Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PÄRIMISÕIGUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärand, testament, rooma, sugulus, pärimine, hagi, varandus, pärandit, preetor, kehtetu, teatava, õed, legaat, vastuvõtu, pärimisõigus, varanduse, testato, tsiviilõiguse, testamendis, asepärija, algu, sundosa, lapselaps, unde, fideikomissid, legatum, kingi, successio, passivagusvõime, juhuks, extra, alanejad, aktiva, soodustus, ühisomandRooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1
..................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine................................................................................................5 1.3.2Pärimine testamendi järgi............................................................................................5 2.TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES...............................................................................7 2.1Pärijate ring........................................................................................................................7 2
Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud
culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on
(1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2) Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. (3) Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. (4) Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. 15.Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus: Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks). Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik)
nõusolekuta lapsendamine on toimunud.Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamise kehtetuks tunnistamine:Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võib kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse § -s 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamise kehtetuks tunnistamisega on nõus tema vanemad ja lapsendajad. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise tagajärjed: Kehtetuks tunnistatud lapsendamine on kehtetu algusest peale. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loetakse, et käesoleva seaduse § 86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenud. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise tagajärjed: Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud
Kõik ülejäänud on vallasasjad. 9. Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara. 10. Mis on pärimine seaduse järgi? Pärimine on oma vara (kinnis- ja/või vallasasjade) jätmine oma seadusjärgsetele pärijatele. Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa). Variant 2 1. Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis! Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2
kodifitseerimise. Iseloomulik oli karistuste julmus. Vanim tänini säilinud on Hammurapi seadustekogu. Euroopa jaoks on olulisem prohvet Moosese seadused (sh 10 käsku) Aja jookusl hakati arvestama süüteo ettekavatsetuseta või tahtmatusega Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nim. ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühtse terviku Euroopas kujunes aniikaja lõpul Rooma õigus, mis kodifitseeriti aga alles 6.saj pKr Ida-Rooma keisri Justinianuse käsul Rooma õigus segunes hiljem barbarite tavaõiguse ja feodaalõigusega Tekkis uus Mandri-Euroopa õigussüsteem Suured muutused toimusid 17.-19. saj seoses revolutsioonide ja rahvusriikide tekkega Esile tõusid inim- ja kodanikuõiguste teemad Kujune 2 allsüsteemi: 1. Romaani ehk Prantsuse süsteem
arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas. 15) Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. 3 4 (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes
V:Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
andmeid elusolemise kohta, saab tunnistada isiku surnuks. Pärimiskõlbamatuks tunnistatakse kohtu poolt isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm
Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud Veresugulaste vahel abiellumise keeld Abikaasade suhted · Abikaasade isiklikud õigused · Abikaasade varalised suhted - ühisvara - lahusvara · Abieluvaraleping 57. Pärimisõiguse alused. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja Pärand Pärija Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda 58. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi. · Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping.
Pärimine isiku surma korral vara üleminek teistele isikutele. Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandi vastuvõtnud, sellea seoses tekkinud õigused ja kohustused. Pärandaja surnud isik, ainult füüsilised isikud. (juriidilised isikud ei saa pärandajad olla). Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. (teo- ja otsusevõimeline) 12 Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, (isiku kadunuks jäämine) pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Surnuks tunnistamine toimub kohtu kaudu. Pärand = pärandvara pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused. Vara ei saa jääda ilma pärijata.
o Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Valdus on heauskne, kuni pole tõendatud vastupidist Valdusel on kohtulik kaitse – valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valdse taastamiseks kohtu pole o Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest OMAND Omand – isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nüuda kõigilt teistelt iskutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist o Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega
Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi) Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak
Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 32.Pärimise alused, seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. Pärida saab alles siis kui isik on tunnistatud surnuks kohtu poolt või kui puuduvad elusoleku kohta andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pärimisleping. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu.
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Kohus või vabastada isiku ülalpidamiskohustusest, kui nt abielu kestis lühikest aega jm kaalukatel põhjustel (PKS § 76). 12.Sugulus. Hõimlus. Sugulus Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 16 Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Hõimlus Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased.
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe . Sünnitunnistus : isa ja ema nimed ja abielu tunnistus Vabaabielus siis avaldus lapse sünniregistreerimiseks
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b. Anglosaksi õigussüsteem Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa, Kanada, Austraalia. b.i. Põhiseadus pole tingimata vajalik (UK-s pole) b.ii. Õigusaktid on laiali pillatud b.iii. Kehtib pretsedendi õigus b.iv. Vandekohus süü otsustab 12 vandemeest. Mõlemale neist õigussüsteemidest avaldas suurt mõju Rooma õigus! c. Islami õigussüsteem c.i. Arhailine c.ii. Seadysed kehtivad ka väljaspool riigiterritooriumi c.iii. Abielu on eelkõige mehe ja pruudi isa vaheline tehing c.iv. Igapäevane elu on detailsemalt reguleeritud (nt. palved teatud kellaaegadel) c.v. Kõik teod on jagatud 5ks: c.v.1.a. Keelatud c.v
· Tavatu nime muutmine: 1. Vältida kahjulikke tagajärgi. 2. Kaitsta isikunime. 3. Soov kasutada oma esivanemate nime. · Uueks perekonnanimeks ei tohi anda: 1. Hääldus raske ja keerukas. 2. Sama ees ja perekonnanimega isik. 3. Liiga laialdase kasutusega nimi. On olemas nende kohta nimekiri. Liiga paljud kasutavad seda. Levinuvad: Tamm, Sepp, Kask jne. Pärimisseadus 2009 · Kodune testament: 1. Tunnistajate juuresolekul 2. Omakäeliselt. Need mõlemad kehtivad siis kui on olemas kuupäev. Need kehtivad 6 kuud. Notariaalsel kehtib tähtajatult. · Pärimine on surnud isikule kuulunud varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teisele isikule. Pärand ehk pärandvara varalised õigused ja kohustused. Pärandajaks on füüsilised isikud. · Testaator testamendi tegija. Peab olema teo ja otsuse võimeline. · Pärija füüsilised kui ka juriidiline isik
annaabi.ee 
