5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud 5.3.1.1. Muutuvad toorainekulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu Planeeritav Maksumus, hind, ühele toodete arv eurot eurot tootele aastas 10 KOKKU 5.3.1.2. Muutuvad palgakulud Amet Palgakulud Palgakulud (EUR/kuus) (EUR/aastas) KOKKU • Muutuvkulud kokku Kululiik Summa eurodes (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Tooraine 2. Palgakulud Sotsiaal-, ja töötuskindlustus 3
2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud 3. Liisingud KOKKU 920 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus hind, tootele toodete arv , krooni krooni kuus KOKKU · Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk tunnis/kuus, Töömahukus, Palgakulud kokku, krooni tunde/kuus krooni KOKKU · Muutuvkulud kokku Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Tooraine 2. Palgakulud 9 600 9 800 10 800
439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto
tulud 4200 2250 0 2250 0 2250 4200 0 Kasutada olev raha 25 789 27 974 27 995 30 730 31 022 33 992 38 020 40 073 Kulud: Laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 0 0 5704,4 5730,0 Palgakulud 2129,16 2947,00 3666,32 4386,03 5045,23 3 5730,03 3 Rendikulud 180 180 0 180 0 180 180 180 Kontorikulud 100 100 100 100 100 100 100 100 Reklaamikulud 200 200 200 200 200 200 200 200 Koolituskulud 100 100 0 100 0 100 100 100
Kokku investeeringud 5500 5150 4800 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised Summa eurodes (aastate kaupa) vahendite allikad 1. Omavahendid 2500 2. Laenatud vahendid 3000 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud 3000 KOKKU 5500 5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid) 5.3.1 Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk kuus, Töömahukus, Palgakulud eurodes tunde/kuus kokku, krooni Töömees 460 120 KOKKU 460 120 · Muutuvkulud kokku Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Tooraine, materjal, kaup 2000 1300 1350 2
Kui väärtused ei lange kokku, siis inimeste tegevus on suunatud erinevatesse pooltesse, mis on väga kahjulik ettevõtte jaoks. Sellest hoiduda on väga raske, juhid peavad looma uut ühist kultuuri. · Ettevõtete ühinemise protsess peaaegu alati kaasneb inimeste lahtilaskmine. Personali vahetuse ajal ettevõttel võivad tekkida tõsised probleemid mainega. Samuti vastavalt tööseadusele, töötajad peavad saama kompensatsiooni. Arvestades, et palgakulud moodustavad umbes 70% kõikidest kuludest ja kui vallandatuid inimesi on päris palju, kompensatsiooni kulud võivad olla üsna suured. Et sellist olukorda vältida, on vaja hoolikalt läbi mõelda personaali poliitikat. Võib isegi kutsuda selleks personaaliagentuuri. · Veel üks tähtis komistuskivi on töötajate palgad. Igal ettevõttel on oma palgasüsteem. Muidugi, kui ettevõtted ühinevad, võivad sama taseme asjatundjad saada erineva palka
1. Otsida odavam lennukompanii? 2. Otsida odavam lennujaam? 3. Kasutada oma firmale kuuluvaid majutusettevõtteid sihtkohas? 4. Maksta reisisaatjale, reisifirma esindajale vähem palka? 5. Tegevuskulud viia 4%-le. 6. Kasum 6%-le. Teine variant Kasutades tabeltöötlusprogrammi abi., kus määratakse reisi kindlad (fixed cost) ja muutuvad kulud (variable cost) Kindlad kulud fixed cost Kindel kulu on selline, mis ei sõltu grupi suurusest, vaid mis tuleb tasuda igal juhul. Palgakulud Transpordikulud (näiteks bussireisi puhul) Muutuvkulud variable cost Muutuvkulu sõltub reisijate arvust. Iga muudatus reisijate arvus põhjustab muudatuse reisi hinnas. Kuna tulenevalt reisijate arvu ei ole võimalik ette määrata, võetakse arvukuse aluseks mõistlik reisijate hulk ja selle aluseks leitakse hind ühe reisija kohta. Kindlad kulud jagatakse keskmise reisijate arvuga. Sisuliselt muudetakse kindlad kulud muutuvateks kuludeks.
suure osa oma toorainest põllumajandusest, vähenes XX saj sõltuvus põllumajanduslikust toormest, selle kõrvale ilmusid keemilised kiud. • Nõukogude ajal arenes Kesk-Aasia puuvillakasvatuse baasil tekstiilitööstus Eestis, Leedus ja Lätis ning Kesk-Venemaa linnades. • Kergetööstus on töömahukas majandusharu ning selle paigutamisel on oluline sobiva tööjõu olemasolu. • Kergetööstustoodete hinnast moodustavad suure osa palgakulud, siis on loomulik, et eelistatakse odavama tööjõuga piirkondi. • Viimasel paaril aastakümnel on kergetööstus (eriti rõivatootmine) ümber paigutanud Lõuna riikidesse. • Kuigi tänapäeval tegelevad kergetööstusega sageli suurettevõtted, on see üks väheseid majandusharusid, kus spetsialiseerunud väikeettevõtetel on võimalik konkurentsis vastu pidada. • Rõivaste, jalatsite jms valmistamine kasvab kiiresti Lõuna riikides.
Poroloon 1*2*0,01 m 56,6 0,5 8 226,4 Teip 0,03*10 20 0,05 8 8 Plastm a s st oru 1m (d=?? ) 25 1 8 200 Kokku 434,4 · Muutuvad palgakulud Tabel 16 Töö/töötajad Palk tunnis/kuus, krooni Töö m a h uku s , Palgakulud kokku, tunde/kuus krooni Müüja/ IT 26/4472 172 5992 Müüja/LARPi varustus e 26/4472 172 5992 tootmine
- poed Eestis Sihtgrupp: - eelmisel aastal läbiviidud uuringu põhjal võib öelda, et peamised kliendid on eestlased vanuses kuni 34 aastat ( mis ei tähenda, et ei ole vanemaid ) - pered, kus on kuni neli inimest - peamised külastajad pealinnlased - sissetulek rohkem, kui 7000.- kuus Tulude struktuur: - Tulud müüdud kaupadelt - Kohapeal tehtavate toodete tulu (köök) - Reklaamist saadav tulu Kulude struktuur: - Sponsorlus - Halduskulud - Logistikakulud - Turunduskulud - Tööliste palgakulud - Tootmispinna üürikulud - Müügiks ostetud kaupade kulud
dokumentide kaustad jms); • kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); • kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); • reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; • toorainekulud tootmisettevõttes; • kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; • kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse
4 Tarnevõla tasumine Võlad tarnijatele 540 Arvelduskonto 540 5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5
5 OÜ Mustvee Kurk 6 Alljärgnevas tabelis 1. on toodud kõik ametikohad ettevõttes, brutopalgad, ja osaühingupalgakulud, mis koosnevad brutopalgast, sotsiaalmaksust (33% brutopalgast), ja töötuskindlustusest (0,3% brutopalgast). Tabel 1. Töötajate palgad (EEK) Amet Brutopalk Palgakulud Brutopalk Palgakulud (hooaeg) (hooaeg) (ülejaanud (ülejaanud aeg) aeg) Juhataja- 6 000 7 998 6 000 7 998 turundusjuht Raamatupida- 3 000 3 999 3 000 3 999 ja-juhiabi Müüja (2 in.) 4 000*2= 5 332*2= 4 000*2= 5 332*2=
· Oleks tagatud vahendite õigeaegne olemasolu · Saaks koostada projekti kuueelarve Et kulu eelarvet koostada tuleb kindlaks määraata vahendite liik, projektorid, vahendite hulk Kasutusvaldkond: Algus ja lõpp, vahendite kasutus aeg koos algus ja lõpp tähtajaga ja kasutuse koht Kulude planeerimine Projekti kuludeks on kõik rahalised vahendid, mida vajatakse projeki läbiviimiseks. Läbiviimise kuludeks on : · Projektis osalejate palgakulud Süsteemi kulud · Ettevõttes projekti tulemusena loodud uue süsteemi rakendamisel tekkivad kulud Projekti kulude plaanimine on oluline selleks et oleks võimalik · Saada ülevaadeprojekti ksikute osade ja kogu projekti kuludest · Koostada rahaliste vahendite vajaduse plaan · Hinnata projekti tasuvust · Et vastu võtta projekti juhtimise otsuseid Projekti käik tuleb kõikidel juhtumitel dokumenteerida
5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid). Ettevõttel on püsikulud. 5.3.1. Muutuvkulud (loetleda kulud, mis sõltuvad tootmis-, tegevusmahust) Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus hind, tootele toodete arv , krooni krooni kuus KOKKU · Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk tunnis/kuus, Töömahukus, Palgakulud kokku, krooni tunde/kuus krooni KOKKU · Muutuvkulud kokku Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Tooraine, materjal, kaup 2. Palgakulud Sotsiaal-, ja töötuskindlustus 3.Elekter KOKKU 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega)
analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi. Majandussüsteem aina arenes ja toodi uusi uuendusi sisse, mida tehakse ka tänaseni. Võttes arvesse eelmainitud, saame kokkuvõtvalt arvata keskaega majandusarengu progressiivseks ajaks, kus kujuneski tänaseni jõudnud algteadmistel põhinev ja edasiarenenud arvepidamine ehk raamatupidamine. Selgub, et kõik tuli majanduses juurde vajaduse põhiselt. Kaubanduse arenguga
omadused, mis vastavad klientide soovidele. Ühtlasi ei piisa laia tarbijaskonnale pakutava toote puhul üksnes tootearendusest. Äris on hind toodete turunõudluse peamine määraja. Liiga madalad hinnad ei kata kulusid, liiga kõrged aga vähendavad müügimahtusid. Ettevõttes rakendatakse võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Omahinda tõstab oluliselt suured palgakulud toote ühe ühiku tootmisele. Tuleb välja töötada hinnastrateegia, mitte lasta sellel lihtsalt juhtuda. Isegi kui ettevõtja ei soovi tasu teenuste eest (kahju juht), peab mõistma, et see on teadlik otsus ja osa hinnastrateegiast. Tarbijad on sageli hinnatundlikud allahindluste ja eripakkumiste suhtes. Hinnal on samuti irratsionaalne pool: miski, mis on kallis, peab olema hea. Püsivalt konkureerida soodsama hinnaga, soovivad paljud ettevõtted, kuid see ei ole mõistlik lähenemine
See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb.
tegemist on erisoodustusega. Sellel juhul erisoodustuse maksustamise baasi arvutamiseks on vaja teada auto vanust ja mootori võimsust. Oletame et auto on noorem, kui 5 aastat vana ja selle mootori võimsus on 100 kW. Erisoodustuse maksustamise baas = 100 * 1,96 = 196 eurot; Tulumaks = 196 * 20/80 = 49 eurot; Sotsiaalmaks = (196+49) * 0,33 = 80,85 eurot. KOKKU: Ettevõtlusega seotud kulud = 974 + 1025 + 250 + 25 + 90 = 2 364 eurot Palgakulud = 150 eurot Ettevõtlusega mitteseotud kulud = 130 + 200 = 330 eurot Erisoodustused = 1400 + 320 + 275 + 196 = 2 191 eurot Kokku tulumaksukohustus (ettevõtte) = 350 + 32,50 + 80 + 68,75 + 50 + 49 = 630,25 eurot Kokku sotsiaalmaksukohustused = 577,50 + 49,50 + 132 + 113,44 + 80,85 = 953,29 eurot Töötuskindlustuskohustus = 1,2 eurot Töötajate palagtelt kinnipidamiskohustused: Töötuskindlustus = 2,4 eurot; Kogumispension = 3 eurot; Tulumaks = 28,92 eurot.
Konkurendid Riskide maandamiseks tuleb teha palju reklaami, osta sisse kaupu, mida ostetakse aastaringselt ning olla tuntud erilise kaubavaliku poolest 8 5. FINANTSEERIMINE NING ETTEVÕTTE KÄIVITAMINE 5.1 Finantseerimine Vajalikud investeeringud on kauba ostmine ning transportimine Eestisse, müügipinna rent, pinna sisustamine, leping pangaga makseterminali soetamiseks, arvuti, telefon. Prognoositavateks kuludeks on kommunaalmaksed, palgakulud, büroopinna rent, seadmete amortisatsioon, koolitused, reklaamikulud. Kulude katteallikateks on omakapital. 5.2 Ettevõtte käivitamine Alustamiseks tarvilikeks eeldusteks on kaubavaliku, müügipinna, sisustuse ning vajalike lepingute olemasolu. Ettevõte avatakse juuli kuus 2012. 9 KOKKUVÕTE Alustav ettevõte saab nimeks OÜ Kodukaunistus, esialgu avatakse kauplus Pärnus, milles on 3 töötajat
Renditulud 2 000 15 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 252 Kaubakulud 2 500 Muud tegevuskulud 5 100 Palgakulud 18 000 Amortisatsioonikulud 1 652 16 Tulude ja kulude koondkonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 648 Aruandeperioodi kasum 648
arvutatakse tulude ülejäägi taseme näitajad. Üldkasutatavad neist on: kogukasumi tase, tegevuskasumi tase, ärikasumi tase jne. 7.1 Kogukasumi tase Kogukasumi taseme leidmisel saame teada, mitu protsenti moodustab osaühingu xxx kogukasum iga müüdud kaupade ühest kroonist kasutades valemit: , (7.1) Kaubanduses kuuluvad muutuvate kulude hulka edasimüügiks soetatud kaupade kulu, müügipersonali palgakulud, müügisaalide ülalpidamiskulud ning kaupade korrashoiu kulud. Lisast 3 võetud andmetest saab teha 2010. aasta kohta järgmised arvutused: Netokäive 14 765 007 kr Kaubad, toore, materjal ja teenused 9 817 248 kr Igasugused kaup. seot tegevuskulud 842 799 kr Palgakulud 1 147 109 kr Sama arvutus 2009 aasta kohta: Netokäive 13 687 799 kr
masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate edu põhjus Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Jaapanlased rakendasid tugitootmise mudelit. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendas mass ja väiketootmise eelised ning pakkus toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt masstootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Fordimist erinev on ka tugitootmise juhtimisstruktuur eri hierarhilatasemeid ja ülemusi on vähem ning kogu tehas töötab ühtse meeskonnana
Teise rätsepa palkamine aitaks püsiklientide arvu suurendada ning kasumit kasvatada. Samuti jaguneks töökoormus ning kliendid saaksid oma tooted väiksema valmimise ooteajaga kätte. Juhatuse liikmed Disainer/konsultant Rätsep Joonis 4. Ettevõtte struktuur. Töötajate palgad Amet Brutopalk Palgakulud Juhatus 1000 1333 Disainer-konsultant 6000 7998 Rätsep 12000 15996 Kokku 19000 25327 Tabel 1. Töötajate palgad. OÜ Veture 8 1.4
igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Ühe kuu tegevuskuludeks kulub 1346 , millest peamine väljaminek on maja rent ning laenu tagasimakse. Maja ühe kuu rendi summaks on 511. Tegevuskulud on välja toodud tabelis 11. http://www.city24.ee http://www.gatitafinants.ee/et/ Puhkemaja Tabel 11 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Rendikulud 511 Kommunaalkulud 160 Palgakulud 320 Palgamaksed 109 Laen 1.aastaks 1 721 Laen 2.aastaks 886 Laen 3.aastaks 608 Raamatupidamisteenuse kulud 63 Interneti kulud 23 Kokku 4401,98 3.3. Likviidsusprognoos Esimesel tegevusaastal on vähem kliente, kui järgmistel aastatel. Teise aasta tegevuse lõppedes on ettevõte kuu lõppjääk positiivne. Teise aasta lõpuks on pool pangalaenust juba tasutud.
lehte, raadiosse, lasteaedadesse, omavalitsustesse, kohalikesse lastega tegelevatesse mittetulundusühingutesse, reklaamitahvlitele. Kindlasti telliksime lasteaia jaoks kodulehe ja looksime kanalid sotsiaalmeediasse. Parim turundus on klientide rahulolu ja suusõnaline soovitus teistele lastevanematele. 9 Põhilised tegurid hinna kujundamisel on otsesed lasteaia ülalpidamiskulud sh üür, elekter, vesi, kindlustus, töötajate palgakulud lisaks kulud reklaamile ja jooksvad kulud, ning riiklikud maksud. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Kokkuleppe hindu pakume lastevanematele kelle perst tuleb lasteaeda mitu last. Lisaks teeme kokkuleppehinna lastele, kelle vanemad panustavad lasteaia tösse vabatahtlikuna. Lasteaia teenuse eest saab maksta nii kaardiga, sularahas või ülekandega. Hinnapoliitika poolest jääb hinnatase alla eralasteaaedade omast ja ületab omavalitsuste lasteaedade omasid
Järgnevalt liigitatakse kulud tootmis- ja mittetootmiskuludeks, otse- ja kaudkuludeks, püsi- ja muutuvkuludeks. 26 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine Funktsionaalse liigituse alusel jagunevad ettevõtte kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Uuritava organisatsiooni tootmiskulud on seotud lipumastide tootmisega ja need on toormaterjal, tööliste palgakulud ja koolituskulud, tootmishoonete rendikulu, kütte- ja kommunaalkulud, tööriistad, tootmisseadmete (põhivara) amortisatsioonikulu, tootmise lisakulu, mis on seotud lipumastide pakendamisega ning tootmishoonete ülalpidamiskuludega. Tootmise lisakulud on tootmishoone ülalpidamiskulud: tootmishoonete rendi- ja remondikulud, elekter, küttekulud, tootmise jääkide prügivedu, tööriistad ja väikevahendid, mis on vajalikud toodangu valmistamiseks, tõstuki ülalpidamiskulud,
Tootmisressursid on: 1) Loodusvarad (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75. Kuidas nimetatakse tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastamist? Tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastet nimetatakse heitmeteks. 76. Millised on ettevõtja palgakulud töötajale, millest need koosnevad? Ettevõtja palgakulud töötajale on brutopalk, töötuskindlustus ja sotsiaalmaks. Brutopalk on töötajapalk koos tulumaksu ja teiste seadusest tulenevate maksudega. Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks. Sotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks
собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6. Mitmesugused tegevuskulud Различные расходы на деятельность 7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату Sotsiaalmaksud Социальные налоги Pensionikulu Расход на пенсии 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Износ и снижение стоимости основного
tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele TOOTMISE ÜLDKULUD: A. Kaudsed materjalikulud: 1. määrdeained; 2. puhastusmaterjalid; 3. ekspluatatsiooni materjalid B. Kaudsed tööjõukulud: tootmisinseneride, meistrite ja muude tootmisjuhtide palgakulud, valvurite, koristajate, lao personali, osakonna raamatupidajate, seadmete ja tööriistade korrastajate jne. palgakulud; öötöö ja ületundide lisatasud; nimetatud töötajate preemiad; sotsiaalmaks jne. C. Kulum, rent, hooldus ja remont: tootmishoonete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu;
oodatakse ja kuidas seda hinnatakse. Tööanalüüsi ohuks võib pidada, et ettevõtte juht ei pruugi tööanalüüsi töötajaid kaasata, pidades nende kaasamist mittevajalikuks. Sellisel juhul jääks tööanalüüs kindlasti ühepoolseks ja vähe efektiivseks. Motiveeriva palgakorralduse rakendamisel organisatsioonis kaotatakse subjektiivsus töötasude määramisel, saavutatakse töötajate optimaalne rakendamine ja optimaalsed palgakulud. Töötajatel tekib võimalus kaasa rääkida oma töötulemuste hindamisel, tekib X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 7 konkreetne alus töötulemuste parandamiseks ja töötasu suurendamiseks. (Helina Vigla 12.10.09) X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 8 3. AMETIKOHTADE HINDAMISE PÕHIMÕTTED
2008 2009 2010 10 1. Hankekulu 1 416 000 1 770 000 2 131 000 KOKKU 1 416 000 1 770 000 2 131 000 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (+ sotsiaalmaks + töötukindlustus) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, krooni kuus, krooni 2008 2009 2010 Tegevjuht 12 240 146 880 159 758 211 178 Raamatupidaja 8160 97 920 112 920 148 920
Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. (Sepp 1990, :35) Struktuurne inflatsioon tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Selline olukord tekib ühiskonnas siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise. Majandusootuste inflatsioon on ootuste toimel kujunenud erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Käitumisvormid 6
Ettevõtte välisteks võimalusteks on: laieneda Tartust jaTartu maakonnast väljapoole, konkurentide tagasitõmbumine, omavalitsuse toetus, uute sihtpaikade ja võimaluste pakkumine. Ettevõtte välisteks ohtudeks on: turu kasvu peatumine, turistide vähenemine, ebasoodsad ilmastikuolud, teenuste ostjate valikute muutus. 7. FINANTSPROGNOOSID Kuna tegemist on osaühinguga (OÜ), siis algkapital ettevõtte alguses on 2 558 €. Tooraine, materjalid, kaubad 500 € Palgakulud 400 € Maksud palkadelt 66,6 € Sidekulud 75 € Kontorikulud 50 € Väikevahendid 30 € Auto kasutamise kulud 0€ Lähetuskulud 50 € Trantspordikulud 25 € Reklaamikulud 50 €
Iseloomulik: Detailid ja toodang ühes ettevõttes Hiljem detailide kokkuost, liin seisakute vältimiseks osteti detaile n. ö. igaksjuhuks, tekkis vajadus hiigelladude järgi. 2. Toyotism: tekkis 70-date energiakriisi ajal, kus väikesed, odavad, säästlikud, jaapani autod vallutasid turgu. Edu põhjused: Väikesed palgakulud Toote hind madal Uus tootmiskorraldus vorm: · Väga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kes võis osaleda kogu tootmisprotsessis · Hierarhia astmeid vähem
Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, kehtestada tunniplaan, juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium.
.............14 5. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED...................................................................................18 5.1 Ruumide maksumus (ost, rent vms.)...............................................................................18 5.2 Seadmete maksumus.......................................................................................................18 5.3 Tööde ja müüdavate varuosade ligikaudne maksumus...................................................19 5.4 Palgakulud.......................................................................................................................19 5.5 Elekter ja vesi..................................................................................................................20 5.7 Muud kulud ja kulud kokku............................................................................................22 6. TULEOHUTUS JA TÖÖOHUTUS....................................................................................
tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad
olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood:
tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad
saavutamisele, hinnangud paluks anda skaalal: kõrge, keskmine, madal ning ebaoluline. 1. Tugev hinnakonkurents Kõrge 2. Tugev kvaliteedi-, maine või brändikonkurents Kõrge 3. Nõudluse puudumine Keskmine 4. Konkurentide uuendused Kõrge 5. Konkurentide turuosa domineerimine Kõrge 6. Kvalifitseeritud personali nappus Kõrge 7. Liiga kõrged palgakulud/ palgakonkurents Kõrge 8. Jäigad hierarhilised struktuurid Keskmine 9. Initsiatiivi puudumine Madal 10. Vajalike rahaliste vahendite nappus Keskmine 11. Liiga suured kulud turgude hõivamisel Kõrge 12. Liiga suured kulud seaduste ja ametlike ettekirjutuste täitmiseks Kõrge 13. Poliitiline ebakindlus Keskmine 14. Omanike ja juhtkonna erinev ettekujutus strateegiatest Madal 15. Probleemid allhankijatega Kõrge 16
ja tehnika hankimise ja korrashoiuga - Napib palju oskusi ja vilumusi - Madalad püsikulud tänu heale asukohale ja valitud (näiteks on tegemist kogenematute turundusstrateegiale firma loojatega, kellel puudub firma - Madalad muutuvkulud tänu personali väikesele juhtimise ja turundusstrateegiate arvule (3 inimest) ja seega summas madalad elluviimise oskused) palgakulud, väga madalad materjalikulud (õpilased - Hetkel puudub tööjõu motiveerimise ostavad õppematerjalid ise), lisaks kasutatakse firma süsteem käivitamisel ainult omavahendeid (firmal ei ole laenukoormust) - Uus firma tekitab turul uudishimu - Olemas isiklikud kontaktid potentsiaalsete töötajatega - Väike firma annab võimaluse olla paindlik, muutuda ja kohaneda väliskeskkonnaga ja hankida kiiresti ressursse uute keelesuundade nõudluse korral
bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes. Diferentsiaal- ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud.
Remonttööd 3200 3200 Materjalid ja kaubad lattu 160 160 320 Avaüritus 640 640 Kokku: 8715 11880 1760 640 20995 Tabel 9. Kulud 2011. aastal Kulud Summa eurodes () Juhtkonna palgakulud 21595 24 Maksud (SM+TKM) 18727 Kindlustus 1560 Halduskulud 6240 Rendikulud 19200 Palgakulud 54500 Koolituskulud 1280 Materjalid ja kaubad 3900 Reklaam 450 Autokütus 1000 Kokku 128452 Tabel 11
juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Nõudmine ja pakkumine tööturul Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Mida kõrgemat palka maksta tuleb, seda vähem töötajaid ettevõtja tahab, sest muidu läheksid palgakulud liiga suureks. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi kes sooviksid ühele või teisele alale mingi kindla palgaga tööle minna. Mida kõrgem palk seda rohkem taotlejaid. Niisiis võime öelda, et tööjõu pakkumine väljendab töötajate soove ja tööjõu nõudlus väljendab ettevõtete huvi. Tööandja e. ettevõtja NÕUAB TÖÖD Töövõtja e. töötaja PAKUB TÖÖD Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes selle eest tasu.
d. kõigele vaatamata kõrge inflatsioonitempo Tööpuuduse vastu võitlemise programm, mille sisuks on palga subsideerimine tähendab seda, et: a. valitsus võtab palga maksmisega seotud kulud enda kanda, kuna see võimaldab ettevõtjatel rohkem investeerida ja töötajaid palgata b. valitsus maksab kinni mõningate riskirühmade palgad, juhul kui ettevõtjad nõustuvad neid oma ettevõttes kasutama c. valitsus maksab kinni kõikvõimalikel hädaabitöödel osalejate palgakulud d. valitsus maksab kinni varimajanduses töötavate inimeste palgad, eesmärgiga suurendada maksutulu Industriaalpoliitika tähtsaim eesmärk on: a. tsentraliseeritud planeerimise loomine b. sotsialistliku ühisomandi taastekitamine c. luua karm riiklik majanduspoliitika d. kogu majanduse kui terviku tegevuse koordineerimine Inflatsiooniteooria kohaselt tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b
Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7. Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud: a. Muutuvkulud: i. Ravimikulud ii. Kütusekulud iii. Hooajatöölistele makstud palgad ? b. Püsivkulud i. Tootmishoonetelt arvestatud kulum ii. Tootmisharu üldkulud iii. Püsitöötajate palgakulud iv. Kindlustuskulud Põllumajandus ökonoomika põhieksam 1 1.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused (turu ja tootmiskitsendused). Milline on neist olulisim Eesti jaoks? 2.Tehnilise efektiivsuse olemus? Mida arvestatakse mõõtmisel? Kuidas mõõdetakse? 3.Ajategur, tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis. 4. Enamsaagi arvutamine SE, KE, AE (tabel) 5.Väetise üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus. Mis mõjutab väetisenormi? 6
5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2500 0 0 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 2283,14 0 0 KOKKU 4783,14 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud puuduvad 5.3..2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, eurot kuus, eurot Lahendusmeeskonna 640 7680 11520 11520 töötajad Juhatuse liikmed 100 1200 1200 1200 KOKKU 740 8880 12720 12720 Muud kulud, eurot
annaabi.ee 
