Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe kunstiteose võrdlus (1)

1 Hindamata
Punktid

KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS
  • Rembrandt „Jeesuse ristilt võtmine“ 17. saj (maal, õli)
  • Peter Paul Rubens " Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli)

Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil , kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt , Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel , mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Joosep hoopis kõrvalvaatajana, juhendajana.
Rubensi tööl on diagonaalile üles ehitatud kompositsioon , valgus langeb samuti diagonaalselt. Rembrandti tööle on iseloomulik nn. keldriluugivalgus . Rubensi Jeesus jätab mulje nagu magaks, ta näol on und nägev ilme, Rembrandti oma näeb aga tõesti surnud välja. Seda on näha tema keha asendist, käte ja jalgade elutust langemisest, näost. Rubensi tööl on inimesed maalitud ideaalsete kehadega , ümaralt, lihakalt, kaunites hõlstides. Need jätavad tuules lehvides kohati jumaliku , ingelliku mulje. Rembrandti inimesed tunduvad vaesed ja vaevatud, nende näod on kurnatud, kehad pikad, kõhnad, kuivetunud. Mõlemal maalil on parajasti õhtu. Põhivärviks võib Rembrandtil pakkuda punast või kollast, toonid on soojad , kuid jätavad veidi pleekinud mulje, Rubensil pigem sinakas põhitoon, üldine koloriit veidi külmem, toonid sügavad. Ka Rubensi töö tekstuur on silmale meeldiv – pehme, satiinne, Rembrandtil seevastu sile, läikivam. Rõhutatud on muidugi Jeesust ennast. Vahenditeks mõlemal tööl nii valgus, kui kontrast . Valgus on suunatud Jeesusele, tema valge ihu ning surilina on tugevas kontrastis õhtuse tausta ning inimeste tumeda riietusega.
Rubensi maal on esmapilgul harmooniline, tasakaalus, kuid jätab lähemal uurimisel veidi võltsi, ebaloomuliku, liiga ideaalse mulje. Maal on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Muidu väga emotsioonirikas ning dramaatiline, meeleolult rahutu . Rembrandti maal on veidi laialivalguv, kuid reaalsem , elujaatavam. Oluliselt melanhoolsem, kurvem ning paneb mõtisklema.
Rubensi teos on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Üleüldse jääb veidi ebaloomulik mulje. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Rembrandt aga üritab lisada pildile sügavust, tegevus justkui toimub taamal, seda jälgitakse eemalt. Lisaks on ka taust, me saame aru kus see tegevus toimub. Pilt on hästi loogiline, hästi mõistetav, kuid passivsem. Mõlemad teosed on väga omapärased, sisukad ning igaühe jaoks erinevalt tõlgendatavad.
Britta Liisa Brutus 11T
Kahe kunstiteose võrdlus #1 Kahe kunstiteose võrdlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Britta Brutus Õppematerjali autor
Võrreldud on kaht samast ajastust (barokk) ja samateemalist, kuid erineva autori poolt maalitud maali.
Hinnati 5-ga :)

Sarnased õppematerjalid

Jeesus ja Naised
14
doc

Jeesus ja Naised

Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. Leonardo da Vinci. Maarja lapse ja püha Annaga. Louvre, Pariis Ka Jeesuse emapoolne vanaema Anna pole kunstiteostes sugugi harva esinev tegelane. Leonardo da Vinci Louvre'is paikneval maalil "Neitsi Maarja lapse ja püha Annaga" istub Maarja oma ema süles, kahe käega toetab ta poega, kes veel ei kõnni; viimane omakorda hoiab lambatalle, viidates ohvrile, mille ta kunagi lunastamise märgiks peab tooma. Maal üllatab oma täiusliku kompositsiooniga: kõik tegelased moodustavad kolmnurga või püramiidi, milles tipus troonib Jeesuse vanaema Anna, kelle hoolitsev pilk on tütrel ja lapselapsel. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milline on Jumalaema levinuim vaste itaalia, prantsuse ja inglise keeles? 2. Millist sõna eelistavad eestlased sõnale Jumalaema

Usuõpetus
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

perspektiivjooned) tegeliku elu inimeste põhjal üldistatud kujud „Sixtuse madonna“ madonna keskel, äärtes inglid * „Madonna roheluses“ * Autoportree * Looriga naine “Donna Velata” ● MICHELANGELO BUONARROTI ○ Jätkas bramante tööd Peetri kiriku kallal, muutis kavandit, kuppel tundub kergem, hõljuvam, üldilme kergem ja kuppel esiletõstetud ■ üle kahe korruse ulatuvad pilastriplaadid, nendevahelised tumedad varjud rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilku üles ■ sama suunda ka kuplit kandvad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal ■ on ka horisontaalsust rõhutavaid detaile nt simss, mis eraldab 2 ja 3 korruse akende rea

Kategoriseerimata
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism ­ maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst).

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). 4. Kreeka kunst 11. ­ 8. saj e.Kr oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. Kogukonnast eraldusid üliku ja kujunesid esimesed riigid

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame

Teadus




Kommentaarid (1)

ollikas profiilipilt
ollikas: hea :D
13:42 04-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun