Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti raadiote ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist



Raadio/Nimi
Kuuluvus (Era- või avalik -õiguslik)
Keel
Suunitlus ehk üldformaat
Leviala ehk kuulduvus
24x7
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
Artekon
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
DFM
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
Elmar
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline(*)
Energy FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti)
Euro FM
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio
Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti)
Kadi
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Saaremaa (Lääne-Eesti)
Klassikaraadio
Avalik-õiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline
Kohviraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Kohalik: Tartu (Lõuna-Eesti)
Kuku (Trio LSL-grupp)
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline
Kuma FM
Eraõiguslik
Eesi keel
Juturaadio
Kohalik: Paide (Kesk-Eesti)
Kuressaare Pereraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Paikkondlik: Saaremaa, Hiiumaa , Kõnnu (Lääne-Eesti)
Mania
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti)
Marta
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Põlva (Lõuna-Eesti)
Nõmme
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti)
Narodnoe Radio
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio
Paikkondlik (Tallinn, Jõhvi, Narva)
Noorteraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
Päikeseraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Pärnu (Lääne-Eesti)
Paldiski
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Paldiski (Põhja-Eesti)
Power hit Radio
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline (Tallinn, Tartu, Pärnu)
Raadio 2 (R2)
Avalik-õiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline
Raadio 3
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline
Raadio 4
Avalik-õiguslik
Vene keel
Juturaadio
Üleriigiline
Raadio 7
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigline
Raadio Uuno(Trio-LSL grupp)
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline
Raadio Viru
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Ida-Eesti (Rakvere, Jõhvi)
Ring FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline
Russkoe Radio
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio
Üleriigiline
Ruut FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Kohalik: Sangaste (Lõuna-Eesti)
Sky Plus
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline
Sky Radio
Eraõiguslik
Vene keel
Muusikaraadio ja muusikaraadio
Üleriigline
Sooviraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
Spin FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline
Star FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio ja
Üleriigiline
Tallinn
Avalik-õiguslik
Eesti keel
Juturaadio ja muusikaraadio
Üleriigiline
Tartu Pereraadio
Eraõiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Paikkondlik (Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Ida-Eesti)
Tre
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigiline(*)
Vanker FM
Eraõiguslik
Eesti keel
Muusikaraadio
Üleriigline(*)
Vikerraadio
Avalik-õiguslik
Eesti keel
Juturaadio
Üleriigiline
(*) Need on internetiraadiod, mis on saadaval igalpool eestis, kui sul on internetiühendus
Informatsioon on saadud:
www.raadio.net
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raadiojaamade_loend
www.raadio.ee
Eesti raadiote ülevaade #1 Eesti raadiote ülevaade #2 Eesti raadiote ülevaade #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor notid Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865

Muusika
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

· Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 ­ A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
13
rtf

Eesti

Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3

Kirjandus
thumbnail
35
docx

Suur-väike algustäht

Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure algustähega).

Eesti keel
thumbnail
68
docx

Algustähe ortograafia

Kirjutage Euroopa keeled, neid kõneldakse Euroopas, aga saksa keel 29.12.2013 ÕS 2013 toimetaja Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. selgitab Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. 15.9.2010 Keelehooldeloengu Kirjutage Eesti kitsejuust. d üldhariduskoolide Kirjutage zen-budism. õpetajatele Ühendis Rootsi massaaž on esimene sõna suure tähega. 6.1.2010 Maailma keeled, Sõna jõulupidu on väikese algustähega

Eesti keel
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus

Kultuurigeograafia
thumbnail
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine .....................................................

Onomastika
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun