Jean Goujon (0)

Lihula Gümnaasium
XI.klass
JEAN GOUJON
Juhendaja : Maris Roost
Teostas:Gerda Tšeresne
06.11.2008
Jean Goujon
See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu " (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise järel vaadata ja omavahel võrrelda, haarab meid otsekohe harmooniliselt voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus : pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks, mis laotub kitsale haarmooniliste proportsioonidega plaadipinnale. Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks, kui tihedalt on reljeefide vormikäsitlus seotud nende sisuliste otstarbega - kaunistada sädelevaaate veejugadega purskkaevu. Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre `I karüatiidid ja marmorist " Diana ", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve mitmeharuliste sarvedega ja vibuga, mida ta käes hoiab, moodustab ta ilusa, natuke keerulise joontepalmiku. Aga prantsuse renessansi ilusaim saavutus on siiski Goujoni nümfid. Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines kõigest sel alal varem loodust. Renessansiajal kujunes Itaalias välja magavat surnut kujutav hauamälestusmärk, millele oli omane mingi õilsus ja ideaalsus. Michelangelo loobus Medicite kujude loomisel sarnasuse taotlemisest põhjendusega, et järelmaailm niikuinii ei tea, kuidas lahkunud eluajal välja nägid. Põhjas kujunes juba XV ja XVI sajandil hauamonumendi tüüp, milles surnu tagaleinamine ja ülistamine oli ühendatud tema idealiseeritud ülla kujutisega ja tagasihoidliku tõetruu ülevaatega tema elust. Sarkofaagi kohal, milles surnu puhkas, püstitati terve ehitis. Goujoni kujundatud Louis de Breze hauamonumendil (1535-1540) Rouenis on kontrasti veelgi tugevamini rõhutatud. Hauamonument asetseb müüri ääres ja jaguneb horisontaalselt kaheks osaks. Ülemises osas on surnu kujutatud rüütliturvistikus, hobune seljas istuvana; simssi hoiavad ilusad tütarlapsed - karüatiidid. See kuju on mõeldud elava kangelase kuulsuse ülistamiseks.
Lisad:
Nümfid Süütute kaevult
Louvre
Kasutatud kirjandus:
ENE3
http://www.artcyclopedia.com/artists/goujon_jean.html
http://www . 1 upinfo.com/encyclopedia/G/Goujon-J.html
http://www.malaspina.com/site/person_579.asp