Ekspressionism (0)

Ekspressionism 20.saj. algus
Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Gustav Mahleri ja Richard Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne).

• Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu.
  
• Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga .
  
• Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene.
  
• Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest.
  
• Sotsiaalne rahulolematus , hirm homse päeva pärast.
  

Helikeelt iseloomustavad jooned :

• aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia
  
• äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine
  
• dissonantside kuhjumine
  
• järsud dünaamika kontrastid
  

Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951)
Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tšellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna . Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi:
I periood 1893 – 1910
Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - „Selginenud öö“ , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile.
II periood 1910- 1916 atonaalne muusika
Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid.
Mono - ooper „Ootus“ 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas.
„Kuu“ - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos.
1913.- 1922. aastal loomingu paus .
III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika .
Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. „Viis klaveripala “ - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid – Orkestrivariatsioonid (1928), ooper „Moses“ ja „ Aron “ (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat „Ellujääja Varssavist “ (1947).
Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna.
Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper „Wozzeck“ (1921), Lüüriline süit (1926), ooper „ Lulu “ (1935), viiulikontsert (1935).
Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas , et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen . Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol , tema loomingus nähti uusi teid – näiteks totaalne serialism.
Ekspressionism kirjanduses
Ekspressionistid pidasid oluliseks idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise.

• Traagiline elutunnetus
  
• Sünged kujundid (sõda, vaesus )
  
• Loomingus surma-ja enesetapumotiivid, jõuline luulekeel
  
• Raskesti mõistetav ja hakitud tekst
  

Mõned kirjanikud : Bertolt Brecht , Georg Trakl , Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka , Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus , Friedebert Tuglas .
Ekspressionismi ajastul tegutses palju häid ja andekaid heliloojaid, kes kirjutasid väga suuri ja tähtsaid teoseid. Võrreldes tänapäevaga on see muusika midagi täiesti teistsugust, kuna elustiil on muutunud ja noored kuulavad teist laadi muusikat.
4