Perikonder capsula Perichondrium articularis Periost Peritendiineum Kõõlus Periosteum Peritendineum Perineurium Strooma ja parenhüüm · Kapsel koos põrkade või septidega moodustab värat organi strooma · Parenhüümi all sagarik mõistetakse organi talitlust kandvate sagarik elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Kapsel Septid P = parenhüüm Kompaktne organ
Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata)
Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid
jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
vormitu POLÜTSÜSTILISED NEERUD Autosomaalne dominantne (Kujuneb aeglaselt; dialüüsravi, transplantatsioon vajalik keskeas; sünnil sümptomiteta) Autosomaalne retsessiivne (Harv; kujunemine juba enne sündi; küllalt kiiresti tekib neerupuudulikkus; siirdamine (sobivate doonorite vähesus)) MULTITSÜSTILINE NEER Ühepoolne Erineva suurusega tsüstid, parenhüüm puudub Ureeter puudub või rudimentaarne TSÜSTILISED MUUTUSED NEERUDES Harv Käsnneer või üksik tsüst Ragnar Tunell “Neonatoloogia” Tartu, 1998 http://www.hot.ee/lasterad/urogen.htm http://bjr.birjournals.org/cgi/content/figsonly/80/95 6/e167 http://www.childrensmemorial.org/depts/fetalhealt h/pelvic_kidney.aspx http://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/polycy stic/
piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari) Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral) Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra) Hulk suureneb vanusega (kuni 30%) Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%) Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw Piima tekkimise keemiline protsess Laktoos Golgi kompleks Glükoos + galaktoos Lipiidid Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA Valgud Aminohapped → peptiidide ahelad → valk Ülejäänud koostisosad verest ilma märkimisväärsete muutusteta Kasutatud materjalid http://www.federica
KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13
Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede,
intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad
amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm
(hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude.
Selle all on hästi õhuke subendoteliaalkiht. * Keskkest - tunica media – silelihasrakkudest. * adventiitsia – sidekoeline, võivad suubuda väikesed soontesooni, mis suuremat veresoont varustavad. 28. Kompaktsete organite üldine iseloomustus. Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga (capsula). Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus.
juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid. Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksotermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng
Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA)
horisontaalsuunas (säsikiirega ühenduses) ning ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad Tüll – kotitaoline kasvaja , moodustub soontele lähedal olevatest parenhüüm rakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Astmeline perforatsioon - Vahesein lülide vahel on liigiti erinev: kase- ja lepapuidus esineb nn astmeline perforatsioon (redelperforatsioon!), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida
c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest
assimilatsiooniorganiks on juur . *Hingamisjuured- paljudel taimedel mis kasvavad hapnikuvaeses keskkonnas nt troopilistes soistes metsades, esinevad erilised hingamisjuured. Need juured kasvavad taime maaalusest osast- horisontaalselt asetsevast juurest või risoomist- vertikaalselt ülespoole, olles seega negatiivselt geotroopsed. Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga, milles asuvad väikesed lõved. Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast.
Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret. Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed. Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe üksikrakkudena või ridadeea ja seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud. Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore
endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ. Osadel on selgelt eristatav väljaspoolne koor(cortex) ja seespoolne säsi(medulla). Neer, neerupealis, lümfisülm, munasari, tüümuse sagarik. Aju puhul on need valgeaine ja hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid
kogunemiskohaks. Vars sirutub valguse poole ja loob sellega lehtedele soodsamad tingimused fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis. Vart ümbritseb kattekude. Üheaastastel taimedel on selleks ühe rakukihiline epiderm. Sellest sissepoole jääb põhikude (parenhüüm), milles paiknevad juhtkimbud. Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast (floeemist) ja puiduosast (ksüleemist). Enamikul taimedel on vars ümmarguse ristlõikega. Rohttaimedel võivad varred olla ka kolmekandilised (tarnad), neljakandilised (huulõielised), lamedad (penikeel) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi. Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse
Selline nähtus ilmneb näiteks tolmutera vegetatiivse ja generatiivse raku, floeemi sõeltoru ja saateraku, õhulõhe sulg- ja kaasraku või juurekarvade moodustumisel. 2.2. Põhikoed Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest. Isegi siis, kui põhikoe rakud on peaaegu isodiameetrilised, pole need kujult kerajad, vaid hulktahksed. Homogeenses põhikoes peaksid rakud olema 14-tahksed kehad, kuid see ideaalkuju on tegelikkuses harvaesinev. Tahud puutuvad kokku naaberrakkude tahkudega, rakud on erineva suurusega, mistõttu enamasti on tahkusid 10-16. Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm).
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). · Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). · Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
kallus Püsikoed 1. Kattekude a) Epiderm – 1-kihiline tihedalt paiknevate (vaheruumideta) rakkude kiht b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla a) Assimilatsioonikude – rakud sisaldavad kloroplaste b) Säilituskude – rakud sisaldavad leukoplaste (varuaine); paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude
· Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes
Munevad mulda. Kärsaklased munevad mulda, vastsed toituvad juurtest. Vastne vageltõuk. Valmikud mulgustavad lehti, talvituvad mullas. Raisamardiklased talvituvad valmikuna kivide all, mullas. Haukamissuised. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, 1 pk. Kahetiivalised. Leinasääsklased munevad mulda, vastsed kahjustavad juuri. Kaevandikärblased munevad lehe sisse, vaglad-taimemahl ja parenhüüm. Mitu pk aastas. Õiekärblased talvitub nukuna mullas. Munevad mulla sisse. Vastsed kahjustavad idanevaid seemneid, iduvarsi ja maa-aluseid võrseid. Kasulikud lülijalgsed Kiletiivalised. Käguvamplane täismoone, parasiteerivad paljudel erinevatel kahjuritel. Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uurit...
munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks Trabeekulite või septide vahele jääb parenhüüm – organi spetsiifilist põhifunktsiooni kandvate rakkude kogum Mõnede organite parenhüümis eristuvad omavahel perifeersemad ja tsentraalsemad osad koor ja säsi Põrna parenhüümi nimetatakse publiks, milles eristatakse valget pulpi ja punast pulpi Kompaktse elundina võib vaadelda ka aju, kus eristatakse hallainet ja valgeainet Mõnedes kompaktsetes organites jaotub parenhüüm ehituslikeks alaüksusteks – sagarikkudeks
männis, seedris, lehises ja kuuses. • Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. • Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustab kaitsekihi. • Epiteelrakke ümbritsevad nn. surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on nähtavasti säilitada biosünteesi tooret. • Epiteelrakud surutakse tekkiva vaigu poolt kokku. • Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed ja nende seintes leidub epiteelrakke ja surnud rakke. Poorid rakuseinas • Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. • Okaspuidu trahheiidide seintes leidub 2 liiki poore: koobaspoore lihtpoore
2. Klass: Karikloomad 2.3. Klass: Õisloomad 3. Hõimkond: Kammloomad meres, õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulel.). nudikammloomad (tanulane), kombitkammloomad (meritikker) 4. Hõimkond Lameussid (Plathelmintes) 1. Lameussidele on omane kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria. 2. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Keha enamikul lehtjas või paeljas 3. Kehaõõs puudub. Elundite vaheline ruum on täidetud parenhüüm- ehk täitekoega. 4. Närvisüsteemis moodustub peatähn (peaaju) ning sellest kehasse lähtuvad närviväädid. 5. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. 6. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. 7. Vereringesüsteem puudub. 8. Erituselunditeks on hästi arenenud umbtoruneerud ehk protonefriidid. 9. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt
Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse.
· Diatsüütne kaks kaasrakku, asuvad sulgrakkudega risti: nt nelgid · Aktinotsüütne radiaalselt asuvad sulgrakud Erituskoed: · Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm · Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa
vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil
Soonte sooned peamiselt adventiitsias Soonte sooned adventiitsias ja meedias Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest. Folliikulid on täidetud kilpnäärme kolloidiga. Folliikulite vahel paiknevad epiteelirakud kuuluvad kas folliikulite seinale või moodustavad interfolliikulaarseid saarekesi. Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini,
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja
vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil
käsijäsemeid. Mereloomad. HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. Tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud. Erituselundkond protonefridaalne ja ringeelundkonnaga tihedasti seotud. NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki.
· Udara kas ja areng määravad suuresti ära lehma piimatootmise võime ja laktatsiooni püsivuse. · Udara arengut kontrollivad puberteedist kuni tiinuse lõpuni hormoonid. · Sünnist kuni puberteedini areneb udar võrdselt teiste keha kudedega ( isomeetriline kasv). September-detsember 2008. a. · Kui munasarjad hakkavad funktsioneerima, kasvab udar põhiliselt sidekoe ja rasva ladestuse arvel. · Vahetult enne esimest inda hakkab kiiresti kasvama udara parenhüüm ( udara alveolaarne näärmekude). · See kasvab kiiremini kui teised organismi koed ( allomeetriline kasv). Söötmise mõju piimanäärme arengule. · Energia tase söödaratsioonis mõjutab nii hormoonide sekretsiooni kui udara arengut. · Puberteedi alguse määrab kehakaal, mitte vanus. · Mullikad hakkavad regulaarselt indlema ca 275 kg raskuselt. See moodustab 43% täiskasvanu kehakaalust.
Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude
http://www.weight-loss-surgery-info.com/liver.jpg http://www.liverdoctor.com/images/detox_pathways.jpg Maks on suurim keha nääre, kaalub 1,5 kg. Asub epigastriumi paremas osas. Maksa ülemine pind on kumer ja sobitub vastu diafragmat. Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1
Säsikiired on küll kõigil puudel kuid okaspuudel pole need silmaga märgatavad.Okaspuudel asuvad radiaalsuunalistel säsikiirtel üla- ja alaosas neile tugevust andvad mitmerealised trahheiidid, mis omavad meile ka tehnilist tähendust, sest puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puidukoesse. Säsikiirtes olevaid prenhüümrakke (pehme elus kude mis sisaldab ja salvestab toitaineid) on okaspuude puidus vähem, kui lehtpuudel. Peale säsikiirte esinevad parenhüüm rakud ka vaigukäikude seintes. Okaspuudes esineb ühe- ja mitmerealisi säsikiiri, kusjuures viimastes asuvad ka horisontaalsed vaigukäigud. Okaspuude puhul võib kokku puutuda nt karriga e puude vaigutamiseks on lõikeinstrumendiga tüvi vigastatud. Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides, spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele. Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused? Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8.rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket
ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete
A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra
8. vere- ja veedepoo 10. lootel vereloomeelund ● Suurim keha nääre, u 1,5 kg, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel, diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale
vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning
Esineb väga kõhnadel, järsult kaalu kaotanud või nõrga sidekoega inimestel, kelle neeru ümbritsevad koed, eriti rasvkihn ja sidekirme, on puudulikult arenenud ega kinnita neeru piisavalt kindlalt ümbritsevatele kudedele. 10 korda sagedasem naistel. Ohtlik, sest võib põhjustada kusejuha sulgust, valu ja uriinivoolu takistusi. Uriinivoolu takistus avaldab survet neerule ning kahjustab selle kudesid. Parenhüüm neerule eriomane kude. Neeru roll vere puhastamisel (intensiivne filtreerimine) eeldab rikkalikku verevarustust. Täiskasvanud inimese neerudest voolab minutis läbi 1200 ml verd. Neerunärvid on vasomotoorsed närvid, reguleerivad vere voolu läbi neerude, kutsudes esile neeru arterioolide ahenemist või laienemist. Nefron on neeru funktsionaalne üksus, koosneb neerukehakesest, milles filtreeritakse vereplasmat, ja neerutorukesest, mille kaudu filtreeritud vedelik kulgeb
mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Ripsmeline vastne. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Põlvnemine vaieldav. Varem ühendati sammalloomadega (Bryozoa, Ectoprocta). Mõlemail on teisene, kuigi mittetäielik, kiireline sümmeetria! Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt
Nugivad putukates, väljuvad alles täiskasvanuna ja ainult sigimiseks, siis enam ei toitu. 24. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus Kummarloomade ehitus: Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Eluviis: Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Nii sammalloomadel kui ka kummarloomadel on teisene, kuigi mittetäielik sümmeetria. Sammalloomad: ehitus/eluviis: olemas teisene kehaõõs, koloniaalselt elavad, moodustavad taimi meenutavaid kolooniaid; olemas nii pehme- kui ka lubitoesega sammalloomi; zoo-oidid on ehituselt ja talitluselt erinevad: esimesed on lofofooriga
annaabi.ee 
