Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
robert55
Õppematerjali autor
rakendamiseks bioloogilises uurimistöös ja meditsiinilises diagnostikas. Hiljem selgus, et curie katsed bioloogia ja meditsiini valdkonnas olid äärmiselt tähtsad ja viljakad; need panid aluse radioaktiivsete isotoopide ülilaidaldasele rakendamisele paljude haiguste diagnoosimisel ja haigete ravimisel.[1] Mis on Radioaktiivsus? Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Tuuma lagunemine jagub kaheks kas alfa- või beetalagunemine. Alfalagunemisel kiirgab tuum alfaosakese aatomi tuuma ja beetalagunemisel elektroni tuuma. Toimub tuumalõhustumine ehk suur aatomituum laguneb suuremateks (enam- vähem võrdseteks) tükkideks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga
märgitud, et maailma elanikkonna keskmiseks kogudoosiks aastas on umbes 2,8mSv. Sellest üle 85% on pärit looduslikest allikatest, meditsiiniline kiirgus moodustab 14% ja alla ühe protsendi kogukiiritusest moodustavad kõik ülejäänud tehiskiired. [] Illustratsioon 2 Kiirguse allikate dooside osakaal UNSCEAR 2000.a aruande põhjal [] Looduslikud Looduslik ioniseeriv kiirgus levib kõikjal keskkonnas. Kosmilised kiired jõuavad Maale avakosmosest. Ka Maa ise on radioaktiivne. Looduslikku radioaktiivsust leidub toidus, vees kui ka õhus. Me kõik puutume kokku looduslikku kiirgusega. Inimeste, loomade ja taimede evolutsioon on kulgenud loodusliku radioaktiivse kiirguse taustal. Üldiselt ei kujuta see märkimisväärset ohtu meie tervisele, kuid on erandeid. [] 1. Kosmiline (0,4mSv) 2. Gammakiirgus (0,5mSv) 3. Sisemine (0,3mSv) 4. Radoon (1.2mSv) [] Tehislikud 1. Meditsiiniline (0,4mSv) 2. Tuumakatsetused atmosfääris (0,005mSv) 3
Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................
Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka, seega rikub see ökosüsteemi ja viib selle tasakaalust välja. Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega. Lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste, näiteks neutronite lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks ehk enam-vähem võrdseteks tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine. Muul juhul on tegemist tuumareaktsiooniga. Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hool
maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt
radioaktiivset kiirgust. Tavaliselt eristatakse alfa-, beta ja gamma-radioaktiivsust. Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustatakse poolestumisajaga Radioaktiivse lagunemise poolestusaeg Radiaktiivse isotoobi poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda. Kahe poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles veerand selle isotoobi esialgsest massist, kolme poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles üks kaheksandik esialgsest massist jne. Kuigi radioaktiivne lagunemine toimub üksikaktidena, on lagunemisaktide arv nii suur, et radioaktiivsete tuumade vähenemist ajas on parem kirjeldada diferentsiaalsel kujul. Olgu meil ajahetkel t olemas N radioaktiivset tuuma. Siis üliväikese ajavahemiku t jooksul lagunenud tuumade arv N on võrdeline tuumade koguarvuga ja sõltub lagunemise kiirust iseloomustavast suurusest : Diferentsiaalsel kujul esitatuna: Selle diferentsiaalvõrrandi lahendiks saame radioaktiivse lagunemise võrrandi:
Ohumärgi panevad paika meie endi teadmised. 1 IOONISEERIV KIIRGUS Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga. See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks. Sageli räägitakse radioaktüvsest kiirgusest, see pole aga päris õige. Radioaktiivne pole mitte kiirgus, vaid seda tekitav aine. Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud. Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust. Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid