Muusika põhivara (0)

Rütmid
1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid
TA
TA-A
TI-TI
TA-I-TI
TAI-RI
TI-TA-I
TI-RI-TI-RI
TI-TA-TI (sünkoop)
TI-TI-RI
TI-RI-TI
Helivältused
TERVENOOT
4 lööki
TERVEPAUS
POOLNOOT
2 lööki
POOLPAUS
VEERANDNOOT
1 löök
VEERANDPAUS
KAHEKSANDIKNOOT
0,5 lööki
KAHEKSANDIKPAUS
KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT
0,25 lööki
KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS
Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest.
Näit.:
4 lööki + 2 lööki = 6 lööki
2 lööki + 1 löök = 3 lööki
1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki
Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15)
Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini. Taktid eraldab üksteisest taktijoon .
Taktimõõt
Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis.
Taktimõõdu alumine arv näitab, mitmendik noot vastab ühele löögile (ehk kui pikk on üks löök).
Näit.: 2/4 – kaks lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on neljandiknoot (ehk veerandnoot
3/8 – kolm lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on kaheksandiknoot ( ).
Helilaad on mingilt astmelt üles ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel.
DUUR helilaad – rõõmsakõlaline – JO astmelt
MOLL helilaad – kurvakõlaline – RA astmelt
-------------------- duur ----------------------------
I II III IV V VI VII I
R, D, J L M N S R D J’
I II III IV V VI VII I
-------------------- moll ---------------------------
Duuri valem
J L M N S R D J’
1 1 ½ 1 1 1 ½
Helistik on kindlalt noodilt üles ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi (näit. C-duur, a-moll).
--------------------------------- C-duur ----------------------------------------
---------------------------- a-moll ----------------------------------------------
Harmoonilise molli tunnus on #VII aste nii üles minnes kui alla tulles.
Molli VII aste on SO, #VII on SI
Näit.: harmooniline moll üles R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R
Meloodilise molli tunnus on #VI ja #VII aste üles minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid).
Näit.: meloodiline moll üles R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R
Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused noodid ja võtmemärgid.
NB!
Duur-helistikke tähistatakse suure,
moll-helistikke väikese tähega
Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA.
Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M
Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed.
Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO –> SI).
Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel.
Kõrgendus- ja madaldusmärk
Diees kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu.
Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his
Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h.
Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b.
Bekarr
tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse.
Keelates ära noodi ees oleva dieesi, läheb noot poole tooni võrra madalamaks.
Keelates ära noodi ees oleva bemolli, läheb noot poole tooni võrra kõrgemaks.
Muusika väljendusvahendid
Rütm - eri pikkusega helide korrastatud järgnevus
Tempo - heliteose esitamise kiirus (ladina keelest tempus - aeg)
Dünaamika - muusika kõlatugevus ja selle muutumine
* Kulminatsioon - muusikateose emotsionaalne kõrgpunkt
Meloodia - meloodia on ühehäälselt väljendatud mõte, mis koosneb erineva kõrguse ja vältusega helidest
Harmoonia - helide kooskõla
Tämber - kõlavärv