Organismide paljunemine ja areng (0)

1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk:

• Jaguneb pidevalt
  
• Tekib kobarloode
  
• Toimub rakkude ümberpaiknemine – tekib embrüoblast ja põisloode
  

2. Lõigustumine – sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula.
3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus:

• Hulkraksuse taastamine
  
• Rakuvaheliste kontaktide tekitamine
  
• Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine
  

5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus.
6. Lootekestad – loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu.
7. Lootekestad jagunevad:

• Kõldkest – osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel
  
• Kusekott – platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport
  
• Vesikest – selles areneb loode
  

8. Lootevee tähtsus:

• Kaitseb põrutuste eest
  
• Säilitab temperatuuri
  
• Kaitseb vee kadumise eest
  
• Vähendab raskusjõu mõju
  

9. Platsenta tähtsus:

• Aine- ja gaasivahetus
  
• Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse
  
• Püüab kinni kehavõõrad ained
  

10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks.
11. Lootelehed :

• Ektoderm – välimine
  
• Entoderm – sisemine
  
• Mesoderm - keskmine
  

12. Rakkude diferentseerumine – arenevad erinevad rakutüübid
Histogenees – kudede teke
Organogenees – organite teke
13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga.
14. Ektoterm – paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap
Mesoderm – moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna.
Entoderm – kujunevad seede - ja hingamiseludnkond.
15. Bioloogiline reegel: Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.
16. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud.
17. Bioloogilised teratogeenid :

• Pärilikud haigused: geen-, kromosoom- ja genomutatsioon
  
• Haigustekitajad: punetised , süüfilis, tokoplasmoos
  
• Toitumisega seonduv : vitamiinide, aminohapete puudus, alkaloidid , toidutoksiinid
  

Keemilised teratogeenid:

• Ravimid , rahustid, antibiootikumid
  
• Alkohol , narkootikumid
  
• Olmekemikaalid, liimid , värvid, lahustid
  

Füüsikalised teratogeenid:

• Mehhaanilised traumad : põrutused, löögid, surve
  
• Alajahtumine, kuumarabandus
  
• Kiirgused: UV
  

18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega.
19. Normaalne sünnitus – laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora
Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa.
20. Postemrüonaalse arengu perioodid:

• Juveniilne ehk suguküpsuseelne – organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.
  
• Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi.
  
• Seniilne ehk raukusperiood – lõpeb surmaga
  

21. Kasvamine jaotatakse:

• Piiramatu – kasvab elu lõpuni
  
• Piiratud – saavutab teatud mõõtmed
  
• Perioodiline – etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud)
  

22. Otsene moone – organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta.
Moondega areng – organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe
23. Täismoondeline areng – munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik .(enamus putukad)
Vaegmoondeline areng – nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus.
24. Täismoondega: liblikad
Vaegmoondega: rohutirtsud , prussakad, lutikad
25. Organismi vananemine sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest.
26. Surm – rakkude pöördumatu hävimine
27. Agoonia vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad.
28. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Võib kesta kuni 5 minutit.
29. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse(koolnulaigud) ja lihas kangestus.