50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolia
Õppematerjali autor
100 50 700 Keskmine tuuleenergia ressurss mõõdetuna 30 m kõrgusel merepinnast Tuuleenergia tootmine • 3 MW tuulik toodab heades tuuletingimustes umbes 6500 MWh aastas • Keskmine kodu tarbib keskmises Eesti kliimas 3,5 MWh aastas • Tuulik kataks aasta jooksul ära 1900 sellise pere elektrivajaduse Tuulepargi toodang Hetkeseis Eestis Eesti Elektrijaam, paigaldatud elektrilise võimsusega 1615 MW, asub Kirde-Eestis 25 km kaugusel Narva linnast ning on maailma suurim põlevkivielektrijaam. Osakaal Eesti energiatootmises TOOTMINE AS Narva Elektrijaamad osakaal Eesti energiatootmises 2006 aastal 93 % Balti EJ 16% Teised Eesti 7%
5. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia Eesti elektri kogutoodangus? Aastal 2020 moodustas 57%. Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Põlevkiviõli tootmine Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? 6. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Milliseid kütuseid seal elektri tootmiseks kasutatakse? Narva elektrijaamad: ● Balti elektrijaam- kasutegur 30% (kuni 50% puitu) ● Eesti elektrijaam- kasutegur 30% (kuni 50% puitu) ● Auvere elektrijaam- kasutegur 40% (15% põlevkivi, 35% uttegaas, kuni 50% biomassist) ● Jaamad ehitatud 60 aastat tagasi. Peamised kasutatavad plokid on aastast 2003 ja 2005.. põlevkivi,puit biomass 7. Millistest energiaallikatest Eestis peamiselt elektrit toodetakse (ligikaudne
Eesti energiamajandus Grete M. Pedak Energialiigid Taastuvad • Hüdroenergia • Tuuleenergia • Päikeseenergia Taastumatud • Biomass • Põlevkivi • Turvas Eesti Energia • Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome, Rootsi ja Poole elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuse turul. • Eesti Energia saab oma energia peamiselt põlevkivitööstustest, mis asuvad Kirde-Eestis. • Põlevkivist saadud õli müüakse turul erinevatele tarbijatele, näiteks laevakütuse tootjad ja müüjad. • Tootmise kõrvalsaadusena tekib kõrge kütteväärtusega põlevkivigaas, mida kasutame elektri toomiseks. • Protsessi käigus tekkiv tuhk ei sisalda orgaanilisi jääke, on keskkonnale ohutu ja seda saab kasutada toormaterjalina ehitustööstuses või tsemendi tootmiseks. Kasutusalad • Kõige rohkem k
riikides, kus energia kogutarbimine on suurem, näiteks Saksamaal ja Poolas. Kõikides selle piirkonna riikides on põhilised biomassikütused tööstuslikud kõrvaltooted ja kodumaised küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse õled, kattes rohkem kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud. (Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) Väo Elektrijaam käivitus täisvõimsusel 2009. aasta märtsis. Väo Elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Toodetud soojus müüakse AS-le Tallinna Küte ning sellega varustatakse Tallinna linna Lasnamäe-Kesklinna kaugküttevõrku. Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks
Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel. Jaotusvõrguga võivad olla ühendatud ka kohalikud elektrijaamad. Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda keskpingevõrkudeks, kõrgepingevõrkudeks ja ülipingevõrkudeks. Eestis on ülipingevõrgud pingega 330 kV, keskpingevõrgud 3 – 35 kV ja madalpingevõrgud nimipingega 0,4 kV.
kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast Nende kahe eletrijaama toodang moodustab 93% elektri kogutoodangust. 8
kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist); puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja), ning osakesed, millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; käitamise ajal ei kasutata vett; kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. [4] Tuuleturbiinid ei saasta õhku ega eralda kasvuhoonegaase, nagu seda teevad elektrijaamad, mis kasutavad fossiilseid kütuseid – kivisütt, maagaasi või põlevkivi. [5] Tuuleenergia on kodumaine energia. Eesti riigi tuulevarud on külluslikud. Perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s, on Eestis võrdlemisi palju. [5] Tuuleenergeetika tugineb tuule taastuvenergial, mis ei saa otsa. Tuul on tegelikult päikeseenergia tüüp, mida põhjustab atmosfääri ebaühtlane soojendamine Päikese poolt, Maa pöörlemine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid