Kunstlik viljastamine (0)

KUNSTLIK VILJASTAMINE

• Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid .
  
• Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk .
  
• KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID:
  
• Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma , millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus.
  
• Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma . Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse.
  
• Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma.
  
• Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse.
  
• In vitro viljastamine: IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need laboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks
  
• Embrüote külmutamine ja säilitamine: Kui patsiendil jääb peale embrüosiirdamist üle hea kvaliteediga embrüoid, siis need me külmutame ja säilitame. Kasutatakse spetsiaalset temperatuuri alanemist reguleerivat elektroonilist aparaati , mille abil spetsiaalse külmutuslahusega kõrtesse viidud embrüod külmutatakse.
  
• Munarakudoonorlus: Munarakudoonorlus on raviviis, mille puhul võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ,mistõttu on väga oluline patsiendi põhjalik nõustamine. Antud ravimeetod on välja töötatud nende naiste jaoks kellel endal munarakke ei teki, ent see meetod sobib ka geneetiliste haigustega naistele, kes kardavad haiguse edasikandumist oma lastele.
  -Doonori munarakke vajavad naised juhul, kui enda munasarjad neid ei produtseeri, munasarjade alatalitluse korral või naised seoses vanema eaga ; ka juhtudel, kui oma munarakkudest ei õnnestu korduvalt saada head embrüot ja rasestuda. Samuti selleks, et vältida pärilike haiguste ja geneetiliste defektide ülekandmist järglastele.
  
• Viljastamine ICSI abil: Viimaste aastate revolutsiooniks kunstliku viljastamise alal loetakse spermatosoidi süstimist munaraku tsütoplasmasse - ICSI. See pakub hea võimaluse isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude ravimiseks. Kuni viimase ajani ei olnud abielupaaridel, kellel viljatuse põhjuseks spermatosoidide rasked defektid, teisi võimalusi laste saamiseks kui lapsendamine või doonori spermaga viljastamine. ICSI annab ent paljudele nendest peredest uue võimaluse.
  
• Spermatosoidide aspireerimine : SA on tehnika, mille käigus kogutakse küpsemata spermatosoidid otse seemnejuhast, epididüümisest või munanditest .
  
• Spermatosoidide külmutamine ja säilitamine: Praktiseeritakse juhtudel kui meest on vaja opereerida näiteks pahaloomuliste kasvajate puhul ja/või vajalik teha kiiritusravi. Hiljem saab vajadusel neid spermatosoide kasutada kunstlikul viljastamisel - seda juhul kui patsiendi viljastamisvõime on ravi järgselt langenud.
  
• Assisted hatching - embrüo abistatud koorumine: Viimast meetodit nimetatakse "abistatud embrüo koorumiseks "(AEK) e. "assisted hatching"-uks. Selle sekkumise eesmärgiks on võimaldada embrüo efektiivset "koorumist" läbi tekitatud avause. Kui looduslikult on EK seotud blastotsüsti kasvamise poolt indutseeritud ZP plastilise deformeerumisega seni, kuni tekib ZP katkemine kõige nõrgemas kohas, siis augu ettetegemisel ZP plastilise deformeerumise vajadus kaob.
  
• Kunstliku viljastamisega seotud ohud
  

- Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on mitmikrasedused, vaid mitmikraseduse korral on suurem ka raseduse katkemise oht ning vastsündinud on madalama sünnikaaluga.
- Kirjanduses enim kajastamist leidnud kunstliku viljastamisega seotud risk on tuntud munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomina (OHSS), mis võib väga harva tekkida ravimite manustamise tagajärjel munarakkude kogumisele eelnevate staadiumite vältel. Ravimite liiga kõrge annus võib sellisel juhul põhjustada munasarjade liigset stimuleerimist, mis võib patsiendil avalduda alakõhu valuna.
- Lisaks võib kunstlik viljastamine tekitada paarile teisigi probleeme... Nimelt - ravikuuri läbimine ei ole alati lihtne ning statistika näitab, et edu ei ole iga kord garanteeritud. Isegi neid paare , kes on jõudnud raseduseni, ähvardab ravi ebaõnnestumise oht - raseduse katkemine.

• Eesti Haigekassa abi:
  - Riigieelarvest rahastatakse ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud, kuni 40-aastasele patsiendile osutatud embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamisega seotud teenuste kulud juhul, kui nimetatud patsiendil on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks. Oluline on see, et tsükli alguses ei tohi patsient olla vanem kui 40-aastane.
  - Ravikindlustuse seaduse alusel kindlustamata isik tasub osutatud teenuste eest ise.
  - Embrüo siirdamise piirhind on 525,42 eurot ja patsiendil ei ole omavastutust. Kehavälise viljastamise piirhind on 542,16 eurot ja patsiendil ei ole alates 05. juulist 2008 omavastutust (seni kehtis patsiendi omavastutus 30%).
  

Kasutatud materjalid:
http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/tervishoid/ivf
http://www.beebiweb.ee/?id=1205