DEMENTSUS ALZHEIMERI TÕVEST (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Ämmaemanda õppekava
Aleksandra Kovaltsuk
AM16
DEMENTSUS ALZHEIMERI TÕVEST
Iseseisev töö
Juhendaja : Janika Pael
Tartu 2018
SISUKORD
PROBLEEMSITUATSIOON .......................................................................................................3 ARUTLUS......................................................................................................................................4 ÕENDUSPLAAN ..........................................................................................................................5
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................9
PROBLEEMSITUATSIOON
1. Dementsus Alzheimeri tõvest
78-aastane Alzheimeri tõvega naine toodi haiglasse kuna kodus toimus kiire seisundi halvenemine.
Alzheimeri tõbi diagnoositi 4 aastat tagasi ning seni oli naine tütre perekonnaga koos elades suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes , kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud – käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea.
ARUTLUST
Alzheimeri tõbe põdevale patsiendile on tüüpiline lühimälu nõrgenemine.
Antud situatsioonis Alzheimeri tõvega naine toodi haiglasse kuna kodus toimus kiire seisundi halvenemine. Sugulastel teki mure, sest naine keeldus toidust, ei soovi öösel magada ja muutus kahtlustavaks. Seisundi halvenemine võib olla põhjustatud bronhiidi haigusest. Haiglas patsien sai palju ravimeid mis saavad mõjutada haige progreseerumise, uus olukord ja palju uusi inimesi saavad ka halvesti patsiendile mõjutada. Patsiendil tekkis hirm ja sundmõtteid, et keegi võiks teda kahjustada, selle tõttu naine saaks toidust keelduda ja ei maga öösel. Samuti naine, ei soovi enda eest hoolitseda, kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. See oli seotud kvantitatiivse tajuhäirega (hüperesteesia).
Patsiendi seisun on raske hingata , sest ta ei pruugi palju suhelda. Õde peakst teha füüsiline läbivaatus, kas toimivad patsiendiga keha muutused, hindama patsiendi teadvus ja emotsionaalmne seisund, vaadata kuidas ta reageerib küsimustele, kas saab aru mida küsitakse ja kas vastab. Oluline on hinnata ka sugulaste suhtumine patsieendi juurde.
Küsimused sugulastele
Millal hakab seisund halvenema? Kas patsient selgitas miks ta keeldub toidust ja ei soovi magada? Kas muutus koduolukord pärast haiglas või korteris jäi kõik sama? Kas sugulased räägisid neisele, et varsti ta läheb elada hoolde kojju? Kas une ja hügieenirituaalid on muutunud?
ÕENDUSPLAAN
Probleem
Eesmärk
Tegevused
Hinnang
1. Krooniline segasusseisund (00129), mis on tingitud Alzheimeri tõvest ning väljendub ärritajatele reageerimise muutumises, lühimälu halvenemises, progresseeruv tunnetushäires.
LE:Patsiendi mõistab, et ta eksis ja hakkab usaldada õde ja hooldaja. Usub, et nad räägivad tõde
KE:Õde ja hooldaja abiga võib patsient muuta oma rahutu mõtlemist.
1.Õde peab pöörama tähelepanu reaalsusele ja ümbrusele. Võimaldada patsiendil on isiklikud asjad majast
Kasutage selliseid objekte nagu kella, kalender ja igapäevane ajakava .
See aitab säilitada patsiendi teadvuse reaalajas
2.Õde peaks õpetama eeskostja kuidas aidata patsiendil orienteeruda ajas, kohas, kuidas inimesi ära tunda
Eestkostja vastutab patsiendi pärast haiglast ja see on eestkostja jaoks vajalik teave.
3.Õde peab andma patsiendile positiivset tagasisidet, kui patsient asub teadvuses või kui patsient ise mõistab ja ütleb, et tema mõtted ja ideed, mida ta ütleb, on ebareaalsed.
Tagasiside suurendab enesehinnangut ja suurendab soovi seda käitumist korrata.
4.Kasutage lihtsaid selgitusi ja näost-näkku kontakt, kui
Suhtlete patsiendiga.
5. Õde ei pea lubama kliendile oma vale mõtted ja ideed võimendada. Kui patsient hakkab mõtlema valesti, peaks õde hakkama temaga rääkima reaalsetest asjadest, inimestest
Tänu eestkostja patsient saab eristada tema ebareaalne mõtlemine ja tema tõeline mõtlemine.
Eestkostja suudab suuliselt suunata patsient reaalsuseks
2. Unepuudus (00096), mis on tingitud dementsust, unehirmust ning väljendub rahutuses, mööduv paranoias ja ärrituvuses
LE:Pärast ravi esimese nädala möödumist magab patsient ilma ärkamata 5 tundi, vajadusel kasutada sedatiivseid ravimeid.
KE:Haiglast väljakirjutamise ajal võib patsient magada kuus kuni kaheksa tundi ilma ärkamata.
Õde peaks looma magamiskava ja veenduma , et patsient seda teostab.
Õde peab jälgima, et patsient ei maga päeval, et parandada öö und.
Õde peaks hindama millal patsiendi und paraneb . Missuguses olukorras? (toas on soe või jahe õhk, võib olla muusika aitab, või patsient tunneb ennast parem kui toas on valgus)
Õde saab proovida kasutada muusikateraapiat.
On vaja kofeiini kogust piirata. (vähem tarbida kohvi ja tee)
Klient saab 30 minuti jooksul magama jääda ja une kestab 6-8 tundi.
Kliendile ei vaja sedatiivseid ravimeid.
3. Ebapiisav enesehooldus pesemisel (00108), mis on tingitud tajuhäirest ja tugev ärevustunnest ning väljendub suutmatuses end üle keha pesta
LE: Ühe nädala pärast patsient räägib, et soovi enda eest hoolitseda
KE:Haiglast väljakirjutamise ajal patsient näitab oma soovi enda eest hoolitseda ja püüab seda teha iseseisvalt.
1.Õde peaks julgustama patsiendi teha hügieenilised protseduurid nii palju kui võimalik, kuid peaks vajaduse korral andma abi.
See suhtumine suurendab patsiendi enesehinnangut.
Õe prioriteet peab olema kliendi mugavust
2. Õde peaks märkama patsiendi väikseid saavutusi ja teda kiitma.
See suhtumine suurendab patsiendi enesehinnangut ja tiivustab seda käitumist kordama.
3. Kui patsiendil on toiminguid raske teha, peaks õde selgitama ja visuaalselt näitama.
Klient teeb iseseisva otsuse hügieeni kohta ja teostab vajalikud toimingud
Lisa diagnoosid
2. Mäluhäire (00131), mis on tingitud närvisüsteemi häirest ning väljendub suutmatus meenutada sündmusi ja suutmatus talletada uut teavet.
3.Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest vähem (00002), mis on tingitud psühholoogilisest teguritest ning väljendub vastumeelsus söömise suhtes
Kasutatud kirjandus:

NANDA -I NURSING DIAGNOSES TAXONOMY II (2009–2011)

Mary C. Townsend (2011) Nursing Diagnoses in Psychiatric Nursing. Care plans and Psychotropic Medications

Psühhiaatria (2007) Medicina