Baaside leping
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 10a Madis Kängsep
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast
Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev
Orzeł Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja
kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises
ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll
Orzeł Tallinnast Šotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli
juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule
allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude
Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses
end maailmasõja tingimustes kaitsta.
25.
septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu - ja Riiginõukogu
Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku
päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus
a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja sellest haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt võita Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping. Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu".
andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee
Ent lõplik võit jäi jälle tulemata. 5. november 2007 1)Läänemeremaad sõja eel. Rootsi oli laostunud,kuna seal oli olnud näljahäda.1699 aastal sõlmisid Venemaa,Taani,ja Poola kuningad liidu rootsi vastu,nad tahtsid lõpetada rootsi ülemvõimu.venemaa ja pola suhted olid paranenud.sõlmiti rahu türgiga.Rootsi sõjatööstus oli hästiarenenud.Tänu vabadele talupoegadele sai pidada suurt sõjaväge)seal ei olnud pärisorjust). 2)Poola,Venemaa,Taani ja Saksi leping rootsi ülemvõimu vastu. Nad sõlmisid rootsi ülemvõimu vastu lepingu 1699 aastal.tahtsid kaotada rootsi ülemvõimu ja laiendada oma valdusi. 3)Rootsi olukord enne sõda. Rootsis puudus põrisorjus,seega oli seal väga suur sõjavägi(neil oli palju vabu talupoegi. Rootsi sõjatööstus oli väga hästi arnenenud. Rootsis oli võimule tulnud 15 aastane karl XII,kuna Karl XI oli surnud(1697) 4)Sõja algus. a)Poola11
25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28. Septembril 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutuda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu kohta. Eesti andis NL-ile rendile maa-alad Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Suusõnaliselt toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile (5
179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti jääb valjult erapooletuks sõjas, mis puhkenud välisriikide vahel. Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. 29. septembril rääkis Konstantin Päts raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi
Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22. september 1939 sõitis Eesti välisminister Karl Selter Moskvasse, et allkirjastada Eesti jaoks tähtis väliskaubandusleping Nõukogude Liiduga. Kohapeal aga selgus, et Vjatšeslav Molotov seob uut kaubalepet otseselt Eesti nõustumisega rajada oma territooriumile 2 Nõukogude sõjaväebaasid, mis taheti ametlikult vormistada kahepoolse vastastikuse abistamise paktina
Kõik kommentaarid