Motivatsioon ja emotsioonid (0)

VI teema  eksam :  motivatsioon  ja emotsioonid
1.  Teemaeksamit   alustades    valdavad    õppijat    segased    tunded.   Ühelt   poolt   tekitab
lähenemissüsteem tänu hea tulemuse saamise võimalusele lootust.  Teiselt  poolt vallandab aga
kehva   tulemuse   realiseerumise   oht   eemaldumissüsteemi   kaudu  ärevust.   Kui   siis
internetiühendus eksami ajal katkeb, võib lähenemissüsteem tekitada viha või fustratsiooni.
Kui eksam on viimaks edukalt tehtud, tekitab õnnestunud hüvele lähenemine  rahulolu  ja
õnnestunud ohust eemaldumine kergendust.
2.  Jõuad rongijaama ja saad teada, et rongi väljumisaega on muudetud ja see on just teele
asunud . Millise tõlgendusdimensiooniga seostub kõige paremini iga järgnev mõte?
Mul on vaja täna kindlasti Tallinnas olla! Olulisus
Ma vist jõuan ka bussiga õigeks ajaks. Kontrollitavus
Ma olin kindel, et tulin õigeks ajaks! Ootamatus
Elron on nõme! Põhjustatus
On alles jama, ma võin niimoodi  ju hiljaks jääda. Kasulikkus
3.  Emotsionaalsed  stiimulid  haaravad tähelepanud  ja jäävad  paremini meelde. Seega  võib
öelda,   et    emotsioon    muudab   motivatsiooniliselt   olulise   info   töötlemise   psüühikas
priotiteetsemaks.
4. Vii vajadus ja motiiv kokku. Oma oskuste arendamine. Mängulust ja igavus
Koostöö grupis . Kuuluvus ja üksindus
Õiglus grupis.  Moraal
Positsioon grupis. Saavutusvajadus
Toitainete omandamine. Nälg ja janu
Partneri leidmine. Edevus
Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus
Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus
Elukeskkonna  parendamine . Loovus ja korraarmastus
Keha säilitamine.  Valu ja mugavus
Parasiitide vältimine. Vastikus
Ressursside varumine.  Ahnus  ja kadedus
Kiskjate vältimine. Hirm
Paaritumine.  Sugutung
Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus
5.  Näoväljenduste   kodeerimisel   kasutatava   süsteemi   üksik   ühik    action    unit   vastab  ühele
nähtavale näoväljenduse elemendile.
6.  Ajurünnakul kasutatav põhimõte,  et ideede genereerimise  faasis neid ei kritiseerita,  on
kooskõlas   uurimustega,   mille   kohaselt   negatiivsed   emotsioonid   kahjustavad  divergentset
mõtlemist.
7.  Emotsionaalsete   elamuste   2-mõõtmelist   ruumi   võib   kirjeldada   valentsi -ärgastuse  ja
lähenemis-eemaldumise 
dimensioonipaaride   abil.   Esimesest   dimensioonipaarist
moodustatud  teljestik  asub teise suhtes 45-kraadise nurga all.
8.  Emotsioone   ja   motivatsiooni   reguleerides  suureneb  aktiivsus   ajukoores   ja   eriti   selle
prefrontaalses piirkonnas. Seevastu amügdalas või ventraalses striatumis aktiivsus väheneb.
9.  Nimeta universaalsete näoväljendustega kõige enam seostatud emotsioonid:  Hirm, viha,
vastikus, üllatus, rõõm, kurbus.
10.  Emotsiooni  mõju  tähelepanule  saab kirjeldada  valentsi  ja ärgastuse  telgede   ristumisel
tekkiva emotsionaalsete elamuste ringmudeli abil. Kõige kindlamad tõendid on selle kohta, et
mudeli  vasakusse   ülemisse  sektorisse   kuuluvad   emotsioonid   mõjuvad   tähelepanule
ahendavalt.  Tähelepanu    laiendav   mõju  on  kõige   selgem  aga   mudeli  paremasse  alumisse
sektorisse jäävate seisundite puhul.
11.  Tühjal ja  pimedal  tänaval  sosistab  keegi sinu selja tagant „rahakott siia!“ Selle peale
aktiveerub  sinu autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru. Su  hingamine  ja südamerütm
kiirenevad,   higistamine  suureneb,   seedekulgla   aktiivsus   ja   verevarustus  vähenevad,
kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus suureneb. Kui  selgub , et tegu oli kõigest
sinu   sõbraga,   kes   tegi   rumalat    nalja ,   siis   aktiveerub   sinu   autonoomse   närvisüsteemi
parasümpaatiline  haru. Su hingamine ja südamerütm  aeglustuvad, higistamine  väheneb,
seedekulgla   aktiivsus   ja   verevarustus  suurenevad,   kuulmine  ei   muutu  ning   silmade
valgustundlikkus väheneb.
12. Vii kirjeldused kokku emotsiooni komponentidega. 
Auto pritsib sind märjaks. Olukord
Sa arvad, et juht oleks saanud seda vältida. Tõlgendus
Tunned vererõhu tõusu ja tahaksid midagi või kedagi lüüa. Tegevusalge
Otsustad, et ise autot juhtide ei pritsi sa kunagi kedagi märjaks. Ei ole emotsioonikomponent
Tunned viha. Elamus
Näitad autojuhile üht oma sõrmedest. Väljendus