Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. PärastPõhjasõja lõppu (1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse. Saka-Ontika-Toila Pankrannik Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on Virumaal asuv pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv.
· Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome
Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides Ontika paekallas Ontika kohal saavutab pank oma suurima kõrguse - 56m Paekaldal on väga hästi näha kõiki kivimeid Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul Kõige parem ligipääs on 1999.aastal ehitatud vaateplatvorm Ontikaga tutvumiseks on rajatud 5, 5 km pikkune õpperada Narva-Jõesuu Eesti pikim mereäärne supelrand (12 km) Eestis ainulaadsed liivaluited ja liivaluiterannikud Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas Täname tähelepanu eest !
Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Harju ja Viru lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa
1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-
Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud. Selline omakohus viis isa ja poja aastateks vangi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kohut peaks mõistma siiski selleks ametisse määratud kohtunik. mitte vihast ja kättemaksuihast pungil nii-öelda omakohtunik.
paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes
Krgustikud:haanja suur munamgi 318m, otep kuutse 217m,pandivere emumgi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasejrve 137m, lne saaremaa 54m. Lavamaad: phja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:lne est, prnu, phja est, vrtsjrve, peipsi, alutaguse. Nod:valga ngu, hargla ngu Orundid: vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar,
Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival,
· Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud
Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides
kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa. Toila Oru park Oru park rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel ühe Peterburi kaupmehe suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis Teise maailmasõja käigus. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Pargis asuvas vanas vaatetornis on Pätsi ja Oru pargi teemaline näitus. Saka-Ontika-Toila pankrannik Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ning jalgsimatkajatele. Valaste juga Ontikal on Eestis kõrgeim - vesi langeb siin ca 26 m. Juga on tekkinud kõigest mõnikümmend aastat tagasi kuivendustööde käigus klindiäärsesse paelavasse ja klindiperve lõigatud kanali suudmes. Vaateplatvormilt on nii juga kui
Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala
dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimisohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad. Nende liikide kaitses on laiemas plaanis võtmepositsioonil just Eesti. 4)IdaVirumaal on moodustatud Muraka ning Paadenurme looduskaitsealad, moodustamisel on Puhatu looduskaitseala. Maastikukaitsealasid on maakonnas moodustatud 18. Neist tuntumad on Ontika, Oru, Kurtna ja Vaivara Sinimägede kaitsealad. Kaitstavaid parke ja puistuid on 26 objektil.
● Kolm omavahel liitunud lääne – idasuunalist panka Vaivara vallas mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. ● Koosnevad : Tornimäest (69,9m), Grenaderimaest(83,2m) ja Pargimäest(84,6m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. ● Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Valaste juga ● Asub Ontika pankrannikul ja on kogu Baltikumi kõrgeim juga, joa kõrgus on 30, 5 meetrit ● Valaste juga on muljetavaldavaim varakevadel, kui sulaveed on muutnud joa võimsaks koseks. Talvel aga juga külmub ning veest moodustuvad muinasjutulised jääskulptuurid. ● 1997. aastal ehitati turistide jaoks platvorm. Olemas on ka parkla, infotahvlid ja kaljult alla viiv keerdtrepp. Treppi mööda alla minnes saab uurida, milline nägi Eesti välja 80 miljonit aastat tagasi (geoloogiliste kihistus).
ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7 võiks veel eraldi käsitleda Soome lahe saari, ent antud uurimustöö formaat neil pikemalt
[8] PÕHJA-EESTI KLINT Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2] Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7] Millegi suure ja hämmastama paneva ees seistes kiputakse ikka küsima, kuidas ja kunas see on tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul. Kui vaadelda seda osa Põhja-Eesti klindist, mis mererannas silma hakkab, siis ei ole sellele küsimusele kuigi raske vastata – põhjuseks on rannamurrutus. Veidi segasemaks läheb asi siis, kui sama küsimus esitada laugevõitu astangu kohta, mis kas pinnakatte alla maetud või merepõhja peitunud. [3]
Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul. Keila juga 8 Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab ,,keema". Kasutatud materjalid http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/pinnam/pemadal.html http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? t=2151&sid=746f9288349ab3ab44523a69386e24dc http://et.wikipedia
PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid
12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse mis seda kujundavad? V:Arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared, settekivimid. Lainetuse tekitatud kergesti kulutatavad ja kuhjatavad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis erinevaid järsak- ja lauskrandasid. V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika, Panga pank. Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal
Siin on töökad ja edasi püüdlikud inimesed, siin peetakse esmatähtsaks õppimist ja vaimuvara, siin osatakse meie esivanemate kommetest ja traditsioonidest lugu pidada. Ja veel siin on säilinud küllaltki palju puhast ning puutumata loodust. Ja sellel kõigel on tänapäeva muutlikus maailmas hindamatu väärtus. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, kas Peipsi järve sillerdavate vete ääres, kuulates kõrkjates sahistava tuule salasosinat, Ontika kõrgel paekaldal või Saaremaa kadakasel karjamaal kõikjal on tunda Eestimaa, meie armsa isamaa ilu ja võlu. Ilus on meie sünnimaa kevad. Kui esimeste lumest vabanenud künnivaosoonte kohal hakkavad lõõritama lõokesed ja koduaias kasvava sireli okstel paisuvad pungad. Niisama võrratu ja hurmav on meie kodukoha suvi. Just need hetked, kui esimesed varahommikused päikesekiired sillerdavad kortslehtedele tukkuma jäänud
Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad kaevanduste juurde kerkinud aherainemäed. Kohtla-Järve rahvastiku kujunemist on suuresti mõjutanud Teise maailmasõja järgne
Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis pank 7 Mis on pankrand? Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint. 8 Mis on rannikumadalik? Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala. 9 Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus Ontika pank. 56 meetrit 10 Mis on lauskrand? Madal, enamasti liivane rand 11 Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus? 7,5 km 12 Mis on rusukalded? Kui laine on pangast lahti löönud suuri kivikamakaid 13 Mis on rannavall? Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle 14 Mis on luide
Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas. Kuna p6hjan6lv on v2ga j2rsk, siis sellest geoloogilist struktuuri nim. kulstaks. K6rgemad klindiastangud paiknevad Paksi ps. ja Rannam6isas
suurim. Loodus Ida-Virumaa on maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Paljude aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võimatuna tunduvasse paekaldasse ürgorud. Väiksemad jõed viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m ja Ontika lähistel asub kõrgeim koht - 55,6 m. Energeetika Väga palju Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi. Narvas lükati käima esimene energia tootmise vesiratas 19.sajandil. Tänapäeval tuleb sealt valgus peaaegu tervele Eestile. Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani. Majandus Ida-Virumaad iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus
Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm. destruktiivsetest protsessidest praktiliselt mõjustamata kujul säilinud sadade miljonite aastate vältel
“Ole nähtav!”; messiprojekt “Eesti ehitab”; Tallinna graafikatriennaal; Plovdivi mess, jüripäev; Valge Daami päevad; Rooside sõda. 3. Kasutage suurt ja väikest algustähte, vajaduse korral ka jutumärke. 1. “Õnnitlused on saatnud ka Tema Majesteet Rootsi kroonprintsess Victoria ja paruness Margaret Thatcher,” teatas presidendikantselei protokolliülem rahulolevalt. 2. Külastasime Ida-Virumaa ringsõidul Jumalaema Uinumise kloostrit, Ontika panka ja Toila-Oru parki. 3. “Võiksite ometi lõpetada selle Metsiku Lääne kombe kõik ebameeldivad inimesed oma Smith & Wessonist maha lasta,” ahastas diktaatori suhtekorraldaja. 4. “Mis parata, olen harjunud Gordioni sõlmed läbi raiuma,” vastas Rootsi laualt Prantsuse juustu näppav Sahara- taguse Aafrika väikeriigi president, “juba Patrice Lumumba nimelises Moskva Ülikoolis õppimise aegadest on minu lemmikkangelaseks ajaloos olnud Ivan Julm.” 5. Missuguse
olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil. Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate
Kirik on vaadeldav nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Jõhvi kiriku muuseum-Tegemist on Eesti ühe kige unikaalsema hilisgooti kaitsekiriku arhitektuurilis-funktsionaalse süsteemiga, millele pole Eestis ega meie naabermaades seni teada ühtegi vähegi lähedast analoogiat. Vaatamisväärsused: Narva linnus-on Eesti vanimaid ja suurimaid linnuseid. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Linnuse saalides on näitused Narva linna ajaloost. Saka-Ontika-Toila pankrannik- peetakse Ida-Virumaa suurimaks vaatamisväärsuseks. Kuni 56 meetrit üle merepinna kõrguva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ja jalgsimatkajatele. Sinimäed-Kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut: Tornimägi, Põrguhauamägi ja Pargimägi. Nende kogupikkus on 3,4 kilomeetrit. Looduskaitsealad: Kivinõmme maastikukaitseala
loodusega maakond on ka suure potentsiaaliga turismipiirkond. Maakonnas asuvad: · Eesti veerohkeim jõgi Narva jõgi (400 m3 vett sekundis) · Eesti suurim järvestik Kurtna järvestik (40 järve 30 km2 kohta) · Eesti sügavaim allmaakaevandus Estonia kaevandus (70 meetrit) · Eesti kõrgeimad korstnad Eesti Elektrijaam (250 meetrit) · Eesti kõrgeimad tehismäed 173 meetrit merepinnast · Eesti kõrgeim juga 25 meetri kõrgune Valaste juga · Eesti kõrgeim pankrannik Ontika pankrannik (56 meetri kõrgune) · Eesti pikim rand Peipsi supelrand (üle 30 km) · Eesti pikim mereäärne supelrand Narva-Jõesuu (7,5 km ja jätkub Vaivara vallas) · Eesti vanim tegutsev klooster Kuremäe nunnaklooster Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi
Järgnevatel aastatel on seda nimekirja täiendatud." [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Pangad ja astangud ...iseloomustavad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti maastike. Need paiknevad nii mererannikul kui sisemaal, näiteks Kirbla, Salevere ja Tupenurme ning pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast. Mitmed kaitse alla võetud pangad (Panga, Rannamõisa, Ohesaare ning Saka-Ontika-Toila paekallas) on kambriu- mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest. Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m).
neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda tüüpi astangut iseloomustab ka katva paelasundi tihelõhelisus ehk kümmekond lõhet ühe meetri kohta. Nii lõhede kui astangutüübi kujunemist on mõjutanud maakoore tõusu ja vajumisliikumised (tektoonika) ning sinisavi diapiiristumine mandriliustike surve all. Vaivara tüüpi astangu tüüpalaks on enam kui 3km pikkused ja kuni
püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12. kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism 13. poolsaared, lahed, saaderd, settekivimid, uute alade kerkimine 14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15. kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa, saksamaa), kulutusrannad põhjas ja läänes (poolsaarte tippudes) 16. liustikud hakkasid sulama, ühines atlandi ookeaniga, veetase ühtlustus,maakoor tõusis, veetase hakkas alanduma, soolsus vähenes 17. eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk on aurumisest suurem 18. sugisel ja kevadel rohkem vett kui talvel ja suvel 19
sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1
of a vast lowland is central Estonia. The aim of the park is to protect Estonia's bigger bogs, meadows and forests. The Viidumäe Nature reserve is a small area in Saaremaa rich in rare plants. Some of them are unique in the world like Saaremaa yellow rattlebox. NORTH ESTONIA It consists of 5 counties Harjumaa, Raplamaa, Järvemaa, Lääne Virumaa and IdaVirumaa. The land is arable and the soil is fertile. On the northern coast is the Baltic Glint and Ontika is the highest point of it. Harjumaa is a densely populated region with large areas of summer cottages and gardens, children's camps and picnic spots. Estonia's biggest waterfalls are found there. In Harjumaa there is a little town Paldiski which was an important military port. The area surrounding Aegviidu boasts a scenic landscape: the "Estonian Switzerland" is the bestknown skiing centre in North Estonia. Eastern Virumaa is an important industrial area which has many
explained by the activities of giants such as the legendary national hero Kalevipoeg. The Haanja and Otepää Uplands are particularly rich in Hills. It is here that You find Big Egg Hill, the highest point in the Baltic states with 318 metres above sea level. 4. Land regions The northern coast features a steep limestone bank, the Baltic glint, which is one of the world's most important denudations of Ordovician sedimentary rocks. The glint rises to its highest point (56m) at Ontika. Estonia has over 1,500 islands. The largest of them are Saaremaa, Hiiumaa, Muhu and Vormsi. There are over 1,400 lakes in Estonia, biggest being Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv, while the deepest is Rõuge Suurjärv. The two longest rivers are the Võhandu and the Pärnu and the widest is Emajõgi. About 50% of the country is covered by forests while wetlands cover 30%. The landscape of Estonia, through covering a small area, is varied and unique
kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused); kuhjevormid e akumulatsioonivormid
täielikult mattunud klindiastangud. Nt. Valgejõe klindilaht, Loobu klindiorg jne. Lääne-Viru klindilõik - levib Virumaa lääneosas Palmse ja Kalvi vahemikus ligi 95 kilomeetril. Klindilõiku iseloomustavad kõrge (üle 60 m) paeplatoo. Näiteks Sagadi klindiplatoo, Kunda klindilaht jne. Ida-Viru klindilõik - hõlmab umbes 95-kilomeetrise osa Kalvi ja Sillamäe vahemikus. Sellele on iseloomulik suhteliselt sirgjooneliselt kulgev kuni 55 m kõrgune astang. Näiteks Kalvi klindisaar, Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, Päite klindiplatoo. Vaivara klindilõik - levib Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus ligi 40 kilomeetril. Sellele on iseloomulik tugevasti purustatud ja deformeeritud klindiastang. Näiteks Vaivara Sinimäed, Sõtke klindilaht jne. 19 Narva klindilõik - levib Meriküla ja Narva vahemikus ligi 20 kilomeetril. Siin eemaldub klindiastang lõplikult Soome lahest
koht nende vaatlemiseks on Niiskuse mere idaosa, kus nad moodustavad kolm kuni 200 kilomeetri pikkust kaart. Kõige tuntum murrang on siiski Rupes Recta ehk Sirge Sein. See 100 kilomeetri pikkune murrang asub Pilvede mere idaosas. Kui vaadelda Sirget Seina kohaliku päikeseloojangu ja -tõusu ajal, siis saab selgeks, et lääneosa on madalamal idaosast ning varju pikkuse mõõtmine annab alust väita, et kalju on umbes 300 meetrit kõrge - 6- kordne Ontika pank! Siiski ei lange see vertikaalselt, vaid umbes 30° nurga all. Murrangute ja lõhede kõrval on huvitavaks pinnamoodustiseks nn looklevad vaod, mille tekkemehhanism on teistsugune. Need on kitsad, tihti ainult 1-2 kilomeetrit laiad siuglevad süvendid, mis jooksevad läbi laavatasandike. Suurim neist, Vallis Schröteri ehk Schröteri org, algab Tormide ookeanis oleva Herodotuse kraatri juurest ja keerdub 160 kilomeetri pikkuselt ümber selle, lõppedes siis ootamatult
o Järvi vähe; Maardu, Ülemiste Viru lavamaa · Paljuski sarnane Harju lavamaale, kuid väiksem ja kitsam · Valdavalt tasasest alast kerkivad märkimisväärselt kõrgemale Jõhvi moreenkühmuline kõrgend (79 m) ja Sinimäed (85 m) · Aluspõhi maapinna lähedal (karst) · Inimtegevusest suuresti mõjutatud (põlevkivi kaevandamine ja töötlemine) · Põhja-Eesti pankrannik, kõrgeim Ontika kohal 56 m · Klindilahed · Veestik o Soome lahte suubuvad jõed (Purtse, Pühajõgi, Sõtke, Narva, Kunda, Selja) o Järved Uljaste o Joad Valaste juga u 30 m - Ontika lähedal, suure vooluhulga tõttu kaevab ta end sügavamaks. Ei ole kõige kõrgem juga, sest kunstlik. Seda on lõhutud 3-5 m panga sisse
Vanaaegkond, baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused, lõpus roomajad KAMBRIUM- C Vanaaegkonna vanim ajastu, nimi Walsest (Cambria). Taimedest olid ülekaalus trilobiit, ajastu lõpus ilmus ka selgroogsete eellasi. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Oli olemas ka primitiivne maismaataimestik. Kambriumi kivistisi on ka Eestis (on ka Vendi omi, aga need ei paljandu), levisid Põhjarannikul, klindi alumises osas )nt. Valaste joa alumine osa, Ontika alumine osa). Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis ainult savi. Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad ORDOVIITSIUM, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala merena
MSA-287 EST040127264 MSA-287 2S030046 MSA-291 EST040401031 MSA-291 2S040007 MSA-292 EST120326024 MSA-292 MSA-292 MSA-293 EST040331149 MSA-293 2S040014 MSA-298 EST040929001 MSA-298 2S040024 NARVIA EST010101014 EK-9222 199FJ36 ESHB NATTURI EST010101427 EK-9246 1F00F33 ESGF NAVESTI EST010101430 EK-9239 1F00D19 ES2335 NEEME EST010101429 EK-9241 1F00D16 ES2169 ONTIKA EST010101150 EK-0101 1F01C01 ESKO PAPISAARE EST010101442 EK-9515 199FG17 ESEA PARTNER I EST010101431 EK-9717 197FJ20 ES2345 PEDASSAARE EST010101444 EK-9722 199FG22 ESFJ PIHLA EST010126474 EK-2152 199FH28 ES2098 PIIRISAARE EST010101439 EK-9520 199FG25 ESEE PILLE EST010126048 EK-9316 1F00I66 ES2232 PMA-003 EST031016408 PMA-003 4M990003 PMA-005 EST030912110 PMA-005 4M990005
Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks. Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine. Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed). Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe piirkonnas. Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Eesti-ala kaardistamisel 1955-1990 võeti mere rannajooneks Balti kõrguste süsteemi null-horisontaal.
annaabi.ee 
