Lisa 1. Töölepingu nr. 7 OSAKONNA JUHATAJA AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametikoha nimetus Osakonna juhataja 1.2 Struktuuriüksus Müügiosakond 1.3 Alluvus Kaupluse juhatajale 1.4 Alluvad Vanem-müüja, müüja-kassiir 1.5 Asendaja Vanem-müüja, teise osakonna juhataja 1.6 Asendab Kaupluse juhataja 2. TÖÖ EESMÄRK Osakonna töö juhtimine, osakonna personalile tööülesannete jagamine, nende püstitamine ja kontrollimine, ülesannete täitmise tagamine. Olla osakonna personalile igakülgselt toeks ja saavutada suurepärased müügitulemused. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS Tööülesanded Soovitud tulemus 3.1 Kampaaniate ...
Teenistuskohtade Töökohtade teenistus või töökoha Kokku arv arv nimetus JUHTKOND ning peadirektorile vahetult alluvad teenistujad ja töötajad Peadirektor 1 1 Peadirektori asetäitja 2 2 Nõunik 1 1 Juhiabi 1 1 TAIMETERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 7 7 TAIMEKAITSE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 6 6 VÄETISTE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1
Projektis vaadeldakse seda osa esindusest, mis on seotud autode tellimisega ja tellimuse täitmisega. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise, palgamaksmise, kauba sisseveo ja laostamise osa. Lausendid Käesolevas projektis käsitleme autode arvestuse allsüsteemiga seonduvaid lausendeid. · Auto on kaup. · Klient ostab auto. · Klient tellib auto. · Klienditeenindaja lisab tellimuse infosüsteemi. · Osakonnajuhataja kinnitab tellimuse. · Raamatupidaja täidab tellimuse. · Klienditeenindaja on töötaja. · Raamatupidaja on töötaja. · Osakonnajuhataja on töötaja. · Klienditeenindaja kinnitab ostu sooritamise. · Raamatupidaja kustutab auto infosüsteemist. · Autol on lisavarustus. · Klient valib lisavarustuse. Organisatsiooni eesmärgid Automüügiketi eesmärkiks on müüa autosid vastavalt klientide nõudele
-Igal töötajal on kindel töö, mida ta teeb Direktor -Igaühel on võimalik edasi püüelda -Kindel vastutuse ja rolli jaotus on teada, kes on süüdi või kes teeb head tööd Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Tööline Tööline Tööline Fordism · Käsitöö asemele konveiersüsteem. Käsitöö asemele tuli tööstus ja masstootmine. Tekkisid margid ja mudelid. · Auto ehitamine ei nõudnud enam kõrge kvalifikatsiooniga insenere, vaid piisas lihttöölistest konveieril · Autode tootmine muutus kiireks, efektiivseks ja tekkis standard. · Tootmine muutus odavaks ja võimaldas auto müügihinna
süsteemi üle. Üks töötajatest on teinud terve aasta tublit tööd ja vajab igati tunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeima taseme järgi ning peale teda on veel palju teisi töötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhid teda ülendada. Mida nad peaksid tegema? Näitejuhtumid Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal vallandatakse koos teistetöötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja vallandamisestkellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt,keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma? Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust,
Tartu Kutsehariduskeskus AVALD U S Tartu, .……………………. /kuupäev/ Palun lõpetada minu akadeemiline puhkus alates………… ja arvata õppegruppi …………. …………………………… /allkiri/ …………………………… /õpilase nimi/ Õppegrupp ………………. Kursusejuhataja nõusolek …………………………………... Osakonnajuhataja nõusolek …………………………………
olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis, see juhtus Harku vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse. 3 Karjääri algaastad Aastail 1980 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest
kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda toimima panna. Sekretär helistas kohe kauplusesse, aga sai sealt venekeelse umbmäärase vastuse, millest meil abi polnud. Poodi asja uurima minnes selgus, et klienditeenindajad ning ka osakonnajuhataja ei valda eesti keelt. Sekretäri eestikeelsele nõudmisele, väljastada talle kontorikombaini eestikeelne kasutusjuhend, ei tulnud üheltki kaupluse teenindavalt personalilt ega ka osakonnajuhatajalt selget vastust. Pr. Metsis lahkus kauplusest vajalikku informatsiooni printer-skänner-koopiamasina kohta saamata. Meie firma edaspidi vajalikku elektroonikat oma kontorisse sellest kauplusest enam kindlasti ei osta ega soovita seda ka teistel teha.
Column D 20000 Column D 15000 10000 5000 0 CANON BJ-30 CANON BJ-33 CANON BJ-36 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Pr. Malle Maasikas,osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Hr. Kalle Kaasik,osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Pr. Tiina Tihemets,personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Pr. Kärt Kärme,pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr
Oblastikomitee esimene sekretär 1940-44 → Karjala LKNÜ esimene sekretär II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu II maailmasõja ajal tegutses Andropov Karjala partisaniliikumises 1944-1947 → Karjala KP Petrozavodski linnakomitee II sekretär 1947-1951 → Karjala KP KK II sekretär 1951-1953 → NLKP KK vastutav töötaja 1953-1957 → NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik Ungaris 1957-1962 → NLKP KK osakonnajuhataja 1961-1984 → NLKP KK liige 1962-1967 → NLKP KK sekretär 1967-1973 → NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat 1973-1984 → NLKP KK Poliitbüroo liige 1967-1982 → NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) esimees 1982 → NLKP KK sekretär 1982-1984 → NLKP KK peasekretär 1983-1984 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Andropov riigijuhina Perioodil 1970-80, mil Andropov oli KGB juhataja, oli ta NSV Liidus
10000 5000 0 ku kolme kuu müüdud ma" lahtreid. dud kogus 20 12 14 19 14 10 12 101 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Spikker Harjutus 9.2 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Eesnimi Perenimi Tiitel Tiitel perenimi Eesnimi perenimi Malle Maasikas Pr
Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. Savisaar oli 19801985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 19881989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest
* 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13
juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees." Savisaare Ametikohad:19731976 Ahja Keskkooli õpetaja, 19761977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja, 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees, 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud ja dotsent, 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja, 19881989 juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor, 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees, 1990 Eesti NSV majandusminister, 19901992 Eesti Vabariigi peaminister , 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige, 19921995 Riigikogu aseesimees, 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister, 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees, 20012004 Tallinna linnapea, märts 13
Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile konfliktide taustal. Lahendamisel on neli võimalust: 1 Suhted jäävad heaks ja probleem laheneb 2 Suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene 3 Suhted halvenevad, kuid probleem laheneb 4 Suhted halvenevad ja probleem ei lahene Nõuanne kolleegile Osakonnajuhataja Kadil on tekkinud mitme osakonna ühise projekti raames hea kontakt Henriga. Henri on 25aastane ja firmas töötanud üle aasta. Pärast ühte projekti arutelu tahab ta Kadi käest nõu küsida ühes isiklikus küsimuses. Loomulikult on Kadi, kes on Henrist umbes kümme aastat vanem, valmis nõu andma. Henri räägib, et ta tunneb, et teda tema osakonnas ei hinnata, kuigi tal on kõige rohkem sertifikaate
Meelis Mesilase suhtumine töösse on olnud optimistlik ka ettetulnud ebameeldivate olukordade lahendamisel. Meelis Mesilane valdab hästi erialast inglise keelt, samuti saab hakkama rootsi ja soome keelega. Täiendab ennast praegu rootsi ja soome keeles. Asjaajamises ja dokumentidega seonduvas töös on Meelis Mesilane täpne ja korrektne. Ta on usaldusväärne, aus ja ettevõttele lojaalne. Lähtuvalt oma isikuomadustest, haridusest ja senisest töökogemusest, sobib Meelis Mesilane täitma osakonnajuhataja tööülesandeid projekteerimise vallas, suhtlema inimestega ja leidma uusi kontakte. Kalle Õunapuu Parim Projekt AS juhatuse liige Malle Kibuvits personalijuht 662 2654 [email protected] Allikas: www.tootukassa.ee
avalikud suhted? 1)avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust) 2)isiklikel kogemustel põhinev arvamus 9. Mida tagab sisekommunikatsioon? 1)Et kõigile liikmetele oleks teada organisatsiooni eesmärgid,misioon,väärtused 2)Et kõik oleks informaaritud 3)Et ei edastataks vastukäivaid sõnumeid. 10. Nimeta suhtekorraldaja erinevad ametinimetusi! Avalike suhete juht, suhtekorraldaja,pressiesindaja,avalike suhete nõunik, kommunikatsioonispetsialist, avalike suhete osakonnajuhataja, suhtekorralduse konsultant,strateegianõunik, teabetenistuse juht, kommunikatsiooni agentuuri juht, sekretär pressiesindaja,infotöötaja,teabespetsia list. 11. Nimeta kriiside liigid! 1)Äkkkriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. 2)Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. 3)Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. 12.Avalike suhete alal töötaja on suhtekorraldaja? JAH
vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised kui sõna näitab liiki või kui ainsuse omastavas isa saapad, eesli saba, õpiku autor, ametinimetust (kindel olev NS vastab lapse kisa => lapsekisa mõte väljendub) küsimusele kelle? mille? osakonna juhataja => osakonnajuhataja täiend laiendab kogu täiend laiendab täiendit tähtsa linna elanikud => tähtsad järgnevat ühendit linnaelanikud meie kooli õpetajad => meie märjad turbahunnikud märja turba hunnikud kooliõpetajad küpse vilja pead => küpsed viljapead
suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks (Tamberg 2005: 57). 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi ja sel samal aastal asus tööle helirezissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959. aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.. Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas. Loomingust Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides. Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Olulisel kohal on sümfoonilised teosed ning lavamuusika.
Ta peaks andma informatsiooni ainult enda firma toodetest ja hindadest. Kui aga kliendile need ei sobi, siis sellisel juhul ei sa töötaja teda kuidagi aitada. 2. Olles selle firma juhi rollis mina teeks koosoleku ning räägiks töötajatele situatsioonist, mis firmas on. Nimetaks kõiki, kes esile tõstmist väärivad ning kirjutaks kõigile preemia välja (jagades olemasolevat summat võrdseks osadeks). 3. Kui mina oleks osakonnajuhataja rollis, siis mina räägiks sellele töötajale ikkagi vallandamisest ära, paludes seda hoida saladuseks. Minu arvates oleks see selle inimese suhtes aus ning inimlik, kuigi võib-olla ebaeetiline minu kui osakonnajuhina puhul. Kuigi teeks seda juhul kui oleks selles inimeses 100% kindel. Kahtluse juhul jääks see jutt talle rääkimata. 4. Kindlasti räägiks oma kolleegile tekkinud olukorrast kuna tema informeerimine olleks
valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskkooli. Ta kirjutas ka Õpilaslehes 1930. aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee sekretär, 1951-1955. aastal oli ta Põlvas ajalehe Koit toimetuses osakonnajuhataja, 1955. aastast kutseline kirjanik, 1958. aastast Kirjanike Liidu liige Ta oli ka Juhan Smuuli poeemi "Järvesuu poiste brigaad" ühe tegelase prototüüp. Paul Haavaoks suri 30. septemberil 1983. aastal Räpinas. Ta on on maetud Värska kalmistule. Ta on kirjutanud luuletusi, mis kirjeldavad kodukandi loodust ja inimesi. Tema luule on lihtne. Lisaks on ta kirjutanud ka poeeme ja lasteluulet. Temalt on ilmunud kaksteist luulekogu, neli luuleraamatut lastele ja üks mälestusraamat.
sõiduki tagastamise aega, vastavalt töökoja poolt öeldud ajale. · Tee vastavad parandused ka vastuvõtus ja asendusauto graafikus. · Kui ilmnevad vajalikud lisatööd: - Küsi kliendi nõusolekut enne igasuguste tööde tegemist, ja palu kirjalikku kinnitust. - Märgi töökäsu lehele kliendile tehtud kõne kuupäev ja kellaaeg. AUTO ÜLEANDMINE · Kliendi tulles on sul arve juba valmis · Arve on koostatud vastavalt teostatud tööde maskumusele · Osakonnajuhataja poolt on tehtud selgitavad märkused arve kohta · Kohane nõuanne kliendile järgmiste teeninduste kohta · Veendu, et klient on kõigest aru saanud · Kontrolli, et protsess kulgeks sujuvalt, jälgides: · Et kõik vajalikud tööd on teostatud ja lõpetatud · Et sõiduk on puhas · Et arve on üle kontrollitud ja kättesaadav vastuvõtulauas · Et kõik vajalikud osad on olemas juhul kui klient neid näha küsib
Õpingu · 1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli · 1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal Töökohad · 19641965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas · 19641965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja · 19661969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetaja asetäitja · 19691972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja · 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968) · "Uks lagendikul" (1971) · "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) · "Vaimusõõrmed" (1979) · "Tumedusi rüübaten" (1988) · "Täiskuukeskpäev" (1990) · "Teadvus on ussinahk" (1995) · "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogu: · "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu:
Alljärgnevalt toon ära mõned tüüpilised eesmärgid ärimaailmas: · Mees soovib enam vastutust firmas, kus ta töötab · Naine tahab luua oma firma · Asejuhtaja tahab puhkust võtta · Mees tahab pidada efektse lauakõne · Müügiagent tahab tarbijale oma toodet müüa · Alluv igaldab ametikõrgendust · Juhataja soovib suurendada oma osakonna produktiivsust · Klient tahab teenuse eest vähem tasuda · Osakonnajuhataja tahab ideed juhtkonnale müüa 3. ÕIGE LÄHENEMISVIIS 3.1 Kuidas jõuda õige lähenemisviisini Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib teid kõige paremini eesmärgini. See on mõte või lause on eeldus, ideeline alus, kontseptsioon, koondav element, edasiviiv jõud, strateegia, mänguplaan või sõnumi sisu. Õige lähenemisviis on ka ehituse raketis, küsimuse tuum, keha skelett, muusika kandev meloodia. Kui olete kord
ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Juhataja peaks arutama olukorda Juhaniga ja töötajate esindajaga, et teada saada nende arvamusi. Johan peaks oma juhtimismeetodeid uuesti läbi vaatama, kuna need on ebaefektiivsed. Hea osakonnajuhataja peaks suutma meeskonda juhtida, et nad saaksid maksimaalset edu saavutada. Ühe inimese tootlikkus ei saa olla suurem kui kogu grupi tootlikkus. Teised töötajad peaksid valima usaldusisiku, esindaja, kes suudab probleemist oma seisukoha ja nägemuse esitada. See inimene peaks olema probleemiga hästi kursis ja suutma kaitsta rühma huve. 4 TMT0030 Õppejõud:
Ta pani tähele, et kõik tellerid üritasid iga hinnaga klientidele igasuguseid tooteid müüa ning nende omavahelist suhtlust praktiliselt ei eksisteerinud. Evelin märkas samuti, et klientidele suruti kohati lausa agressiivselt peale mõttetuid ning isegi kahjulikke teenuseid. Tellerid soovitasid klientidele olenemata nende vanusest ja taustast tasulisi lepinguid, nt krediitkaardid,kindlustused jne. Osakonnajuhataja Evelin tõstatab antud probleemi, mis valitseb harukontoris, mis võetakse ka päevakorda. Anni jutu järgi oli kõik heas korras, müügitulemused olid küll veidi kukkunud, kuid siiski väga head. 3 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS Klienditagasiside ja tellerite käitumise osas, millele Evelin viitas, lubas ta ranged abinõud tarvitusele võtta ja töötajatega rääkida. Kui osakonnajuhataja luges kontori müügieesmärke
Üks töötajatest on teinud terve aasta tublit tööd ja vajab igati tunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeima taseme järgi ning peale teda on veel palju teisi töötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhid teda ülendada. Mida nad peaksid tegema? Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal vallandatakse koos teiste töötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja vallandamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt, keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma? Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna
trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba Maa» kuulusid osakonnajuhataja kompetentsi, «Uus Eesti», «Uudislehe» ja provintsilehtede toimetustega tegeles sekretär. Põhimeetodiks oli võimalikke eksimusi ennetav selgitustöö. Enamjagu pressitöötajaid kuuletus üsna kergelt Propaganda Talituse korraldustele. Ajal, mil mu vanaema oli üheaastane, 1939. aastal võeti vastu Molotov Ribbentropi pakt, mille lisaprotokoll osutus mitmetele rahvastele ja riikidele 20. sajandi edasises ajaloos määravalt saatuslikuks
Kahjulikuks võib see osutuda ainult uute töötajate leidmisel- võimalik, et keegi ei taha töötada töötajate suhtes üleolevas firmas, kuid samas hea palga tõttu on inimesed kõigeks valmis. Eetilised printsiibid: Ma leian, et selle probleemi puhul inimest ei ole austatud kui eesmärki iseeneses, vaid teda on kasutatud kui vahendit Firma on taganud kõik õigused teada ja juhul kui millesti aru ei saada on võimalus pöörduda osakonnajuhataja või mõne teise pädeva töötaja poole, kes on kohustatud andma selgitusi või korraldama talle vastava koolituse. Sebe pole taganud oma töötajatele turvalisust: töötajad ei ole kindlad, et neid lahti ei lasta, tehkse ületunde millega seavad ohtu nii enda kui teiste elu. Kuldar Väärsi sõnul ei piisa Sebe bussijuhiks saamiseks vaid sellest, kui inimesel on D- kategooria luba taskus väga olulised on usaldusväärsus ning head klienditeenindusoskused.
Tamme). • Kui naine kannab teist perenime, siis ütleb mees esitlemisel ka selle. • Nooremat inimest tutvustatakse vanemale. • Kui tegemist on kahe naisega, siis lähtutakse nende positsioonist ning abikaasa positsioonist. • Ametialane tutvustamine lähtub alati positsioonist, mitte soost. • Tutvustamisel nimetatakse ka asjaomaste isikute ameti- või tegevusala, tiitel ja perenimi (Härra professor Tamm; lubage teile esitleda härra Metsa - osakonnajuhataja). • Lõuna- ja õhtusöögile saabunuid esitleb perenaine või peremees vastavalt külaliste saabumise järjekorras • Koosviibimisel, kuhu on kutsutud palju külalisi, tutvutakse iseseisvalt. • Abielupaari esitlemisel teisele esitletakse nooremat või madalama ühiskondliku positsiooniga paari vanemale, pidades kinni järjestus: mees, naine, mees, naine. • Enda tutvustamisel ei lisata kunagi oma nimele määratlust "härra" või "proua". Ka
avalikustamist tähelepanu, et see ei võta arvesse kogu kvartali vajadusi ning piirab oluliselt teiste võimalusi oma kruntide arendamisel ja nad esitasid oma protestid ka avalikustamise käigus. Kvartalisse soovitakse lisaks 24-korruselisele majale ehitada veel teisigi kõrghooneid. «See on viga, et antakse sellistes kohtades krundikaupa õigusi detailplaneeringute tegemiseks,» tunnistas avalikul arutamisel protestijate küsimustele vastanud linnaplaneerimise ameti osakonnajuhataja Martti Preem. (Seaver 2006, Postimees 12.04) 2 Maakri 28 ja 30 planeering algatati juba 2000. aastal, kuid siis ei olnud nii suurt tungi kõrghoonete rajamiseks. Maakri 28 ja 30 planeering lisatakse küll konkursi materjalidele, kuid sellega arvestamine pole kohustuslik. Seda, mis saab Maakri 28 ja 30 planeeringust, kui konkursi võidutöö sellega üldse ei arvesta ning selle elluviimise
1.3 Karjääri algaastad Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas.
· Kui ettevõtte käive ületab 26 000 eurot · Kui ettevõtte käive ületab 16 000 eurot · Polegi kohustuslik kunagi Vigade parandus 1. Mis on ametniku nimi,kes kontrollib kas aruaanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendavate finantsaruandluse raampõhimõtetega ja kes kontrollib , kas aruannetes esineb vigu ning vasturääkivusi? · Audiitor · Finantsjuht · Osakonnajuhataja · Nõukogu liige · Justiitsminister 2. Mis on punase storno meetod? Osteti kaup, mis osutus odavamaks · Tehakse kanne miinus märgiga ( vanasti oli oluline ka punane värv) deebetisse. · Kustutatakse sissekanne täielikult ja kirjutatakse õige sissekanne asemele · Perioodi lõpus arvestatakse hindade muutumistega ja lahutatakse need siis kollektiivselt
üleolevalt ning mina selle lahendiga rahule ei jäänud. Lahend ei meeldiks mulle ka siis, kui oleksin bussijuht, sest oleksin eelkõige oodanud firma poolt vabandust- juba ainuüksi sellest oleks piisanud. Eetilised printsiibid: Ma leian, et selle probleemi puhul inimest ei ole austatud kui eesmärki iseeneses, vaid teda on kasutatud kui vahendit Firma on taganud kõik õigused teada ja juhul kui millesti aru ei saada on võimalus pöörduda osakonnajuhataja või mõne teise pädeva töötaja poole, kes on kohustatud andma selgitusi või korraldama talle vastava koolituse. Sebe pole taganud oma töötajatele turvalisust: töötajad ei ole kindlad, et neid lahti ei lasta, tehkse ületunde millega seavad ohtu nii enda kui teiste elu. Kuldar Väärsi (Ettevõtte juht) sõnul ei piisa Sebe bussijuhiks saamiseks vaid sellest, kui inimesel on D-kategooria luba taskus – väga olulised on usaldusväärsus ning head klienditeenindusoskused.
1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikäik: 19801985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees 14 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja 19881989 Mainori teadusdirektor 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees 1990 Eesti NSV majandusminister 19901992 peaminister 19921995 Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 1995 1995 siseminister 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Tunnustused:
vastastikuses sõltuvuses ja kus valitseb tohutul hulgal moraalseid ning sotsiaalseid kohustusi. Kõik saab alguse juba lastest. Nemad muudetakse täiesti sõltuvaks neile lähedastest inimestest ja neil kujuneb vastastikuse sõltuvuse tunne, mis jääb neid saatma kogu eluks. Oma grupi liikmetest võib jaapanlane paluda mis tahes teeneid ja neid osutatakse talle tingimusteta. Jaapanlaste “esimene” grupp on perekond ning hiljem lisanduvad keskkool, kõrgkool, firma. Näiteks osakonnajuhataja võib häbenematult nõuda oma keskpäraste töötajate edutamist üksnes sellepärast, et nood on juhataja tiiva all ja talle ustavad. “Võrguühiskonna” ülesehitus annab jaapani ärimehele eeliseid sidemete loomise vallas. Kuigi jaapanlased austavad väga privaatsust, on nad ärielus ülimalt grupiteadlikud. “Võrk”, millesse nad kõik kuuluvad, tagab neile juurdepääsu kõrgele infovõrgule, millele ei leidu võrdset kogu maailmas. (Hofstede et al 2004)
nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst. d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev
, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. Nt isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpetaja portfell, õpiku autor, kauba headus, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine, ukse kääksumine, tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja). Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused,
sisekeskkonna kujundamine, et organisatsiooni liikmed saaksid efektiivselt tegutseda; vahetud suhtes nõukoguga (omanikega), agendiprobleem, suhtlemine väliskeskkonnaga s.o teiste organisatsioonidega (esindamine); töö sisu pealekirjutamine sissetulnud kirjadele ja allakirjutamine väljaminevatele kirjadele. Keskjuhtimine- allüksuste juhtide tase, põhiliselt staabi allüksuste juhid, põhisisu on planeerimine ja täideviimise korraldamine, tüüpiline ametikoht on osakonnajuhataja Esmajuhtimine- plaanide täideviimine, tulemuste saavutamine, alluvad on tehnilised täitjad, kavandavaid tegevusi ei ole, kõik on juba kavandatud ja planeeritud, organiseerimine ja kontroll, tüüpiline ametikoht on meister (üldjuht). Organisatsioonisisene regulatsioon Põhikiri, organisatsiooniskeemid ja koosseisude nimekiri, töösisekorraeeskiri, asjaajamise juhend (dokumendikäitlus), osakondade põhimäärused (staatus, ül,
Summa kokku 177992 Käibemaks 37378,32 Kokku 215370,3 Kvartal kokku 610207,8 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja Toomas Tootlik Hr. tootmisdirektor Spikker Harjutus 9.2 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Tiitel Eesnimi PERENIMI, Eesnimes Eesnimi Perenimi Tiitel E. Perenimi
eesti oopereid. Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (professorEugen Kapi klassis) töötas ta 1953-1959 helirezissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid : Reimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer jne. 16. Veljo Tormis(7.08.1930 Kuusalu). Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste,
Juhiste 15 keelupunktist üle poole on lauskeelud. Perioodika täieliku kõrvaldamisega püütakse surnuks vaikida nii Eesti Vabariigi kui ka NL 20 algusaasta eksisteerimine ja igapäevaelu kajastused. Rüüstamiste suurim kannatja oli pedagoogika ja metoodika kabinet, kust viidi ära 70,5% kirjandust. Erifondi osakonna uued juhatajad ja tsensuuri viimane tugevnemine Hoolimata sellest, et Sõstsikov energiliselt tegutses, andis ta 7.04.1951 avalduse enda vabastamiseks osakonnajuhataja kohalt üleviimisega ajutiselt raamatukoguhoidjaks. Ilmselt teda selleks sunniti, aga põhjused pole teada. Asemele määrati Voldemar Leegen, kes oma viimaselt õlletehase direktori kohalt vabastati. Ise oli ta veendunud, et kui sai hakkama õlletehases, saab ka raamatukogus. Lugejatest ta eriti ei hoolinud. 1952.a saabunud kontrollid tuvastasid hulga puudusi raamatukogu erifondi osakonna töös ja nii Leegeni karjäär raamatukogus läbi saigi jäädes sama lühikeseks kui mujalgi. Asemele
täitjatele, dokumendi originaali paigutamine toimikusse. Saabunud dokumendid jagatakse registreerimisele kuuluvateks ja mittekuuluvateks. Registreerimisele ei kuulu kirjad märkega ,,ISIKLIK", kutsed, anonüümsed dokumendid, reklaamtrükised, perioodika. Muud dokumendid kuuluvad registreerimisele. Samuti oli ära toodud andmed, mis kantakse dokumendiregistrisse dokumentide kohta vastavalt dokumendi liigile. Dokumentide tähtaegse täitmise eest vastutab osakonnajuhataja. Dokumentidele vastamine, nende täitmine või lahendamine sõltub õigusaktides antud tähtaegadest. Dokumentide teatavakstegemisel kasutatakse ametisiseselt e-posti ning dokumendihaldusprogrammi. Veterinaar- ja Toiduamet avalikustab avalikustamisele kuuluva teabe oma veebileheküljel. Juurdepääsupiiranguga dokumendi puhul sisaldab dokumendiregister andmeid juurdepääsupiirangu ja selle tähtaja kohta. Teabenõude menetlemine toimub vastavalt seadusele ettenähtud korras.
Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatud palgamaksmise süsteemi üle. Üks töötajatest on teinud terve aasta tublit tööd ja vajab igati tunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeima taseme järgi ning peale teda on veel palju teisi töötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhid teda ülendada. Mida nad peaksid tegema? Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal vallandatakse koos teiste töötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja vallandamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt, keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma? Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut
määrusele, hoiab ministeeriumi vapipitsatit. Amet on seaduses põhiseadusele ja teistele õigusaktidele; korraldab maavanema sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev tegevuse avalikustamist; hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab pitsatit.Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ametisse ja vabastab ametist maavanem.KOKS - Kohalik ettenähtud alustel ja ulatuses, mida juhib peadirektor, kelle omavalitsus on omavalitsusüksuse - valla või linna - nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ettepanekul. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning
Avatud ehk positsioonisüsteemis võetakse inimene tööle mingi kindla tööülesnade eesmärgil. Värvatakse ka hierarhiaredeli keskel olevatele positsioonidele. Positsioonisüsteemi korraldus sarnaneb erasektorits rakendatavatele süsteemidele. Klassikaliselt on tippteenistujad osa kõrgemast ametnikkonnast. Eestis määratletakse ametnikke selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonides. Eestis kuulub minsiteeriumi osakonnajuhataja kull kõrgemate ametnike hulka, kuid ta ei ole veel tippjuht. Avatud süsteemiga riikides on eriti tähtis, et tippjuht mõistaks asutuse rolli ning oskaks seda juhtida, mitte ainult organisatsiooni huvidest lähtudes, vaid silmas pidades riigi kui terviku huve. Avatud süsteemi probleem on, et sidemed erinevade institutsioonide vahel on nõrgad, seega peab tippjuht olema nende sidemeid hoidja ja vajadusel looja. Ka Eestis tundub olukord
väärtustatakse töötajaid, mis soodustab nende initsiatiivi, nõuab juhtidelt töötajate suhtes õiglast kohtlemist, rõhutatakse töötajate rahulolu ja meeskonnatöö olulisust, soodustatakse töötajate arengut, kvaliteedi kontroll 13) Millised juhtide põhilistest oskustest on olulisemad tippjuhtidele, millised esmatasandi juhtidele? Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 14) Osakonnajuhataja alluvale: "Sinu kuu müügiplaanist on täitmata 15%. Plaani mittetäitmisel jääb Sul saamata selle kuu preemia. Lisaks tuleb sellevõrra suurendada Sinu järgmise kuu plaani, et täita kvartali eesmärke. Millised on Sinu ettepanekud edasisteks tegevusteks, et püsida plaanitäitmisega graafikus?" Loetle ja selgita paari lausega millised juhtimisfunktsioonid ja mehhanismid on antud lõigus käsitletud.
mittelaabumise tõttu; · maavanema isikliku avalduse alusel; · maavanema suhtes süüdimõistva otsuse korral; · pikaajalise töövõimetuse tõttu seaduses ettenähtud korras. Maavalitsus on maavanemat teenindav ja maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Viimaste koosseisu võivad kuuluda talitused. Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär, osakonda juhib osakonnajuhataja. Maasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem, kuulanud eelnevalt ära riigisekretäri arvamuse. Maasekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Maavanem annab korraldusi seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määruse alusel. EESTI KAASAEGNE OMAVALITSUS Omavalitsusüksusteks on vald ja linn. 2006. aasta seisuga on Eestis 32 linna ja 194 valda. Esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks.
turu nissile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi. Varem või hiljem ühilduvad nii televiisor, arvuti, stereokeskus kui ka telefon üheks ainsaks seadmeks. Kui selline olukord muutub reaalsuseks, siis pole võimatu, et kaob ka ära Interneti mõiste. Uue tehnoloogia taseme saavutamisega võib kaasneda ka uus mõiste. Kuna Eesti on suuruselt väike, on tal lihtsam kaasa minna tehniliste uuendustega, kui mõnel suurriigil. Eesti Telefoni andmesideteenuste osakonnajuhataja Mait Heidelbergi sõnul on internet üha enam muutumas äritegevuse keskkonnaks ning nendel firmadel, kes ei paku toodangut internetis, on väga raske püsida konkurentsis firmadega internetist. Heidelbergi sõnul on praegu väga suured käärid soovide ja tegelikkuse vahel. "E- kaubanduses on veel lahendamata paljud juriidilised ja logistilised probleemid, mis muudavad tehingud pikaks ja keerulisteks. Enne nende probleemide lahendamist ei saa rääkida ka e-kaubanduse plahvatuslikust arengust"
Mis on nende sõnade vahe ja tähendus? 2.2.Teenindaja, teenindus ja teenindamine Teenindusühiskonnas omab tähtsust mitte see, kuidas üht või teist ametikohta või tööd nimetatakse, vaid see, millise iseloomuga tegevustega on tegemist. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Teenindustegevusi sisaldavad hotelli vastuvõtutöötaja ja toateenija, aga ka iga direktori, tegevjuhi, osakonnajuhataja, raamatupidaja, riigikogu liikme, peaministri, linnapea, riigiteenistuja, ametniku, õpetaja, politseiniku, meditsiiniõe, arsti, sotsiaaltöötaja, müüja, ettekandja, kelneri, nõustaja, ehitaja, maalri, elektriku, turvatöötaja, laohoidja jt töö. Kõigi nende töö olemus on suunatud teiste inimeste, aga ka kogu ühiskonna teenindamisele ning sisaldab lisaks teistele tähtsatele tegevustele ja toimingutele teenindustegevusi. Sellest vaatenurgast on nad kõik (kliendi)teenindajad.
annaabi.ee 
