Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine teemadel paljunemine ja areng (0)

1 Hindamata
Punktid




Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide   paljunemisviisid   (3)   ja   näited   loodusest,   sugulise   ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku   elutsükkel:   interfaas   ja   rakujagunemine   (kas   mitoos   või   meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon).  3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda  joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. 
Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi 
tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide  ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, 
meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda 
faase joonistel.  5. Mitoosi ja meioosi võrdlus.
6. Sugurakkude   ehk   gameetide   areng   –   gametogenees,   st   ovogenees   ja spermatogenees   ning   nende   võrdlus.   Haploidne   (n)   ja   diploidne   (2n)
kromosoomistik.   Naise   ja   mehe   sellekohased   erinevused.   Gameet
(=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud
munarakk. 7. Menstruaaltsükkel,   menstruatsioon,   ovulatsioon,   folliikul,   kollakeha;   neid protsesse   suunavad   hormoonid   (progesteroon,   östrogeenid).
Rasestumisest   hoidumise   bioloogiline   meetod   (ovulatsioonipäevade
arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng).   Ontogeneesi   etapid   j(5)   a   nende   bioloogiline   tähtsus.
Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng.  9. Viljastumine   (Biol   roll:   taastatakse   diploidsus,   määratakse   sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 
11.Gastrulatsioon,   gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm)   ja   lootekestad   (amnion   ehk   vesikest,   allantois   ehk   kusekott,
koorin   ehk   kõldkest)   ning   nende   ülesanded.   Embrüonaalne   induktsioon.
Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!).  13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne   areng:   otsene   areng,   moondeline   areng   (sh   selgroogsetel), täis-   ja   vaegmoondeline   areng   ning   näited   vastavatest
organismirühmadest.   (*Taime   nn   looteline   areng   lõpeb   seemne
idanemisega). 15.Otsene   ja   moondeline   areng   (nt   kellel!?).   Vaegmoone   ja   täismoone (putukatel).   Moondelise   arengu   eeliseid:   vastsel   ja   täiskasvanul   sageli
erinevad   elupaigad,   mis   vähendab   liigisisest   konkurentsi   toidule   ja
elupaigale; võimaldab liigi suuremat arvukust.
Kordamine teemadel paljunemine ja areng #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MattiasDaum Õppematerjali autor
paljunemisega seotud KT kordamisteemaad

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia
Paljunemine ja areng-
5
rtf

Paljunemine ja areng

entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm ­ välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm ­ sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ­ ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite

Bioloogia
Mõisted - looteline areng-paljunemine
1
docx

Mõisted - looteline areng, paljunemine

Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine

Bioloogia
Bioloogia - Paljunemine
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

Bioloogia
Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani
23
pptx

Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani

Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi.

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,

Bioloogia
Paljunemine
9
docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia
Bioloogia konspekt - rakutsükkel-suguline paljunemine
6
docx

Bioloogia konspekt - rakutsükkel, suguline paljunemine

Bioloogia KT 2 I Mitoos 1. Mitoosi - mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Mitoosi rakutsükli jagunemise faasid Rakutsükkel - raku eluring ühest jagunemisest teiseni Interfaas - jagunemistevaheline aeg rakutsüklis, kus toimub DNA replikatsioon e kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, raku mõõtmete suurenemine, ATP süntees Karüokinees - mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma (ning rakuorganellide) jagunemine mitoosis tekkiva kahe rahu vahel 2

Molekulaarbioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun