Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooni käitumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinn 2013

Teooria

Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ning
Väliskeskkonnast tingitud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd.

Konfliktid organisatsioonis


Konflikti tekkimise paratamatus suhetes on see, et inimesed arenevad erinevalt ja tajuvad maailma asju erinevalt. Sageli inimesed arvavad , et väiksed konfliktid lahenevad iseenesest või unustatakse. Tegelikkuses jääb lahendamata konflikt inimese teadvusse kui oluline informatsioon ja alateadlikult tekitab suhetes järgselt uusi konflikti.

Konfliktide lahendamine

Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest , iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile konfliktide taustal.
Lahendamisel on neli võimalust:
1 Suhted jäävad heaks ja probleem laheneb
2 Suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene
3 Suhted halvenevad, kuid probleem laheneb
4 Suhted halvenevad ja probleem ei lahene



Nõuanne kolleegile


Osakonnajuhataja Kadil on tekkinud mitme osakonna ühise projekti raames hea kontakt Henriga. Henri on 25aastane ja firmas töötanud üle aasta. Pärast ühte projekti arutelu tahab ta Kadi käest nõu küsida ühes isiklikus küsimuses. Loomulikult on Kadi, kes on Henrist umbes kümme aastat vanem, valmis nõu andma.
Henri räägib, et ta tunneb, et teda tema osakonnas ei hinnata, kuigi tal on kõige rohkem sertifikaate. Ta arvab , et on alamakstud ja küsib Kadilt arvamust oma palga suhtes. Olukorra teeb keerukamaks see, et talle on tehtud teine tööpakkumine kõrgema palgaga. Samas on ta mures, et kui pärast üheaastast töötamist töökohta vahetab , siis arvatakse tulevikus, et ta on ebalojaalne firmale ja inimene, kes pidevalt töökohti vahetab. Nüüd ta küsibki Kadilt nõuannet, kas vahetada töökohta või mitte. Ta palub ka, et Kadi tema osakonna juhatajale midagi ei räägiks.
Kadi on keerulises olukorras, mida vastata ja kuidas selles olukorras toimida. Ühelt poolt on tal endal ka varasem töökogemus, kus ta tundis, et teda ei hinnata ja ta on alamakstud. Ta lahkus sealt töökohalt ja sattus väga heasse meeskonda, kus sai oma oskusi paremini rakendada ning teenis kõrgemat palka. Teiselt poolt osakonna juhatajana tahaks Kadi ise teada, kui mõni töötaja nii moodi tunneb ja peab lahkumisplaane. Ta teab, et Henri ülemus Mati hindab teda, sest Henri on nutikas ja initsiatiivikas noormees , kuid Mati on inimene, kes kedagi eriti ei kiida . Pealegi see ametikoht , kus Henri on, ei eelda selliseid teadmisi, kui tal on, seega ei saa ta täispotentsiaali rakendada ja ka antud ülesannetele vastav ametikoha palk on madalam kui teistel kolleegidel samas osakonnas.

Lahend :

Meie arust Kadi peab öelda Henrile, et ta peaks rääkima ülemusega oma probleemidest, et ta on allamakstub ja ta tahab parem palka saama. Kui tema ülemus tõsiselt hindab Henrit, siis nad tõstavad palka või vähemalt kiitavad või lubavad tulevikust tõsta palka. Juhul kui ülemus ei saa lubada seda siis Henri võib vahetada töökoha kus on parem palk ja kus Henri saab kasutada oma teadmised täis jõuga
Henri peaks mõtlema oma tööst, võib-olla on mingi põhjus miks talle palka ei tõsteteta. Ta peab arvestama sellega et sertifikatide olemasolu ei tähenda seda et Henri saab rohkem raha.
Organisatsiooni käitumine #1 Organisatsiooni käitumine #2 Organisatsiooni käitumine #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DenisD80 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Konfliktid ja nende lahendamine
50
docx

Konfliktid ja nende lahendamine

6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on

Sotsiaalpsühholoogia
Juhtimine-juhtimisaluste eksami vastused
21
doc

Juhtimine, juhtimisaluste eksami vastused

1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi

Juhtimine
Org eksam
16
doc

Org.eksam

1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos.

Organisatsioonikäitumine
Konflikti psühholoogilised põhjused
33
doc

Konflikti psühholoogilised põhjused

Kui aga pingutuse hinnaga suudetakse teine osapool ära kuulata, ollakse järeleandmisega nõus vaid selleni, mis ei ohusta enda võimupositsiooni. Tavaliselt käsitletakse nõrgema osapoole konstruktiivseid koostööettepanekuid ja ­ püüdlusi kui rabelemist võimu nimel, mille käigus nõrgem püüab tugevamalt võimu haarata, kuid sellele tuleb anda sõjakas vastulöök. Tugevamal poolel võib olla hõlbus ja mugav nõuda nõrgemalt täielikku järeleandmist. Kui ollakse ühe organisatsiooni liikmed, siis kaotajapool võõrandub selle tulemusena koostööst ning talle hakkab olema ükskõik mis toimub, sest niikuinii teda ei kuulata. Samas näitavad uurimused, et ebavõrdse võimusuhte nõrgem osapool on potentsiaalselt agressiivne nõudmaks võimaluse korral isiklikku revani. Konflikti arenedes on võimuta jäänud inimestel kalduvus käituda vaenulikult, kibestunult ja destruktiivselt. Konstruktiivse

Arengupsühholoogia
REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on organisatsioonile sama tähtis kui inimestele vereringe. Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine organisatsiooni eesmärkide täitmise. Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3

Käitumine ja etikett
Konfliktipsühholoogia
34
doc

Konfliktipsühholoogia

kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud üldistustest. Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise jäetakse. Identiteedi ründamine on konflikti tekkimise ja vohamisega otseselt seotud. Konflikti käigus leiab aset põhiliselt mulje kahjutamine. Samas aga võidakse ette

Psühholoogia
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015
28
docx

ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015

EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm.

Organisatsioonikäitumine
E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid
16
pdf

E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid

teguritega; 5 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimu allika. Oluline on see, et

Andragoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun