sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda
Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad. Juba esimeste avastuste põhjal hakati dinosauruseid jaotama linnupuusalisteks ja sisalikupuusalisteks dinosaurusteks. Sisalikupuusalised arenesid edasi Prosaurupoodideks ja Teropoodideks. Prosaurupoodid võisid olla nii kahejalgsed, kui neljajalgsed, neil olid pikad kaelad ja sabad ja üsnagi väikesed pead. Nad olid 2.5-10 meetrit pikad ja enamasti taimetoidulised. Nendest arenesid välja Sauropoodid, kes olid hiiglaslikud neljajalgsed taimetoitlased, millest mõned liigid küündisid kuni 26 meetriste pikkusteni. Enamikul neist olid tagumised jalad pikemad, kui esijäsemed. Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad, kes on meie planeedil kunagi elanud. Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et
TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus
Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba. Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus
sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest Hiidkontinendi Pangea lagunemine, Põhja- Ameerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani tekkimine. Põhja-Ameerika loodesse liikumine, Mehhiko lahe tekkimine. Ammoniidid /väljasurnud peajalgsed/ domineerisid mereliste selgrootute hulgas. Maismaad valitsesid dinosaurused Sauropoodid Pterosaurused Kriit Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus Õistaimede ilmumine ajastu keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli
Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud Austraaliast. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised, kelle hulgas oli nii taimtoidulisi kui kiskjaid, nii kahel kui neljal jalal kõndijaid. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste luud nii levinud, et kohalikud lamburid ehitasid neist onne. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud
Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid
Nt India aladel oli selline väli. Meteoriidi langemisele viitab see, et settekihtidest on leitud kiht kus mingit ainet (eriitiumi vist) on palju ning see näitab võõrkeha sattumist maale. Selle jälgi leitud üle maailma. Väljasuremine toimus äkitselt. 65 miljonit aastat tagasi. Siiski ei olnud väljasuremine täielik. Sellest väljasuremisest said kasu teised loomarühmad Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t.
(Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 4 1.2 Juura ajastu Juura ajastu dinosaurused said maismaa uuteks valitsejateks. Nad olid väga mitmekesised ja rohkearvulised. Dinosaurused erinesid teistest roomajatest vaagna ehituse poolest. Nende puusaliiges lubas tagajäsemetel paigutada keha alla, võimaldades püstist kehaasendit ning kiiremat liikumist. Sisalijalgsed ehk sauropoodid olid tohutult suured taimtoidulised dinosaurused, suurimad loomad, kes on kunagi elanud planeedil Maa. Nende hulgas Apotosaurus (leitud Põhja-Ameerikast, nelja massivse jäseme ja uskumatult pika kaelaga, mida tasakaalustab pikk saba), Brachiosaurus (Leidub Põhja-Ameerikast ja Aafrikast, üle 25 m pikk, esijäsemed olid pikemad kui tagajäsemed), Camarasaurus (Põhja-Ameerika kõige sagedasem suur sisajalgne) ja Diplodocus (pika piitsa sabaga).
Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni. Kriit Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid),
ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused - kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid,Lindjalgsed -valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid,Äärispealised -neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid,Kilpsauruslased -neljajalgsed, rüüga Massiväljasuremine · Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust · Väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul
o Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke. o Mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid. o Katteseemnetaimede teke. o Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja plantsentaalid. o Roomajate õitseaeg jätkus. o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. · Sauruste jaotus: o Sisalvaaganalised Sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid · Nt brontosaurus Teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid · Nt tyrannosaurus o Lindvaagnalised kõik taimtoidulised Ornitopoodid, lindjalgsed valdavalt kahejalgsed · Nt iguanodon Marginotsefaalid, äärispealised neljajalgsed, ,,kraega" · Nt triceratops
hapnikku tootsid oma elutegevuse käigus. Paljudele prokarüootidele oli see saatuslik. Hilisdevonis tetrapoodide teke, kui tulid maismaale. Esimesed kahepaiksed kujunesid vihtuimsetest kaladest (struktuur sama, funktsioon erinev). Triiases dinosauruste väljakujunemine, tekkisid archosaurustest dinosauruste liinid. Tekkisid saurischia või ornitischia. Saurischiast tekkisid teropoodid (coelurosaurus on esimene filamentsete sulgedega) ja hiiglaslikud sauropoodid. Juura alguses tekkisid katteseemnetaimed. 3. Kirjelda Sepkoski mudeleid üldjoontes, mida nad näitavad? Need näitavad merefaunade väljasuremisi ja asendumisi. Uute liikide teket, on võimalik näha tsüklitena 3 suurt merefauna evolutsioonitüüpi Kambriumi, Paleosoikumi ja post- Paleosoikum. Mudelist on välja loetav Big 5 väljasuremist. 26 miljoni aastased tsüklid. 4. Missugustel ajastutel oli soontaimede liikide tekkekiirus eriti suur? Devoni ja Karboni esimesel poolel
annaabi.ee 
