Kahe kunstiteose võrdlus (1)

KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS

• Rembrandt „Jeesuse ristilt võtmine“ 17. saj (maal, õli)
  
• Peter Paul Rubens " Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli)
  

Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil , kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt , Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel , mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Joosep hoopis kõrvalvaatajana, juhendajana.
Rubensi tööl on diagonaalile üles ehitatud kompositsioon , valgus langeb samuti diagonaalselt. Rembrandti tööle on iseloomulik nn. keldriluugivalgus . Rubensi Jeesus jätab mulje nagu magaks, ta näol on und nägev ilme, Rembrandti oma näeb aga tõesti surnud välja. Seda on näha tema keha asendist, käte ja jalgade elutust langemisest, näost. Rubensi tööl on inimesed maalitud ideaalsete kehadega , ümaralt, lihakalt, kaunites hõlstides. Need jätavad tuules lehvides kohati jumaliku , ingelliku mulje. Rembrandti inimesed tunduvad vaesed ja vaevatud, nende näod on kurnatud, kehad pikad, kõhnad, kuivetunud. Mõlemal maalil on parajasti õhtu. Põhivärviks võib Rembrandtil pakkuda punast või kollast, toonid on soojad , kuid jätavad veidi pleekinud mulje, Rubensil pigem sinakas põhitoon, üldine koloriit veidi külmem, toonid sügavad. Ka Rubensi töö tekstuur on silmale meeldiv – pehme, satiinne, Rembrandtil seevastu sile, läikivam. Rõhutatud on muidugi Jeesust ennast. Vahenditeks mõlemal tööl nii valgus, kui kontrast . Valgus on suunatud Jeesusele, tema valge ihu ning surilina on tugevas kontrastis õhtuse tausta ning inimeste tumeda riietusega.
Rubensi maal on esmapilgul harmooniline, tasakaalus, kuid jätab lähemal uurimisel veidi võltsi, ebaloomuliku, liiga ideaalse mulje. Maal on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Muidu väga emotsioonirikas ning dramaatiline, meeleolult rahutu . Rembrandti maal on veidi laialivalguv, kuid reaalsem , elujaatavam. Oluliselt melanhoolsem, kurvem ning paneb mõtisklema.
Rubensi teos on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Üleüldse jääb veidi ebaloomulik mulje. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Rembrandt aga üritab lisada pildile sügavust, tegevus justkui toimub taamal, seda jälgitakse eemalt. Lisaks on ka taust, me saame aru kus see tegevus toimub. Pilt on hästi loogiline, hästi mõistetav, kuid passivsem. Mõlemad teosed on väga omapärased, sisukad ning igaühe jaoks erinevalt tõlgendatavad.
Britta Liisa Brutus 11T