Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis?

Vastus leiad õppematerjalist: Liiva (peentäitematerjali) katsetamine

Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas?

Vastus leiad õppematerjalist: Liiva (peentäitematerjali) katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitus alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis?
Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr. 3
2016 / 2017
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine
Üliõpilase nimi Tuuyh
Tanel Tuisk
Tallinn 18/10/2015
SISUKORD

LABORITÖÖ EESMÄRK………………………………………………..2

KASUTATUD TÖÖVAHENDID………………………………………..2

KATSETATUD EHITUSMATERJAL…………………………………..2

Looduslike liivade tekkimine ja koostis………………………………2

Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides…………………….2

LABORITÖÖ KÄIK …………………..…………………………………3

Puistetihedus …………………………………………………………..3

Terade tihedus………………………………………………………...4

Liiva tühiklikkus………………………………………………………4

Niiskusesisaldus ………………………………………………………5

Liiva terastikuline koostis………………………………………….....5

KATSETULEMUSED ……………………………………………...........6

JÄRELDUS……………………………………………………………….9

KÜSIMUSED JA VASTUSED…………………………………………..9

LABORITÖÖ EESMÄRK
Käesoleva katse eesmärgiks on määrata liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis.

KASUTATUD TÖÖVAHENDID
Erinevate avadega sõelad liiva sõelumiseks, kaal, silindriline nõu ning mensuur .

KATSETATUD EHITUSMATERJAL
Ehitusmaterjal, mida katsetame on liiv.
3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis
Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.

Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses.
Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste - ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks.

LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED
Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ˚ C juures.
4.1 Puistetihedus
Sõelumise teel eraldatakse liiva osised , mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära.
Puistetiheduse valem on
[kg/m3]
Antud valemis m – anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3.
Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3.

Terade tihedus
Liiva terade tiheduse määramiseks tuleb eemaldada puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. 500 ml mensuuri valatakse 250 ml vett ning 200-300 g liiva. Liivaterade ruumala saab märata mensuuride lugemite vahena.
Liivaterade tiheduse valem on
[kg/m3]
Antud valemis m-proovi mass(g), V1- vee ruumala mensuuris(cm3) ning V2- vee ja liiva ruumala mensuuris(cm3)
Ka siin ei tohi kahe katsetamise korral vahe suurem kui 20 kg/m3.

Liiva tühiklikkus
Liiva tühiklikkus leitakse puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal.
Liiva tühiklikkuse valem on
Antud valemis on ρL – liiva terade tihedus(kg/m3) ning ρ0L – liiva puistetihedus(kg/m3)

Niiskusesisaldus
Liiva niiskusesisalduse määramiseks võetakse prooviks 200 g liiva ning see kaalutakse ära enne ja pärast kuivatamist. Kuivatatakse temperatuuril 105-110º C 24 tundi.
Liiva niiskusesisalduse valem on
Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 – kuivatatud liiva mass(g)

Liiva terastikuline koostis
Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas (a8 ja a4).
Kasutatakse järgmisi valemeid
ja
Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 – jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m – proovi mass(g).
Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda läbi sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm. Sõelad pannakse üksteise otsa ja sõelutakse 5 minutit. Kaalutakse ära jäägid, mis sõeltele jäid.

Osajääk ai %-des sõelal i:
Antud valemis on mi- jääk sõelal i (g) ja m – kogu proovi mass(g).

Kogujääk Ai %-des sõelal i:

Läbind Li %-des sõelal i:

Liiva peenusmoodul FM:
kus A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %.

KATSETULEMUSED
5.1 Puistetihedus
Katse nr.
Anuma mass
Liiva ja anuma mass
Anuma maht
Puistetihedus
m(g)
m1 (g)
V (cm3)
ρ0L (kg/m3)
1
215,6
1477,4
1000
1261,8
2
1486,6
1271

Terade tihedus
Katse nr.
Vee ruumala mensuuris
Vee ja liiva ruumala mensuuris
Proovi mass
Terade tihedus
V1 (cm3)
V2 (cm3)
m (g)
ρL (kg/m3)
1
250
349
250
2525,3
2
349
250
2525,3

Liiva tühiklikkus
% = 49,9 %

Niiskusesisaldus
Niiskussisaldus
m=
200
18,6
m1=
168,6

Kruusasisaldus liivas

Peenusmoodul

Osajääk ai %-des sõelal i:
Koguproovi mass 204,65 g
% %
% %

Kogujääk Ai %-des sõelal i:
% %
% %

Läbind Li %-des sõelal i:
L4,0= 100 – 0 = 100%
L2,0=100 – 3,2 = 96,8 %
L1,0=100 – 17,3= 82,7 %
L0,5=100 – 55,1 = 44,9 %
L0,25=100 – 94,5 = 5,4 %
L0,125=100 – 99,6 =0,4 %

Liiva peenusmoodul FM:

Liiva terastikuline koostis
Sõela ava
Läbind, %
Ülemine piir
Alumine piir
Liiva terastikuline koostis
4
100
95
100
2
100
80
96,8
1
85
55
82,7
0,5
55
30
44,9
0,25
30
10
5,4
0,125
17
2
0,4

JÄRELDUS
Laboritöös sai katsetatud ning määratud liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis.
Liiva puistetiheduse keskmiseks kahe katse korral saime 1266,4 kg/m3. Liivad , mille puistetihedus on üle 1200 kg/m3, on tegemist kõrge kvartsisisaldusega liivaga . Neid võib leiduda ka eesti karjääridest.
Tavaliselt kasutatakse betooni ja ehitussegude valmistamiseks 1500-1600 kg/m3 puistetihedusega liiva.
Liiva terade keskmiseks tiheduseks saime 2525,3 kg/m3 ning liiva niiskussisalduseks 18,5 %.
Liiva tühiklikkuseks saadi 49,9%. Betooni täitematerjalina kasutatakse liiva, mille tühiklikkus on umbes 40%. Sellest ja puistetihedusest võime juba järeldada, et seda liiva väga ei sobi kasutada betooni täitematerjalina.
Kruusaterade hulgaks 8 mm sõelal jäi 0,28% ning 4 mm sõelal 0,74%. Peenusmooduliks tuli 2,7. Selle järgi saame oletada, et tegu on jämeliivaga.
Sõelkõver jäi Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud ülemise ja alumise piiri vahele.

KÜSIMUSED JA VASTUSED

Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis?

Kui segus on palju peenliiva, siis saadakse vähem betooni.

Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas?

Kui liivas on aineid, mis takistavad betooni kivinemist, ei saa seda betooni valmistamisel kasutada. Seega kui liivas leidub huumust, siis taksitab see betooni kivinemist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 40 allalaadimist

Liiva-peentäitematerjali-katsetamine #10

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tsoko2 Õppematerjali autor

Peentäitematerjali (liiv) katsetamise laboratoorse töö protokoll

Ehitusmaterjal liiv protokoll peentäitematerjali katsetamine TTÜ

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ehitusmaterjalid LIIV

LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis

Ehitusmaterjalid

docx

Liiva uurimine

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 3.

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse.

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  1 – liitriline silindriline nõu;  Sõelad – avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25 ja 0,125 mm;  Kaalumis– ja tõstmisnõud;  Mensuurid (250 ja 500 ml);

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid