raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus väheneb tunduvalt. Kunstlikult põua tekitamine vähendab arvukust veelgi. Halvasti mõjub ka vooluhulga kõikumine
Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Veekogude tõkestamine ja paisutamine. Jääkreostus. Seisund 1992. aastal Pinnavee kasutus suur. Punktreostusallikate koormus oli märgatavalt suurem. BHT7 koormus oli 94% suurem Fosfori koormus 79% lämmastiku koormus 71% Seisundi paranemine (alates 1992) Uute reoveepuhastite ehitamine Vanade puhastite renoveerimine Click to edit Master text styles Tööstus ja põllumajandus Second level
hunters and fishers who lived in small clan communities and gave a name to the well-known Mesolithic Kunda Culture. Photo by G. Baranov. Inimese loodusesse sekkumise olulisemad algusajad (Arold, jt 1987 järgi) Aineringet mõjutanud inimtegevus Algusaeg Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Vete paisutamine manufaktuuride 17. saj. keskpaik jaoks Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a. Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.;
ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar),Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Inimeste mõju rannikutele Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse satete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks, kaid ja kaitseseinad. Näited Tllinnas Kadriorust Pirita jõesuudmeni. Nastja Jakobson 10B
4. Iseloomusta heaoluriiki Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ja sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 5. Heaoluriigi arenguetapid, mida toob tulevik? 20. sajandi keskpaik heaoluriigi lai levik · 1960.- 70. aastad suurenesid teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg) · 1980. aastad naftahinnatõus majanduse langus, riigieelarve defitsiit, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine · 21.sajandi algus heaoluriigi ümberkorraldamine Kuna endiselt tahetakse heaoluriiki veel paremaks ja paindlikumaks muuta, siis arvatavasti jätkub see ka tulevikus. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud ja miks? Pigem jah, mida kõrgemalt on majandus arenenud, seda rohkem on inimestel võimalik tegeleda riigikorraga inimeste haridus- ja teadlikustase on kõrgem. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19-20 sajandil. 1
Lähisekvatoriaalsed- kõrgveed suvel. ÜLEUJUTUSED Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. 2. Intensiivsed vihmasajud. 3. Kiire lume sulamine, temperatuuri äkktõus. 4. Linnade kasv – vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke. 5. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine. Rikub jõgede loomulikku veerežiimi. 6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust alguse saavad suured mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1
Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele ohtlikult
sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi 20 sajandi keskpaik heaoluriigi lai levik 1960-1970 aastad- suurenenud teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg) 1980. aastad- naftahinna tõus, majanduse langus, riigieelarve defitsiid, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine 21. sajandil heaoluriigi ümber korraldamine 5. Seostada Eestit eelnimetatud ühiskonna tüüpidega ja anda põhjendatud hinnang Eestile kui heaolu riigile Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme
rannakaitse. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda KA nõusolekul. · Kallasrada: laevatatav veekogu 10m ja teistel 4m. Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; · võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3ööpäevas; · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; · toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; · toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; · uputatakse tahkeid aineid veekogusse; · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
- Suurvesi - perioodiline - Tulvavesi - aperioodiline (korrapäratu) Üleujutused ja nende põhjused Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul (2005. aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke - Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine rikub jõgede looduslikku veerežiimi - Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski - Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust saavad alguse suured mussoonkliimaga alade jõed (Ganges + lisajõed) Üleujutuse mõju inimesele Positiivne: - Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne: - Ehitiste, teede hävimine
Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; 5) toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
Sattudes kaootilisse tsooni, pole enam abi ka agiilsetest tehnikatest. 10. Time compression on aja kompressioon, mis võimaldab vähedada tarneketis seotud kapitali, väiksemaid tarneketi tegevuskulusid, lühemaid reageerimisaegasid, suuremat paindlikkust turumuutuste nõudlikkuse suhtes ja üleminekut masstootmiselt masskohandumisele. Aja kokkusurumise vastandiks sobiks aja laiali valgumine ja aja kompressioni vastandiks aja paisutamine. 11. Aja kompressioni strateegiad on: · lihtsustamine; · integratsioon; · standardiseerimine; · paralleelne töötlemine; · muutujate kontroll; · automatiseerimine; · ressursside planeerimine. 12. VMI konseptsioon sobib sel juhul, kui klient tellimusi ei esita, vaid määrab laoseisu ülemise ja alumise piiri, mille alusel tarnija peab tagama kauba olemasolu kliendi juures. 13
pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega
kõrval ei mainita selle energia saamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Rajatav paisjärv kui energiapotentsiaali vältimatu eeldus mõjutab tavaliselt kõige tugevamini vooluveekogu kalastikku, aga ka selgrootuid, näiteks ebapärlikarpi, paksuseinalist jõekarpi, jõgihobu jt. Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Paisutamine mõjutab ka tehisjärvest allavoolu jäävat veekogu lõiku: tõuseb vee temperatuur ja muutub kvaliteet. Paisude taha kogunenud liiv ja muda võivad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral matta pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud. Kui paisjärve täidetakse, võib vooluhulk paisust allpool ohtlikult väheneda. Elektrienergia tootmisel on selle sagedaim põhjus inimese teadlik tegevus aeg-ajalt suurendatakse paisutamisega tehisjärve veevarusid.
teisi sarnaseid tooteid. See protsess sobib nii kitsa kui ka laia suuavaga toodete täielikuks ja lõplikuks valmistamiseks. Kasutatavad materjalis: polüetüleen, polüpropüleen, polüetüleen-tereflalaat, polpvinüülkloriid. · Kile puhumine. Üks kõige levinum viis kilede tootmises on kilede puhumine ekstrusiooni meetodil. Protsess hõlmab endas plastmaterjali ekstrusiooni läbi ringikujulise vormi, millele järgneb ,,mulli sarnane" paisutamine. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni · Vahtsisemusega plasti vormimine · Rotatsioonvormimine · Venitus-puhumisvormimine · Vahtpolüstüreeni vormimine · Vaakumvormimine · Survevaluvormimine gaasi abil. Mõnede inimeste arvates oleks prügiprobleemi üks võimalikke lahendusi biolagundatavate plastmasside laiem kasutuselevõtmine. See lahendaks keskkonnasõbralikul moel vanadest kilekottidest tuleneva reostuse probleemi.
Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud. Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine: 1) oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale,
30. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. c) laialehiste metsade valitsemisaeg 5 tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliimaga ajastul Kaks madalvee perioodi suvine ja atlvine. Kaks kõrgveeperioodi kevadina ja sügisene. Jõgedel, millel d) alepõllunduse algus u 3000 a tagasi põhajveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa). Peamised üleujutuspiirkonnad on e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. saj Halliste- Rudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargigis, peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj kaldaalad. Suurim veetasemetõus on olnud Põrnu jõel. Väiksemaid üleujutusi põhjustavad ka koprad ja g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) u 1820 vohav taiemtsik
või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. 14. Barokk Eestis *, näited Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17.
- Tulvavesi - korrapäratu Üleujutused Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatus tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4. Linnade kasv- vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke 5. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine- muudab veerežiimi 6. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust saavad alguse suured mussoonkliimaga alade jõed Mõju inimestele Positiivne: 1. Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne 1. Ehitiste ja teede jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalihked Pinnasekihi liikumine künka või mäenõlva raskusjõu mõjul Põhjustajad: 1. Paduvihmad või kestvad sajud
Aeratsiooni meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja herbitsiidid • 5. Setete eemaldamine ja katmine • 6. Veekogu sängi kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid Veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. • Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal – alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 46. Kui suur on tänase Eesti a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast
6. Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all. 7. Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik mõjutab looduslikke protsesse väga tugevasti 8. Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb? Ökoloogiline kriis on inimtegevusega põhjustatud kahju loodusele või keskkonnale, näiteks metsa põlemine ja rohttaimkatte kahjustumine või hävimine kestval karjatamisel, pinnavete ülespaisutamine
Jõeliste vee-elupaikade taastamine- eesmärk on taastada jõe süsteemi loomulik seisund ja toimimine nii bioloogilise mitmekesisuse, rekreatsiooni, üleujutuste haldamise ja maastiku terviklikkuse mõttes. Miks tervendada: ● vooluveelised elupaigad on vähenenud ● hüdroloogiline režiim ebasobiv nii elustikule kui ka inimesele ● jõgede seisund halvenenud Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad kõige enam ● maaparandus ● paisutamine ● jõekallaste haldamine (arendus ja haldustöö jõekallastel, nt põllud väga lähedal jne) Lähenemine võib olla erinev: ● ei mingit tegevust, lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja lastakse loodusel ise taastada ● haldamine - vähendatakse survetegureid, et süsteem taastuks ● töötlus - muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valglal - alates maakasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni Silmas tuleb pidada järgmist:
metsakuivenduse 1957 algus Eestis. Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Maaparandus drenaazkuivendusega ~1820.a. Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik jaoks Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. 38. Kui suur on tänase Eesti a)metsasus; b) soostumus; c) järvede pindala? (pluss-miinus 5%). Järvi 4.8%. 51% metsa. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%. · madalsood 57% · siirdesood 12% · rabad 31% B
huvidest lähtudes. Märkimisväärne osa Eesti NSV tööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Kuna kõigest oli puudus, siis sai ära elada ainult tutvusi omades, ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Uusvenestamise pealetung ja jätkuv ekstensiivne majanduspoliitika teravdasid spetsiaalseid ja poliitilisi probleeme ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes jätkuvalt eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvasikus ning ülerahvastusid linnad. Muulaste arvu jätkuv suurenemine pingestas omakorda uusmigrantide ja põlisrahva suhteid. Sisserännet soodustava poliitika taga olid eelkõige üleliidulised ametkonnad ja nende alluvuses olevad ettevõtted, mis vajasid pidevalt täiendavat tööjõudu.
· võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist · võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine · toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · veekogusse uputatakse tahkeid aineid · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega.
Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi ★ Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi ★ Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi ★ Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand ★ Maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand ★ Maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820 ★ Maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 ★ Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 ★ Põlevkivi kaevandamise algus 1918 46. Kui suur on tänase Eesti ★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 47. Kui suur on tänase Eesti? a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast
Looduslik liigirikkus, teatud liikide säilimine. Sellistes tingimustes suudavad elada nii varjulembelised, kui päikest nõudvad taimed. 39. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 11000 a.t b) metsade arengu algus 11800 a.t c) laialehiste metsade valitsemisaeg 6500-5000a.t. d) alepõllunduse algus 3000 a.t e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13 saj f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 10 h) maanteede ja raudteede rajamise algus 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus 1916 40
Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline, paarissammastega. Keskosa mõjub klassitsistlikult, aga sellega külgnevad tornid on baroklikumad. · William Kent oli kuulus inglise pargi rajajana. Rõhutas, et looduses ei ole sirgjooni. Üksikud huvitava võraga puud või puuderühmad ja metsasalud aktsendina pügatud muru taustal. Looklevad teerajad üllatuslikult avanevate vaadetega. Reeglipäraste basseinide asemel ojade paisutamine erineva kujuga järvekeste reaks, purskkaevude asemel luuakse looduslikke kärestikke ja koski. Ühisteks joonteks kõigi rühmade puhul: liikumine, pinge, kontrastid ja üksikosade allutamine maalilisele tervikule. Barokk-kunst, mis toetus eeskätt meeltele ja tunnetele suutis edukamalt köita laia publikut kui rohkem mõistuse poole pöördunud kõrgrenessanss. Barokk on jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid- nt
Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele
neil vaid setteid liigutav jõud. Sinna moodustuvad kuhjunud materjalist rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Veel võib seal leiduda rannabarrid veealuseid laugeid valle. Kaugemal luited. Ajuvesi vesi tuleb peale; paguvesi vesi taandub. Mõjutavateks teguriteks on lainetus, hoovused (setete kanne), jõgede tegevus, tuule tegevus, merejää, taimed ja loomad (setete liikumise takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise,
12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak
ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused Liigniiskus tekib siis, kui mulla veebilanss on tugevasti positiivne. Liigniiskuse tekkepõhjused on otseselt seotud maa-ala veega toitumise viisiga. Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Sagedasemad liigniiskuse põhjused on kõrge põhjaveeseis, pinnavee pealevalgumine ja vett raskesti läbilaskev muld. Ülalmainitud põhjustel tekkiv liigniiskus võib avalduda kas ainult mullasiseselt või ka maapinnal. Mullasisene liigniiskus on tavaliselt tingitud põhjaveest, maapinnale kogunev vesi aga intensiivsest pinnavee juurdevoolust. Seiskuvat pinnavett võib põhjustada ka vett raskesti läbilaskev
Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires tempos seakasvatust. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti
keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale 1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476 Eestlaste osatähtsus 75% Eestlaste osatähtsus 68% Eestlaste osatähtsus 65% Linnaelanikke 56% Linnaelanikke 65% Linnaelanikke 69% Aastate möödudes sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta-aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast umbes 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele
põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas,kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · Toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine. · Toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · Veekogusse uputatakse tahkeid aineid · Toimubpõhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine · Vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama kehtestatud heitvee veekogussse või
ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi. *Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa ,,korteripoliitika": saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes. *Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. *Sisse rännati eelkõige tööjõu vajamise pärast.
põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas,kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · Toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine. · Toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · Veekogusse uputatakse tahkeid aineid · Toimubpõhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine · Vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama kehtestatud heitvee veekogussse või
ära"). Järved on suletud ökosüsteemid ükskõik missuguse komponendi muutus võib kutsuda esile hulga tagasisidestuvaid protsesse. Järved on maastikus olulised, sest paljud liigid vajavad elutsüklis mõlemat: pidevalt olemasolevat vett ja maismaad. Harivesilik ei saa elada veekogudes, kus on kalu. Hari on isastel paljunemisajal. Jõgede elustikule on hävitavalt mõjunud: - õgvendamine ja paisutamine; - põllumajanduslik ja tööstuslik saaste. Kõige rohkem on kannatanud loomastik vähid, kalad jmt, sest taimestik on jõgedes suhteliselt liigivaene. Spetsiifiliselt vooluveega seotud taimeliike on vähe. Jõgede seisundi hindamine Jõgede seisundit hinnatakse põhjaloomastiku koosseisu alusel. Põhjaloomastik on toitumispüramiidi osa ja tal on tähtis roll veekogu isepuhastumises Uuritakse
Eesmärgiks võib olla välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. Eesmärgiks võib olla produktiivsuse tõstmine, mingi liigi koosluse kaitse või arendamine. Enamasti on aga eesmärgiks ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. Sõltuvalt eesmärgist tuleb valida taastamismeetod(id) ja näitajate kriteeriumid, mida saavutada. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad kõige enam : Maaparandus, Paisutamine, Jõekallaste haldamine. · Ennistamise meetodid on kõige efektiivsemad, kui nad on integreeritud terviklikku ennistamisplaani. Tavaliselt kasutatakse korraga eri meetodite kombinatsioone, et saavutada soovitud tulemus. Lähenemine võib olla erinev: · Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja `lastakse loodusel ise taastuda'. · Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. · Töötlus
põhjustavad tugevad tormid, paduvihmad äkiline sulamine mägedes. Mille tagajärjed võivad olla katastroofilised nii asulatele kui ka põldudele. Sellised üle ujutused põhjustavad oluveede tugevat ilusiooni, maa nihkeid maismaal taime kahjustusi jne. Katastrofiliste üle ujutamiste sagenemisele viimasel aata kümnetel on kaasa aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust.
absoluudile sobiliku materiaalse vormi otsingutel aga nad ei leidnud sobivat ja adekvaatset vormi. Nende kunstiteosed kui endast moonutatud nähtusi. Nt kas midagi paistutai üle võimsamateks või multiplitseeriti pisikesteks aspektideks. Tema jaoks on kõige selgem sümboolse etapi nähtus egiptuse püramiidid. Varased orientaalsed kõrgkultuurid; jumalikkuse ideaalile otsiti sobivat materiaalset vormi; looduvormide paisutamine 2) Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering 3) Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine – subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias.
palju neid on, kuidas nad täna reklaamivad ja mida kavatsevad tulevikus. Hea turundaja elab konkurendi rolli sisse ning suudab näha oma reklaamitöö tugevust ja nõrkust läbi võistlejate silmade. 4) Võimaluste meetod Seda rakendatakse harilikult väikefirmades, kus reklaamiraha eraldatakse pärast muude kulutuste tegemist Ka langusperioodi reklaamikulud edendavad müüki ning konkurentidel kahaneb käive palju kiirmini, kui nad on toetuse lõpetanud. Teisalt, liigne kulude paisutamine on juba raiskamine, vastupidisel juhul aga ei täida reklaamitöö talle pandud ootusi. Praktikas kasutatakse ülaltoodud meetodite kombinatsioone. Eelarve koostamine ei ole ühekordne ja lõplik, aeg-ajalt peab tegema korrektiive. Et muudatused oleksid asjakohased, tuleb turundajatel hoolikalt jälgida keskkonda. 18 41
3) kalakasvatuse tarbeks; 4) põhjaveekihist ööpäevas vähem kui viis kuupmeetrit, välja arvatud juhul, kui võetav vesi on joogiks kasutatav mineraalvesi, ja veekogust vähem kui 30 kuupmeetrit. Vee-erikasutuse luba peab olema · võetakse vett pinnaveekogust enam kui 30 m3/ööpäevas · võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ööpäevas · juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse · toimub veekogu tõkestamine, paisutamine või allalaskmine; · veekogust maa-ainese kaevandamisega mõjutatakse veekogu seisundit või veevoolu · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi (ehitise püstitamisel, laevade laadimisel, veekogude süvendamis- ja puhastustöödel · maavarade kaevandamisel veekogust, hüdrotehnilised tööd jne Geoloogilise uuringu luba · Uurimistööd maavara kaevandamise eesmärgil
leidnud sobivat ja adekvaatset vormi. Nende kunstiteosed kuj endast moonutatud nähtusi. Nt kas midagi paistutai üle võimsamateks või multiplitseeriti pisikesteks aspektideks. Tema jaoks on kõige selgem sümboolse etapi nähtus egiptuse püramiidid. Varased orientaalsed kõrgkultuurid; jumalikkuse ideaalile otsiti sobivat materiaalset vormi; looduvormide paisutamine · Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering · Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem
häälekandjaid kogu Vm ulatuses, anti välja lendlehti, brošüüre ennenägematutes tiraažides, võeti partei palgale agitaatorid. Saavutati ka edu. Apr lõpus Petr-s enamlaste parteiorg konverents, kiideti aprilliteesid heaks, sai partei ametlikuks tegevusprogrammiks. Kasvas kiiresti enamlaste partei liikmeskond. Enamlased jäid liikmeskonnalt alla vaid esseeridele, teistest olid mööda läinud. 1917 kevadel võeti vastu parteisse absoluutselt kõiki, eesmärgiks liikmeskonna paisutamine nii kiiresti kui võimalik. Enamlaste edu põhjuseks rahva hulgas sai määravaks kolm peamist loosungit. „Rahu! Leiba! Maad!“. Nõudmised olid sõjast tüdinud ja maj raskuste all kannatavale rahvale väga vastuvõetavad. Enamlased arendasid populistlikku kihutustööd. Ei analüüsitud, mida ühe või teise loosungi täitmine kaasa toob, lihtsalt tehti propagandat. Paljud jäid lihtsat demagoogiat uskuma
Aed rajati kitsale alale, mille keskosas olid hajali istutatud puu- ja põõsarühmad. Enamasti kulges läbi aia kumer S-tähe kujuline tee. Ka vanad prantsuse aiad uuenesid Browni kavandatu kohaselt ("maastikuparandused"!). Sirged puurivid ja juba vanad metsad langetati, põõsashekid revideeriti ja asendati. Seda iseloomustab küllalt hästi mõiste picturesque metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. Vaidlus Brown'i ja Chambers'i toetajate vahel haaras peaaegu kogu tolleaegset kultuurieliiti. Ilu mõiste üle arutleti mahukates esseedes ja põhinäiteks oli ikka ja jälle maastik ja selle välimus või kujundus. Eristati kolme liiki ilu, kuigi definitsioonid loomulikult varieerusid (Hellström 1997): Subliimne: suurejooneline, võimas, kõrge, salapärane, kõik mis tekitab inimeses üllatust,
annaabi.ee 
