6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on
1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos.
Kui aga pingutuse hinnaga suudetakse teine osapool ära kuulata, ollakse järeleandmisega nõus vaid selleni, mis ei ohusta enda võimupositsiooni. Tavaliselt käsitletakse nõrgema osapoole konstruktiivseid koostööettepanekuid ja püüdlusi kui rabelemist võimu nimel, mille käigus nõrgem püüab tugevamalt võimu haarata, kuid sellele tuleb anda sõjakas vastulöök. Tugevamal poolel võib olla hõlbus ja mugav nõuda nõrgemalt täielikku järeleandmist. Kui ollakse ühe organisatsiooni liikmed, siis kaotajapool võõrandub selle tulemusena koostööst ning talle hakkab olema ükskõik mis toimub, sest niikuinii teda ei kuulata. Samas näitavad uurimused, et ebavõrdse võimusuhte nõrgem osapool on potentsiaalselt agressiivne nõudmaks võimaluse korral isiklikku revani. Konflikti arenedes on võimuta jäänud inimestel kalduvus käituda vaenulikult, kibestunult ja destruktiivselt. Konstruktiivse
mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on organisatsioonile sama tähtis kui inimestele vereringe. Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine organisatsiooni eesmärkide täitmise. Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3
kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud üldistustest. Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise jäetakse. Identiteedi ründamine on konflikti tekkimise ja vohamisega otseselt seotud. Konflikti käigus leiab aset põhiliselt mulje kahjutamine. Samas aga võidakse ette
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm.
teguritega; 5 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimu allika. Oluline on see, et
Kõik kommentaarid