Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti linnade vapid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI LINNAD
LINNADE VAPID
TALLINN-REVAL 1248
· Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp
kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline
kroonitud pea.
· Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga
vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani
kuningale
TALLINNA VAPP
PÄRNU-PERNAU 1251
· Hõbedasest
pilvest
väljaulatuv
punasekäiseline
käsivars, hoides
käes kuldset
lõigatud otstega
risti. Kõrval
püstasendis
kuldne võti,
võtmekeel risti
poole
HAAPSALU-HAPSAL 1279
· Väljaulatuv
kahe torniga
punane linnus,
mille tagant
ulatub välja
must kotkas.
· Kotka tiival
kuldne varrega
ristikuleht
TARTU-DORPAT
· Vanim pitsat
teada 1250.
· Vapil Tartu
toomkiriku
kaitsepühakute
Peetruse ja
Pauluse
atribuudid
TARTU, LINNAÕIGUS 1262
· Vapil Tartu
toomkiriku
kaitsepühakute
Peetruse ja
Pauluse atribuudid
VÕTI ja MÕÕK.
· Need on
paigutatud
ristatuna kahe
torniga
linnusemüüri
vahele
NARVA-NARWA 1345
· Linna pitseril
on olnud
erineva
kujundusega
sumboleid,
näiteks
KROONIGA
KALA
NARWA 1345
· Narwa vapp
VILJANDI ORDUAJAL
Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine
NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti
kasutusele ainult ROOSIGA vapp
VILJANDI-FELLIN 1283
· Viieõieline roos,
ülevalt väljub rist
· Kilpi ümbritseb
kiri: S
SECRETUM DES
STST VLIN
· VLIN ­ Viljandi
nimetus
VILJANDI VAPP
· Neitsi Maarjaga
PAIDE-WEISSENSTEIN 1291
· Sinisel kilbil torn
kolme ülestikku
asetseva laskeavaga
ja punase
koonusekujulise
katusega.
Kummalgi pool
torni LIPUKESED.
RAKVERE-WESENBERG 1302
· Pitsatil
kolmeharuline
KROON,
alaosas
KUUEHARULI
NE TÄHT (sini-
punasel taustal
kuldne kroon ja
täht)
KURESSAARE 1563 (Magnus)-
Arensburg
· Sinisel kilbil 2
lossitorniga
hõbedane loss.
· Ühel tornil
kuldne
teravatipuline
kiiver
tuulelipuga
KURESSAARE 1563
· Väravas langevõre
all seisab hõbedane
kotkas
· Vapi kilbil lint:
I.P.E.V. (seletus all)
· Johannese
evangeeliumi I lause:
in printsipo erat
verbum (alguses oli
sõna)
VALGA 1584 (Stefan Batory)-
WALK
· Rohelisel kilbil
vasakus servas asuv
hõbedane pilv, millesy
väljaulatuv kullaga
ääristatud soomusrüüs
käsi
· Käsi hoiab
ülestõstetud kõverat
hõbedast mõõka
PALDISKI 1783 (Katariina II)
· Hõbedase kilbi
külgedest eenduvad
punased, alt
lainelõikelised
sadamamuulid
· Parempoolsel
muulil punane torn
PALDISKI 1783
· Sinisel lainelõikelisel
vapitüvel võrdsete
vahedega 6 hõbedast
lainelõikelist varrast
· Neist ülemine eraldab
muulid vapitüvest
VÕRU 1784 (Katariina II)
· Kollasel
rohelisega
ääristatud kilbil
ROHELINE
KUUSK
Vasakule Paremale
Eesti linnade vapid #1 Eesti linnade vapid #2 Eesti linnade vapid #3 Eesti linnade vapid #4 Eesti linnade vapid #5 Eesti linnade vapid #6 Eesti linnade vapid #7 Eesti linnade vapid #8 Eesti linnade vapid #9 Eesti linnade vapid #10 Eesti linnade vapid #11 Eesti linnade vapid #12 Eesti linnade vapid #13 Eesti linnade vapid #14 Eesti linnade vapid #15 Eesti linnade vapid #16 Eesti linnade vapid #17 Eesti linnade vapid #18 Eesti linnade vapid #19 Eesti linnade vapid #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bertil Õppematerjali autor
Eesti linnade vapid ja saamis lood.

Sarnased õppematerjalid

V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun