Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat üksteise vastandid: üks on vana, teine noo
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandv
Tööst õhkub ääretut siirust ning kaastunnet. Väga õnnestunud on ka maali diagonaalile üles ehitatud kompositsioon: paremal ülemises nurgas hoiab Peetrus ?) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Rubens. Ristilt võtmine. Antverpeni katedraal. Rembrandt. Ristilt võtmine. Vana Pinakoteek. Münhen. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens
kardinal-infant Ferdinandi alluvuses. Pärast oma esimese naise Isabella surma abiellub kunstnik 1630. aastal 16-aastase Helene Fourment'iga. Õukondlikust pulmast oli Rubens juba loobunud, kuid sel pildil kujutab ta oma naist nagu vürstinnat toredas rüüs puhevil eesriide ees tagaplaanil sambad. Valmivad veel kuulsad maalid nagu ,,Madonna pühakutega", ,,Kolm graatsiat" ja ,,Püha Cecilie". Rubens sureb 1640. aastal Antverpenis. 13. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki veskiomaniku lapsena. katkestas filosoofiaõpingud Õppis maali: Jacob van Swanenburgi ning Pieter Lastmani (barokkmaali )käe all. Lastman innustas püüdlema suurimate väärtuste poole, milleni võis tolle aja arvamusel jõuda ainult ajaloomaalis ehk religioossetes ja mütoloogilistes teostes. R näitas, et neid väärtusi võimalik saavutada igas kunstiharus
m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj
astmestamine. 1634. a. abiellus ta rikka Saskiaga, selle ajajärgu maalid on väga elurõõmsad ning julged. Parimate tööde hulka kuuluvad maalid Saskiaga, kus õnn ja rikkus lausa säravad vastu. 1642. a. Saskia suri. Rembrandti maj. olukord langes tunduvalt. Töödes sügav liikumine hingestatuse suunas. Autoportree Saskiaga Õine vahtkond sellel maalil on püsti seisvad elusuuruses inimesed. Situatsioon: minnakse paraadile. Rembrandt leiutas selle töö puhul dramaatilise lahenduse ja kujutas kompaniid väljuvana oma peakorterist(varem istuti) tseremooniakohasele paraadile. Maalil kuj. tohutult askeldusi(laste jooks, trummipõrin, koer haugub jne.). Kompositsiooni keskpunktiks on musta riietatud kapten ja tema sidrunkollases rõivas leitnant. Danae Dr. Tulpi anatoomialoeng Püha perekond Autoportree Clement de Jonghe portree
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
Ei reisinud eriti, kuid haris end. Aastate jooksul oli umbes 150 õpilast ja kaastöötajat. Signeeris ja müüs oma nime all õpilaste töid. Maalis umbes 80 autoportreed. Maalis end erinevates kostüümides, erinevate klasside esindajana ning erineva näoilmega. 1606-1669. Ta alustas kunsti õppimist kohaliku maalija Jacob van Swanenburghi ateljees ja siirdus sealt edasi Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli itaaliapärase suuna järgija hollandi kunstis. Ka Rembrandt sai õpetajalt vastavaid mõjutusi, kuid siiski ei siirdunud ta pärast õppeaja möödumist end Itaaliasse täiendama, nagu tegid paljud teised itaalia kunsti austajad. Ta pöördus lihtsalt tagasi Leidenisse ja avas seal 1625. aastal oma ateljee. 1632. aastal senise elupaiga ja siirdus Amsterdami, et seal tihedas konkurentsis teiste kunstnikega oma võimeid proovida. Esimesed kümme Amsterdamis veedetud aastat kujunesid Rembrandti elu kõige õnnelikumaks ja teorõõmsamaks ajajärguks
Kõik kommentaarid