Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!! (1)

PÕHIVARA
Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida . Ta on helistiku kõlamudel ( duur – JO – rõõmsakõlaline, moll – RA – kurvakõlaline).
Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid).
Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R
meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R
Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi.
Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed ( noodid ) ja võtmemärgid.
Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 ( terts ).
C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis
C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es
Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges).
* Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis.
Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne.
Põhitoon ehk toonika (T) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA.
Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M
Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed.
Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO –> SI).
Toonika ja pöörded
põhikuju – toonika kk. – T (t)
I pööre – toonika sekstakord – T6 (t6)
II pööre – toonika kvartsekstakord – T64 (t64)
duur
moll
M’
J’
J’
J’
J’
R
R
R
S
S
S
S
M
M
M
M
M
M
M
J
J
J
J
J
R,
R,
T
T6
T64
T
t
t6
t64
t
põhikk.
I pööre
II pööre
lahendus
põhikk.
I pööre
II pööre
lahendus

Subdominant (SD) on helistiku IV aste, duuris NA, mollis LE.

SD kolmkõla on helistiku IV astmelt ehitatud kolmkõla, duuris N-R-J, mollis L-N-R.

Dominant (D) on helistiku V aste, duuris SO, mollis MI.

D kolmkõla on helistiku V astmelt ehitatud kolmkõla, duuris S-D-L, mollis M-SI-D.

NB! Dominant mollis on #VII astmega!!! (k.a D7 ja pöörded).
duur
moll
L'
D
J’
J'
R
R
D
SI (# 7)
R
N
S
S
S
M
M
M
N
L
M
M
J
J
J
J
R,
R,
T
SD
D
T
t
sd
D
t
I aste
IV aste
V aste
lahendus
I aste
IV aste
V aste
lahendus
D7 ja pöörded
põhikuju.– dominantseptakord – D7 (lahendus T, t)
I pööre – dom. kvintsekstakord – D65 (lahendus T, t)
II pööre – dom. tertskvartakord – D43 (lahendus T, t)
III pööre – dom. sekundakord – D2 (lahendus T6, t6)
duur
moll
 
 
 
 
 
 
L’
 
 
 
 
 
 
 
D
 
 
 
 
 
 
J’
 
J’ J’
 
 
 
 
 
R
 
R R
 
 
 
 
D
 
D
 
 
 
 
 
SI
 
SI
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S
S
S
S
S
S
 
 
M
M
M
M
M
M
N
 
N
 
N
 
N
 
L
 
L
 
L
 
L
 
 
M
 
M
 
M
 
M
 
J
 
J
 
J
 
J
L
 
L
 
L
 
 
 
D
 
D
 
D
 
 
 
 
J J J
 
J J
 
J
 
 
 
R R R
 
R R
 
R
 
 
D,
 
D,
 
 
 
 
 
SI
 
SI
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S,
 
 
 
 
 
 
 
M
 
 
 
 
 
 
 
D7
T
D65
T
D43
T
D2
T6
D7
t
D65
t
D43
t
D2
t6
põhik.
lah.
I p.
lah.
II p.
lah.
III p.
lah.
põhik.
lah.
I p.
lah.
II p.
lah.
III p.
lah.
Lahendused:
VII ehk juhttoon laheneb alati I-sse ehk toonikasse (duuris D-J, mollis SI-R)
V jääb alati paigale (duuris S-S, mollis M-M)
IV laheneb alati III-sse (duuris N-M, mollis L-J)
II laheneb alati I-sse ehk toonikasse (duuris L-J, mollis D-R)
Intervallid
Intervall on kahe astme vaheline kaugus. Harmooniline intervall – samaaegselt kõlavad helid, meloodiline intervall – teineteisele järgnevad helid. (vt. laulik lk. 211)
Priim p.1 – 0 tooni
Sekund – 2 astet v.2 – 0,5 tooni
s.2 – 1 toon
Terts – 3 astet v.3 – 1,5 tooni
s.3 – 2 tooni
Kvart – 4 astet p.4 – 2,5 tooni Pool tooni on astmete
MI-NA ja DI-JO vahel ning
Kvint – 5 astet p.5 – 3,5 tooni nootide e-f ja h-c vahel.
Sekst – 6 astet v.6 – 4 tooni
s.6 – 4,5 tooni
Septim – 7 astet v.7 – 5 tooni
s.7 – 5,5 tooni
Oktaav – 8 astet p.8 – 6 tooni
Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 – s.7; s.2 – v.7;
v.3 – s.6; s.3 – v.6; p.4 – p.5 jne.
Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu.
Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his.
Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile - isis lõpu.
Näit.: c-cicis, d-disis, e-eisis, f-fisis, g-gisis, a-aisis, h-hisis.
Bemoll (b) madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks a ja h.
Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b.
(Dublbemoll (bb) madaldab nooti tervetooni võrra – seda selles töös vaja ei lähe).
Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva poole- või tervetoonilise kõrgenduse või madalduse.