Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

REALISM (0)

1 Hindamata
Punktid

Realism
Barbizoni koolkond
Tegutses Prantsusmaal 1830­1860
Theodore Rousseau rajatud.
Kujutasid  loodust sellisena nagu nägid
Kesksel  kohal oli  valgus ja selle abil loodud õhustik
Nn. Kaasaskantav  ateljee  – värvituubid
Vahetu side looduse ja talurahva  eluviisiga  suunas neid looma uut moodi kunsti, 
mida varsti hakati nimetama realismiks
Realism

Ladina keeles  realis  ­ ehk  esemeline .

Tekkis 19. saj teisel kolmandikul

Levis kogu Euroopas, ka Venemaal

Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist

Ristiisaks või loojaks võib pidada  Gustave  Gourbeti. 

Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi.

Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke 
probleeme. Selleks pidi  kunst  olema võimalikult 
objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust.

Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks.

Iseloomulik oli huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu 
halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. 

Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele 
seni ainult ajaloomaalile omane suur  formaat .

Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised 
maalid.

Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei 
asendatud erksamate või harmoonilisematega. 

 Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud 
valgusallikas .

  Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Vaade  aknast  Gras’s 1826a ­ Nicéphore Niépce – esimene 
teadaolev foto.

Pariisi bulvar 1839a – Louis Daguarre – Esimene 
jäädvustatud reaalne inimene.
GUSTAVE  COURBET  (1819­1877) 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level

Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist, kelle töödes 
leiavad realistliku suuna iseärasused kõige järjekindlama 
kehastuse. 

Maalis ainult seda, mida silmad näevad. 

Väldib ebamäärasust ja ilmetust

Vormikõne on alati oivaliselt selge ja kindel

Pintslitehnika  voolavalt  mahlakas

Näeb kõike  suurelt  ja lihtsalt, ka piltide formaadid on suured. 

Töid iseloomustab  rahulikkus , dünaamika puudub. 

toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme 
varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. 

Korraldas kontranäituse 

Eluajal oli väga vähe  pooldajaid

Ametlikud  ringkonnad  ja laiem  publik  olid tema vastu 
vaenulikud, talle heideti ette toorust ja labasust, „inetuse 
kultiveerimist“. 
Kivilõhkujad,  1851
Matused Ornans’is 1849­50
Rebane  lumes, 1860
Tere õhtust, härra Courbet 1854
JEAN FRANÇOIS  MILLET  (1814­1875) 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level

Millet maalid on teostatud äärmiselt lihtsas, kuid jõulises 
stiilis. 

Ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult 
visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi.

Töödes  domineerib  raskepärane ja kurvameelne põhitoon

Koloriit  on tõsine ja tagasihoidlik.

Tema põhisõnumiks on inimesearmastus,  headus , ennekõike 
aga  saatusele  alistumine. 

Kogu oma elu elas Millet suures viletsuses, tal oli suuri 
raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. Seda suurem 
oli lugupidamine pärast tema surma – vähe on kunstnikke, 
kelle mõju on nii suur olnud.  
Viljapeade korjajad, 1857
Angelus (õhtupalve), 1957­1959
HONORE    DAUMIER  (1808­1879)
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level

Oli prantsuse maalikunstnik,  skulptorgraafik  ja karikaturist

Töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast

Karikatuurid  kajastasid poliitilist olukorda. 

Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu.

Karikatuurid on väga ilmekad, tugevate heleda ja tumeda 
kontrastidega, julgelt lihtsustatud vormidega. Muidugi on neis 
kasutatud ka moonutusi, kuid meister lähtus neis ikkagi tegelikust 
elust

Vormikäsitlus  lakooniline , jõuline, ekspressiivne. 

tumedavõitu koloriit. 
Karikatuur  Viktor  Hugost
Kolmanda klassi  vagun , 1863­1865
Pesunaine. u. 1860
1831 . aasta poliitilised  maskid .
Poliitik  ( vihane  mees)
ILJA  REPIN  
(1844­1930)
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level

Andekaim vene kriitilise realismi esindaja.

Värvikad, vaba ja elava maalimisviisiga töid

Tegeles olustiku­, portree­ ja ajaloomaaliga.

Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis 
peaaegu kõiki oma  kaasaja  progressiivseid kultuuritegelasi ja 
teadlasi.

Tema loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse 
teema. 
Burlakid  Volgal . 1870­1873
Ivan Groznõi ja tema poeg Ivan, 1885
Rõdu­tuba, 1845
JOHANN KÖLER
(1826­1899)

Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik

Maalides  võib leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli 
enamasti akadeemiline

Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, 
kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt 
tõepärased ja ilmekad. 

Köler töötas peamiselt Peterburis, käis ka Lääne­Euroopas, 

Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujudeta
Ema portree, u.1857.
Isa portree, 1857
Kasutatud allikad
Kunstiajaloo loeng
http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/realism/index.ht m
www.htg.tartu.ee/merillku3/00.../05.REALISM
http://et.wikipedia.org/wiki/Honoré_Daumier
http://www.scribd.com/doc/12413423/Kunsti­referaat
Täname tähelepanu eest!


Document Outline

  • Slide 1
  • Barbizoni koolkond
  • Realism
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • GUSTAVE COURBET (1819-1877) 
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • JEAN FRANÇOIS MILLET (1814-1875) 
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • HONORE  DAUMIER (1808-1879)
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • ILJA REPIN (1844-1930)
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • JOHANN KÖLER (1826-1899)
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Kasutatud allikad
  • Slide 36
Vasakule Paremale
REALISM #1 REALISM #2 REALISM #3 REALISM #4 REALISM #5 REALISM #6 REALISM #7 REALISM #8 REALISM #9 REALISM #10 REALISM #11 REALISM #12 REALISM #13 REALISM #14 REALISM #15 REALISM #16 REALISM #17 REALISM #18 REALISM #19 REALISM #20 REALISM #21 REALISM #22 REALISM #23 REALISM #24 REALISM #25 REALISM #26 REALISM #27 REALISM #28 REALISM #29 REALISM #30 REALISM #31 REALISM #32 REALISM #33 REALISM #34 REALISM #35 REALISM #36
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerlu001 Õppematerjali autor
Kunstiajaloo esitlus, teemaks realism.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Realism ja realism Eestis
10
pptx

Realism ja realism Eestis

Realism kunstistiil 19.sajandi keskpaigast Kaisa Susi 9.klass Realismi põhiseisukohad Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realsim on kunstivool ,mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeldi kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. ...... Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt.Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtulslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid).

Kunst
Realism
2
doc

Realism

Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun