Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas.
ÕENDUSLUGU Patsiendiõpetuse ja õendusprotsessi aines. 24. aastane naine, kaal 67,4 kg, temp. 36,8. Vererõhk 114/73, pulss 83x min. Esineb õietolmu allergiat. Patsient saabus plaanilisele mandlite operatsioonile, kuna patsiendil esines korduvaid angiine. Varasemaid operatsioonile pole olnud. Perekonnas on esinenud südame rütmihäireid. Üldiselt hindab patsient oma tervist heaks, haigestub harva. Viimase aasta jooksul on olnud ühe korra külmetusega kodus, esines palavikku 37,9. Patsient harrastab õhtuti jooksmas ja jalutamas käimist (umbes 5km), ei suitseta, ei tarvita narkootikume....
ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega. Süsteemi ühendatakse n/g sondiga ühelt poolt ja teiselt poolt Nutricomp toidu- ja loputuslahusega. Et toit ei jää sondis püsima aeg ajalt loputatakse sondi. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem on väga täpne ja patsiendile ohutu (White & King
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas.
...357 g/L) Kaalium 3.8 (3.5.... 5.0 mmol/L) Naatrium 139 (135....145 mmol/L) Kaltsium 2.27 (2.15....2.60 mmol/L) Magneesium 0.85 (0.53....1.11 mmol/L) (Salum, Rähni, 2018) Varasemalt patsient haiglas viibinud pole ning eelnevaid operatsioone pole patsiendil olnud. Patsient võtab kodus sünnituseelset vitamiini Pregnacare (Vitabiotics) ning rauasiirupit Floradix FERRUM. Seitse aastat tagasi on patsiendil diagnoositud rauavaegusaneemia. 4 Perekondlikult on emal diagnoositud aneemia, isal kõrge vererõhk ja koronaarsündroom, vanaemal artriit. 3. SEISUNDI HINDAMINE Koostamise kuupäev: 14.04.2018 Eesnimi: - Perekonnanimi: - Sugu:Naine
parempoolne endarterektoomia. Aastast 2007 põeb I tüüpi diabeeti. Käesoleval ajal põeb hüpertooniat. Perekonnas ema põdes suhkruhaigust. Muid pärilike haigusi patsient oma suguvõsas ei suutnud meelde tuletada. Vanemad on elus, ema 87 aastat ja isa 85 aastat, elavad Viljandis. Elus on kaks õdet. Üks elab Tallinnas, teine Saaremal. Tervisega probleeme ei ole antud ajal. Kaks last patsiendil. Kahjulike harjumuse patsiendil praegu pole, kuid nooremas eas suitsetanud ca. 20 aastat. Alkoholi ei tarbi Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta. Haiguse anamnees Esimesel kohtumisel patsiendiga, esitas järgmised kaebused: Nii koormusel kui rahuolekus aeg- ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt.Teatud asendis, liigutustel tuim näriv valu paremal keskkõhus
veresoonkonna häired. Kuna patsient kardab haiglas olles põhjendamatult, et teda üritatakse seal kahjustada inimeste poolt, keda tegelikult seal pole, arvame, et tegu on alkoholideliiriumiga. 2. Mille suhtes te vaadeldavat patsienti veel küsitleksite? Milline on patsiendi tavaline vererõhk ja pulsisagedus? Millist, kui kanget ja millistes kogustes patsient alkoholi tarvitab? Kui tihti? Kuna viimati tarbis? Kuna ta hakkas end halvasti tundma antud juhtumi korral? Kas patsiendil on pere, toetajad? Kas patsient on täheldanud ka tervislikus seisundi halvenemist seoses alkoholi tarbimisega? Kas on tarvitanud teisi mõnuaineid? Kas patsiendil on ka probleeme isiklikus elus ning tööalaselt seoses alkoholi tarbimisega? Kas patsient tunnetab, et alkohol mõjutab tema toimetulekut? Miks patsient arvab, et endised töökaaslased tahavad talle halba? Kas ta näeb nugasid ukse vahel pidevalt ? Kas patsiendil on ka varem esinenud sarnaseid võõrutusnähte? 3
saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse. In vitro viljastamine: IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need laboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks Embrüote külmutamine ja säilitamine: Kui patsiendil jääb peale embrüosiirdamist üle hea kvaliteediga embrüoid, siis need me külmutame ja säilitame. Kasutatakse spetsiaalset temperatuuri alanemist reguleerivat elektroonilist aparaati, mille abil spetsiaalse külmutuslahusega kõrtesse viidud embrüod külmutatakse. Munarakudoonorlus: Munarakudoonorlus on raviviis, mille puhul võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ,mistõttu on väga oluline patsiendi põhjalik nõustamine.
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide pere...
ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas. Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus, luulumõtted, rahutus ja desorientatsioon
·Eemaldan ratastoolilt käe- ja jalatoed (kui need on eemaldatavad) ·Kohandan voodi kõrgust vastavalt oma kasvule ·Teostan käte antiseptika ·Langetan voodil kaitseääred ·Enne teisaldamist selgitan protseduuri patsiendile, kuidas Ta peaks oma käsi ja jalgu toetama, et teisaldamine toimuks edukalt ja tervist säästvalt meile mõlemale ·Julgustan patsienti ennast võimalikult palju kaasa aitama ning toetan ja abistan teda tegevuses, millega Ta ise hakkama ei saa ·Palun patsiendil oma pilk suunata jalgadele (see suurendab kõhulihaste pinget ja aitab kaasa suuremale koostööle) ja toetada need pööramisplaadile ·Kui patsiendi jalad ei ulatu korralikult pööramisplaadile, langetan voodit veelgi ·Enne teisaldamist pean ennast võimalikult patsiendi lähedusse seadma, vajadusel põlvitan patsiendi voodil ·Enne tõstmist pean seisma jalad kergelt harkis, üks jalg teisest ettepoole asetatud, et tagada suurem toetuspind.
Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine. Valu: Patsient kaebab pidevat tuima valu (5palli) kaela piirkonnas. Valu leevendamiseks patsient kasutab valuvaigisteid (Diclofenac-i..........). Funktsionaalne seisund ADL Riietumine : patsient ei vaja abi, saab iseseisvalt hakkama. Pesemine. Patsient ei vaja abi, saab iseseisvalt hakkama. Söömine ja joomine: patsient sööb tavalist toitu; 4 korda ööpäevas; isuga probleeme pole; patsiendil puudulik hammastik; ööpäevas tarbib 1,5-2l vedelikku. Tualeti kasutamine: patsient kõrvalabi ei vaja, saab iseseisvalt hakkama. Liikumine: patsient liigub iseseisvalt, abivahendeid ei kasuta. Vaimne seisund Depressioon: patsiendil depressiooni ei esine. Nägemine: on korras, prille ei kasuta. Kuulmine. on korras. Psüühiline seisund Emotsionaalne seisund: patsient on kontaktivõimeline, meeleolu on hea, tähelepanu korras.
aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis. Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut. See on rajatud enesehooldamise põhimõtetel. Antud mudelis on pööratud suurt tähelepanu inimese tervisele kui enda hooldamisele. Samuti on ka suurt rõhku pööratud medõe tööle, et ennetada haiguse levikut ja traumasid. Nagu ka Henderson, rõhutab ka Orem, et õenduse peaeesmärgiks on
Peplau leidis, et õpetamise roll koosneb järgmistest kategooriatest: õpetlik ja eksperimentaalne. Õppetöö hõlmab patsientidele antavat mitmekülgset teavet ja eksperimentaalsed kogemused kasutavad õppija kogemust lähtepunktiks hilisematele õppetoodete kujundamisele, mida patsient oma kogemustest annab. 4. Nõustamisfunktsioon: Peplau arvab, et psühhiaatriahaiglas on suurim rõhk nõustamisel. Nõustaja roll aitab patsiendil mõista ja meeles pidada, mis toimub ja mis juhtub nendega praegustes elutingimustes. Samuti annab juhiseid ja julgustust muudatuste tegemiseks. 5. Surrogaat roll (meditsiinilise asetäitja roll): Õe käitumised ja hoiakud loovad patsiendile tunde, mis vallandavad tundeid, mis loodi eelmises suhtes. Samuti aitab õde patsiendil tuvastada sarnasusi ja erinevusi õe ja mineviku suhtel. 6
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse?
virtuaalselt kõike seda, mida seostati arvutite, meditsiini ja tehnoloogiaga. Seega e-tervis on süsteem, mis ühendab andmekogusid, kus toimub tervishoiuvaldkonna andmete töötlemine. Süsteem on vajalik selleks, et tervishoiusüsteemi tööd tõhusamaks muuta. Süsteem lihtsustab arstide ja patsiendite tegevusi, nimelt on arstil vajalik informatsioon patsendi terviseloo kohta olemas, et selle kaasabil määrata talle vastav diagnoos ja ravi. Samas on patsiendil hea ülevaade oma terviseandmetest ning mugav internetikeskkond aitab tal sobivasse terviseasutusse registreerida. Süsteem on kasulik näiteks Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale, kes saavad tervishoiuresursse planeerida vastavalt e-tervise andmetele.3 Telemeditsiin Telemeditsiini on defineerinud suuremad organisatsioonid, näiteks WHO, EL, Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (American Medical Association), mistõttu leidub ka telemeditsiini puhul mitmeid tähendusi
Toitumine ja ainevahetus Patsient sööb ise pehmet toitu. Hambaproteesid (ülemine Sööb, joob vähe, VARUSTADA VEEGA ja alumine) on olemas Erituselundite talitlus Tihti kõht kinni Viimane iste 03.02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Uni ja puhkus Unehäired, mis seonduvad vananemisest tingitud Täna ärkas 3:20 ja ei jää enam magama.
igasuguste lõhnadeta. Siseruumis tuleb õhk hoida sama puhtana kui see on väljas, kuid ilma mürgiste lõhnadeta. 2. Maja puhtus. Maja peaks olema puhas. Selle all on Nightingale mõelnud värsket õhku, puhast vett, korralikku äravoolu, puhtust ja valgust. Õde peab kindlustama patsiendile värske õhu ja puhta vee, mis oleksid lõhnavabad ning hoolitsema piisava valguse eest. 3. Peen vaatlus. Patsiendil eest peaks järjepidevalt hoolitsema ning seda dokumenteerima ja hindama. See on vajalik selleks, et teised õed oleks teadlikud, kuidas patsienti on varasemalt hooldatud. 4. Müra. Patsienti tuleks hoida ootamatute ja ehmatavate helide eest, et ta saaks rahus terveneda. Müratase tuleks hoida üldiselt alla miinimumi, see tähendab, et ka ukse taga sosistamine tuleks ära jätta. 5. Mitmekesisus
eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud ja üle viidud intensiivist erakorralisesse kardioloogiasse. Ravimialane informatsioon: ordineeritud ravimid patsiendil Ravimi ja Ravimvorm Annus Manustamistee Manustamise toimeaine aeg ja sagedus nimetus, toimeaine sisaldus preparaadis Üliõpilase Cardiopyrin Gastro- 75 mg Suukaudne 9.00 x 1 valitud (ASH) resistentne p/o
2. Eluanamnees ja sotsiaalne tervis Sündis Tartu linnas, peres, kus oli juba kaks last (poiss ja tüdruk). Ema õmbleja, isa puussepp. Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat. Kahjulikke harjumusi ei ole (ei suitseta ,ei joo). Patsient arvab, et on oma vanuse kohta päris hea tervise juures. Tema ema on surnud 81a, isa suri 89 a . On õde 60 a, kes elab Tallinnas üksi ja on hea tervise juures .Vend on 65 a ja elab koos oma poja perega maal isa talus. Patsiendil on kaks poega. Patsient elab üksinda ja on liikuv inimene. Harrastab jalutamist ja kergemate kodutööde tegemist. Psühholoogiline ja hingeline tervis Patsient on tavaliselt emotsionaalselt stabiilne. Kontaktivõime on hea kuid tähelepanu hajutatud. Kohati esinevad meeleoluhäired. Patsiendi mõtlemine vastab eale, mälu halvenenud. Patsient räägib ja väljendab end arusaadavalt. Patsient on sõbralik, rahumeelne, omab kindlat maailmavaadet, pikemalt suheldes on avatud ja sotsiaalne.
ettevaatlik (Fogelholm jt 2005). Õendusplaan 1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises, üle 25 x’. Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks. b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu. Mõõta temperattuuri. Hinnata naha värvust. Hinnata kõha esinemist. d. Õpetada patsienti sügavamalt hingama. Patsient on lamavas või poollamavas asendis. Käed asetada alumiste roiete juurde nii et näpud on kõhu peal.
Sisselukustussündroom on haigus, mille põdeja on teadlik kõigest, mis toimub nende ümber kuid ei suuda ennast liigutada. Halvatud on kogu keha, siiski suudavad tihti haiged oma silmi liigutada ning see on ainus viis patsiendil ülejäänud maailmaga suhtlemiseks. Sündroom tekib tavaliselt infarkti või ajuverejooksu tulemusena, vahel harva võib põhjuseks olla ka ajutrauma või kasvaja. Probleeme põhjustab kahjustada saanud ajutüvis asuv osa, mille abil saadetakse ajust kehasse motoorseid signaale. https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini
Antud situatsioonis Alzheimeri tõvega naine toodi haiglasse kuna kodus toimus kiire seisundi halvenemine. Sugulastel teki mure, sest naine keeldus toidust, ei soovi öösel magada ja muutus kahtlustavaks. Seisundi halvenemine võib olla põhjustatud bronhiidi haigusest. Haiglas patsien sai palju ravimeid mis saavad mõjutada haige progreseerumise, uus olukord ja palju uusi inimesi saavad ka halvesti patsiendile mõjutada. Patsiendil tekkis hirm ja sundmõtteid, et keegi võiks teda kahjustada, selle tõttu naine saaks toidust keelduda ja ei maga öösel. Samuti naine, ei soovi enda eest hoolitseda, kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. See oli seotud kvantitatiivse tajuhäirega (hüperesteesia). Patsiendi seisun on raske hingata, sest ta ei pruugi palju suhelda. Õde peakst teha füüsiline
· Seisundi süvendamine(kasutatakse samu meetodeid, mida transsi viimisekski) · Sisendus(olenevalt ravialuse vajadustest, soovidest) · Seisundist väljumine(pooldatakse sujuvat) · Lõpuvestlus(seansi analüüsimine)(Luhaäär, Ingvar, 2008) Transi esilekutsumine On olemas palju spetsiifilisi hüpnoosimeetodeid ning erinevad hüpnotiseerijad arendavad tavaliselt välja omaenda stiili. Üks levinumaid on selline, kus patsiendil palutakse kujutleda, et ta astub aeglaselt mööda trepiastmeid allapoole. Samal ajal, kui inimene näeb ennast jätkuvalt allapoole liikumas, liigub ta vähehaaval üha sügavamasse transsi. (Streeter, Michael, 2004) Üheks teiseks sageli kasutatavaks meetodiks on progresseeruv lõõgastumine. Selle puhul palutakse inimesel koondada oma mõtted ning tunda järk-järgult lihaseid ükshaaval lõõgastumas, vähehaaval mööda keha allapoole liikudes.(Streeter, Michael, 2004)
Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika
sööb igapäevaselt puuvilju (1-2 õuna päevas). 4 Kehatemperatuur: Haiglasse tulles palavikku ei esinenud. Patsiendi sõnul on tal palavik väga harva. Kehatemperatuur on tavaliselt normi piires, keskmiselt 36.6 kraadi. Patsient ei kurtnud higistamist või käte- jalgade külmust. Nahk: Patsiendi nahk roosakas ja puhas, ei ole löövet, haavandeid ega turseid. Käed on veidi kuivad ja karedad. Mao-sooletrakt, roojamine: Patsiendil ei esine roojamisega probleeme. Kõht käib läbi kord päevas. Seedimisel ei esine samuti probleeme. Patsiendil on puudulik hammastik, kasutab ülemisi ja alumisi hambaproteese. Tugi-, liikumiselundkond: Patsiendil on diagnoositud ühepoolne koksartroos ja gonartroos, kuid tema sõnul need liikumist hetkel ei raskenda. Patsient liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel abivahendeid. Tahab võimalikult palju kõndida. Tasakaaluhäireid ei esine.
Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest Selgita tervisliku eluviisi põhimõted, toitumise põhimõtted Motiveeri suitsetamisest maha jätta Selgita vajalikust diabeetiku jalgade hooldusest Hinnang: Patsiendil sümptomid vähenenud või kadaunud Patsient peab oma toitumiskavast Õendusdiagnoos 2. Vähesed teadmised Definitsioon Tunnetusliku teabe puudumine või vähesus spetsiifilisel teemal Seonduvad tegurid Teabe kättesaamatus Meenutuste puudumine Võhiklikkus infoallikate alal Õendusdiagnoos 2 Eesmärgid: Patsient teadlik vajadusest veresuhkru taset pidevalt jälgida ja hoiab selle normis.
Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu puudumine ja 10 on talumatu valu. Seda skaalat toetavad tihti täiendavad valutasemete kirjeldused või piktogrammid. Imikute puhul kasutatakse selle skaala variatsiooni, kus valu tugevuse näitajana kasutatakse diagrammi lapse näost. Verbaalse kirjelduse skaala
Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse. Minu arvates peaks meditsiin keskenduma rohkem sellele, et kuidas inimesi rohkem aidata ja nende elusid päästa
Puhkeasendis tunneb säärtes häirivat surinat. Väsib ruttu igapäevastest tegevustest ja vajab palju puhkehetki. Näiteks häirib teda, et erinevate füüsiliste majapidamistööde tegemine võtab palju rohkem aega kui vanasti. Samuti kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud kõrgevererõhktõbi. Haiguse anamnees: patsient pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides selgus, et see on normist kõrgem (154/95mmHg). Seejärel tehti 24 h monitooruuring, mille tulemusena sai patsient diagnoosiks hüpertooniatõbi. Teadaolevalt pole perekonnas hüpertooniatõve esinenud. Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat. Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine armastab samuti suitsetada. Kodus tarvitatavad
............11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks
tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et need nähud võivad olla tingitud ka depressioonist või neuroleptikumide kasutamisest. · käitumise mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused, mis manifesteeruvad huvide kadumise, sihituse, tegevusetuse, enesesse sulgumise ja sotsiaalse isoleerumisena. Mida peaks patsiendi ja tema lähedaste käest küsima? 1. Kas patsiendil on varem esinenud keskendumis-, meeldejätmis- ja tähelepanuraskusi? Kas neid esineb ka praegu? 2. Kas teie suguvõsas on või on olnud varem skisoafektiivsed tunnuseid? 3. Kas patsient on kuritarvitanud uimasteid või alkoholi? 4. Kas patsiendil on raskusi inimsuhetes, perekonnaelus või tööl? 5. Kas patsiendil on esinenud unehäireid? 6. Mis võiks olla võimalik haiguse esile tuleku põhjus? 7
raviga ja ravi järgselt ette tulla võivaid tüsistusi- “oskame näha ohumärke”. Millised on Meie vahendid haige jälgimiseks? Silmad Kõrvad Käed Keel- suhtlemise oskus ja kindlasti veel paljud nimetamata kogenud õdede puhul .... Aparaadid ja tehnika on abivahendid!!!!! Seisundi hindamise lihtsaim viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi
4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku osarõhust (PO2)
Patsiendist tervikpildi saamiseks 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Õige vastus on 'tõene'. 3 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: : Sünnitusabi anamneesi, Patsiendi vanust, Suguleu anamneesi 3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3 Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia diagnoosimiseks, Bakterioskoopia 3 Milline osa anamneesist võiks viidata vajadusele võtta analüüse infektsioonidele? Kaitsmata vahekorrad, Sageli esinevad alakõhuvalud, Suurenenud , lehkav voolus, Partnerite arv 3 Väga rohke seenevooluse ja kaebustega patsiendi abistamiseks võtan:
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell
nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud
................................................................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie
neid eemaldatakse Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: uhekordne kaitsekittel kaitsemask juustekaitse (vajadusel) kaitseprillid/kaitseekraan (vajadusel) kindad Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kindad kaitseprillid/kaitseekraan uhekordne kaitsekittel juustekaitse kaitsemask 12. Patsient on tulnud sisehaiguste osakonda. Patsiendil esineb kõrge kehatemperatuur, lihasvalud ja köha. Mida teete? Kahtlustan, et patsiendil on A-gripiviirus. Edasistel toimingutel kasutan patsiendi juures maski ja paigutan teda piiskisolatsiooni, kuni saan kindlalt teada, mis viirus patsiendil on. 13. Teie osakonda saabus HIV patsient. Peate sisestama perifeerset veenikanüüli. Milliseid isikukatsevahendeid kasutate ja millisesse isolatsiooni läheb patsient? Kasutan kindaid
ja püsikateeri paigaldamine. Subjektiivsed andmed: düsuuria 4 aastat jooksul koos suprapubikaalse valuga; on olemas tütar, kes praegu reisil, naine on lesk. 6 Õendusdiagnoos Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev Patsiendil ei - Motiveeri patsienti tarbima kuni Uriini väljutamise 01.12 esine UT 2,5 liitrit talle pakkutud häire (00016) Patsient on infektsioon on vedelikku ;
Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti kui ka tema raviarsti puudutavais küsimustes ja pädev kõnealuses patoloogias. Raviarst annab patsiendile teada selle konsultatsiooni tulemused. (4) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi tervishoiutöötajatega, kel on pidev kontakt patsiendiga. (5) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes . (6) veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda; § 4. Tingimused ja kord Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et: (1)Patsient on vähemalt 18-aastane, täielikult teovõimeline ja palve esitamise hetkel teadvusel; (2) Palve on vabatahtlik, informeeritud, hästi kaalutletud ja korduv ega ole mistahes välise surve avaldamise tulemus;
Enesekontrollitest " Anamnees ja infektsioonid" Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Vali üks või enam: a. Diagnoosi täpsustamiseks b. Asjakohaste analüüside määramiseks c. Õigete uurimisvõtete valimiseks d. Raseduse selgitamiseks/välistamiseks Tagasiside Õige vastus on: Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks. Küsimus 2 Küsimuse tekst Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Vali üks: a
.....................9 5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS....................................11 6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL.........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Raam käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile raami alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Raamil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda raam patsiendi külje alla 45º nurga alla (pilt 2, 3). Pane raam alla õiget pidi! Raami pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg.
H 14. Õppijad koostavad kõigepealt ise ühe päeva menüü ja harjutavad siis dialoogis seda, kuidas palatis patsiendile menüüd tutvustada ja kuidas anda söömise ja joomisega seotud korraldusi. Lausete võimalikud algused on õppematerjalis olemas. H 15. 1käimisraam; 2koridori; 3hooldustöötaja ja kaks patsienti. H 16. 1vale; 2vale; 3õige. H 17. Hooldustegevused on järgmised: hooldustöötaja paneb siibri; vahetab patsiendil mähkmed; aitab patsiendil tõusta; toetab patsienti; aitab patsientidel süüa ning juua; paneb patsientidele ette söögipõlled; aitab ta patsientidel hambaid pesta; kammib patsientidel pead; toob ratastooli; aitab patsiendil riietuda: paneb talle selga hommikumantli, jalga sokid ning sussid; viib patsiendi ratastoolis protseduuridele ja toob pärast tagasi palatisse; viib patsientidele lugemiseks ajalehti ning ajakirju; määrib patsiendi tuharate piirkonda
meditsiinitöötaja patsiendi tervenemist. Keskkond jaguneb kaheks: kõige esimeseks järjekorras peab Nightingal mitu aspekti, näiteks õhutemperatuur, ventilatsioon ja patsiendi voodi olukord. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Nightingale rõhutab, et aknad peaksid olema pidevalt lahti, samas kui palatit soojendatakse. Patsient kes on teki all, külma ei saa. Tuulutama peab pidevalt, ka patsiendil peaks olema voli ja võimalus avada aknaid. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Sanitaarne olukord hoonetes sõltub viiest olulisest elemendist: puhas õhk, puhas vesi, tõhus torustik, puhtus ja valgus. Kui majas ei peeta puhtust, on õhutamine üsnagi kasutu. Pime maja on alati ebatervislik. Patsiendil on raske taluda ebavajalikku müra, eriti kui see on tema nägemisulatusest väljas
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6
-kasutada sobivat riietust ja temperatuuri ruumis -peab tundma soojuse tekkimise ja kao füsioloogilisi põhimõtteid -peab teadma kehatemperatuuri tõstmiseks ja langetamiseks vajalikke protseduure INIMESE PÕHIVAJADUSED LIIKUMINE -õpetada patsiendile õigeid asendeid kõndimisel, istumisel, seismisel ja lamamisel -tundma abivahendeid ja võtteid, mida kasutatakse pööramisel, tõstmisel ja kõndimisel INIMESE PÕHIVAJADUSED SUHTLEMINE -aidata patsiendil mõista iseennast, muuta tingimusi, mis haiguse põhjustasid ja leppida sellega, mida muuta ei saa -aidata ületada haigusega kaasnevaid psühholoogilisi raskusi -aidata patsiendil väljendada vajadusi soove ja tundeid INIMESE PÕHIVAJADUSED - ISIKLIK HÜGIEEN JA RIIETUMINE -aidata patsiendil valida sobivad riided ja kasutada neid otstarbekalt (lapsed, teadvusetud, abitud) -aidata riietumisel või lahtiriietumisel niipalju kui patsient seda vajab INIMESE PÕHIVAJADUSED
Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müokardi isheemiat. Hüpotermia on patsiendile ebamugav, samuti vähendab see ravimite metabolismi ja pikendab patsiendi paranemisperioodi. Tänapäeval on perioperatiivne patsiendi soojendamine juba standart. Rahvusvahelised suunised viitavad sellele, et patsiendil tuleb operatsiooni ajal hoida normaalset kehatemperatuuri, mida defineeritakse kui sisetemperatuur ja vähemalt 36°C. Preoperatiivne soojendamine Iga patsient peab olema hinnatud potentsiaalse hüpotermia suhtes enne operatsioonile minekut. Hüpotermia risk suureneb, kui patsiendil esinevad allolevast loetelust vähemalt kaks tunnust 1. ASA II kuni V (kõrgem ASA – suurem risk) 2. Operatsioonieelne t°on alla 36.0°C ( ja preoperatiivne soojendamine ei ole võimalik kiire
annaabi.ee 
