valu puudub, operatsioonikoht põletiku tunnusteta. Patsient on väga optimistlik oma tervise üle, piisavalt motiveeritud oma lähedaste poolt edaspidises elus. TERVISERISKID JA RESSURSID NING MEESKONNATÖÖ ANALÜÜS TERVISERISKID: 1

    Meditsiin
    Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu
    46
    doc

    Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE..............................................................................................16 5.DIAGNOSTILISED PROTSED

    Kirurgia
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    puhul väheneb südame kokkutõmbevõime. Süda ei jõua pumbata vereringesse piisavat verehulka ja selle tulemuseks on vasaku vatsakese vähenenud väljutusfraktsioon. Süstoolse südamepuudulikkuse puhul on tavaliseks sümptomiks kopsuturse. Diastoolne südamepuudulikkus tähendab südame võimetust kokkutõmmete vahel lõdvestuda ja vatsakestesse ei jõua piisavalt verd. Südame väljutusmahu säilitamiseks on suuremat südame täitumisrõhku, kuid vasaku vatsakese väljutusfraktsioon järgi mõõtes on kokkutõmbed normaalsed. Diastoolse südamepuudulikkuse tavaline sümptom on kõhu ja jalgade turse (Ödeem). Tavaliselt on südamepuudulikkusega inimesel mõningal määral nii diastoolne kui ka süstoolne südamepuudulikkus. (Patendiamet, 2017) Tänapäevane ravi ei tegele ainult sümptomite vähendamisega, vaid keskendub sellele, et vältida asümptomaatilise kardiaalse düsfunktsiooni progresseerumist sümptomaatiliseks

    Sisehaigused
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    puhul väheneb südame kokkutõmbevõime. Süda ei jõua pumbata vereringesse piisavat verehulka ja selle tulemuseks on vasaku vatsakese vähenenud väljutusfraktsioon. Süstoolse südamepuudulikkuse puhul on tavaliseks sümptomiks kopsuturse. Diastoolne südamepuudulikkus tähendab südame võimetust kokkutõmmete vahel lõdvestuda ja vatsakestesse ei jõua piisavalt verd. Südame väljutusmahu säilitamiseks on suuremat südame täitumisrõhku, kuid vasaku vatsakese väljutusfraktsioon järgi mõõtes on kokkutõmbed normaalsed. Diastoolse südamepuudulikkuse tavaline sümptom on kõhu ja jalgade turse (Ödeem). Tavaliselt on südamepuudulikkusega inimesel mõningal määral nii diastoolne kui ka süstoolne südamepuudulikkus. (Patendiamet, 2017) Tänapäevane ravi ei tegele ainult sümptomite vähendamisega, vaid keskendub sellele, et vältida asümptomaatilise kardiaalse düsfunktsiooni progresseerumist sümptomaatiliseks

    Sisehaigused
    Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
    60
    docx

    Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

    Siinkohal oleks õe ülesanne teha patsiendile ja tema vanematele olukord võimalikult mugavaks ja arusaadavaks. Näiteks muuta patsiendi asendit vähemalt iga kolme tunni tagant, aspireerida ja niisutada hingamisteid vastavalt vajadusele ning selgitada intubatsioonitoru vajalikkust. Intubeeritud patsientide probleemiks on ka potensiaalne nosokomiaalse infektsiooni tekkimise võimalus seoses intubatsioonitoruga. Infektsioonikontrolli teenistuse andmete järgi püsib ventilaator-pneumooniate esinemissagedus endistes väärtustes või on minimaalse langustendentsiga. 2007. aastal oli intubeerimisega seoses olevate ventilaator-pneumooniate protsent 6,8; 2006. aastal 7,7 (Adamson 2007). 2008. aasta Tartu Ülikooli kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi aastaaruandest selgub, et antud aastal ei dokumenteeritud mitte ühtegi ventilaator-pneumooniat. Et seda näitajat hoida on vajalik õdede steriilsus hingamisteede

    Õenduse alused
    ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE
    37
    docx

    ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

    Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise... Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine. Annika: Seda küll. Hooldustöötaja on tavaliselt haigele kõige lähemal ja teil on alati võimalus teda jälgida. Seisundi muutustest teatate mulle. Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete. Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega. Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel?

    Eesti keel
    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
    63
    doc

    INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

    · vältida personali käte kontamineerumist, kui puututakse kokku vere ja teiste kehavedelike, limaskestade ja mitteterve nahaga; · kaitsta personali vere ja koevedelikega levivate infektsioonide eest; · kaitsta personali käsi antiseptikumide ja pesemisainete kasutamisest tekkinud ärrituste eest 1 Kaitsekindad jagunevad kasutamise otstarbe järgi: · ühekordse kasutusega steriilsed kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. aseptilised protseduurid ­ operatsioonid ja invasiivsed e. nahka või limaskesta läbistavad protseduurid 2. alla 24 h vanuse haava hooldus · ühekordse kasutusega mittesteriilsed tehaspuhtad kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1

    Õenduse alused
    INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
    28
    docx

    INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

    refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 5 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne

    Õendus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun