Referaat (1)

C.R. Jakobsoni Gümnaasium
Edgar Savisaar
Referaat
Koostaja : Kristjan Karik
Juhendaja : Tiina Kungla
Viljandi 2008
Sisukord
Vanemad ja sünd 3
Karjääri algaastad 4
Tegevus poliitikuna 5
Raamatud 7
Abielud ja lapsed 8
Kasutatud materjalid 9

Vanemad ja sünd

Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Burešin, ta elas Vastse -Kuustes, hüüdnimeks oli Mann . Burešin on küllalt haruldane perekonnanimi . Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus . Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Raamatus „Mälu võim“, väidab Enno Tammer, et Elmar savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on aga Enno Tammer seadnud oma raamatus kahtluse alla Elmar Savisaare isaduse. Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa
Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis , see juhtus Harku vanglas , 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse.

Karjääri algaastad

Aastail 1980 – 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 – 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar . NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas.
Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna „Majandusmõte“. Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Tegevus poliitikuna

Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastal 1990 kopteeriti ta EKP Keskkomitee liikmeks, Savisaar loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus. Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond . Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea . 2003. aastal oli Savisaarel infarkt , mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta ei lähe mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks, kuid siiski tegi ta seda.
Ametikohad

• 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees
  
• 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent
  
• 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja
  
• 1988–1989 Mainori teadusdirektor
  
• 1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees
  
• 1990 Eesti NSV majandusminister
  
• 1990–1992 peaminister
  
• 1992–1995 Riigikogu liige
  
• 1992–1995 Riigikogu aseesimees
  
• 12. aprill 1995 – 10. oktoober 1995 siseminister
  
• 2001–2004 Tallinna linnapea
  
• märts – 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees
  
• 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
  
• 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea
  

Raamatud

• 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn.
  
• 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn.
  
• 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn.
  
• 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn
  
• 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn.
  
• 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus.
  
• 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn
  
• 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn
  
• 1990 Kõned, Tallinn
  
• 1999 Usun Eestisse, Tallinn
  
• 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992, Tartu
  
• 2008 Majanduspoliitika , Tallinn
  

Abielud ja lapsed

Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki , kellel on tütred Elis ja Riin . Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (neiupõlvenimi oli Laanaru). Neil on tütar Rosina . Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus .

Kasutatud materjalid

http://www.wikipedia.org
http://www.tallinn.ee
9