Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo
spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende nimetused ja funktsioonid omandasin alles seminaris. Nendeks on ektoderm, endoderm ja mesoderm ning kõigil on oma elutähtsad ülesanded. Olin teadlik platsenta olemasolust ning sellest, et see on mõeldud lapse kaitseks ning vahendiks, mille abil toitained looteni jõuavad ning loote jääkained väljutatakse. Seminaris sain teada, et
............................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildimaterjali moorula, lõigastumise ja gastrulatsiooni kohta. Varane embrüogenees Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks
EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfunktsiooni tööd. Millised olid minu eelnevad teadmised?
Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon (kokkupuude) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma
kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal. Viljastumine Kehasisene Kehaväline (roomajad, linnud, imetajad) (kalad, kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik,
Organismi lootelist arengut 2. Kuidas kulgeb taimede embrüogenees? Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega. 3. Millega lõppeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünniga või munast koorumisega. 4. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobaloode? Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes?
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku
mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust. On vaja munarakku (n kromosoomi) ja ükskõik millist keharakku (2n kromosoomi). Munaraku tuumast eemaldatakse n kromosoomi ja asemele pannakse keharakust võetud 2n kromosoomi. Nüüd on diploidne munarakk,
Algab meiootiline jagunemine, esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus) VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos
menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e
3. Millega lõpeb embrüogenees imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Imetajatel sünniga, lingudel, roomajatel, kaladel ja kahepaiksetel koorumisega ning taimedel seemne küpsemisega. 4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine
selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib
Kloonimine · DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine · Kloonimine o Reproduktiivne (uue organismi saamine või loomine) Embrüonaalkloonimine Tuumkloonimine o Terapeutiline (raivotstarbeline eesmärk) Embrüonaalkloonimine · Embrüolühestuse meetodil · Toimub munaraku viljastamine in vitro · Moorula ehk kobarloode (2-16 rakku) jagatakse osadeks · Rakud embrüos on totipotentsed (areneb tervikorganism) · Embrüod siiratakse erinevate retsipientloomade emakasse Tuumkloonimine · Munarakust eemaldatakse munarakust tuum · Keharaku tuum siirdatakse munarakku · Rakku mõjutatakse elektriimpulsiga · Embrüo siiratakse kolmanda looma emakasse · Kloonorganism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Terapeutiline kloonimine
Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel – aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Kollaskeha Lõhkenud folliiklist areneb kollaskeha, mis hakkab tootma naissuguhormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks. Foliikul Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees Moorula lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Gastrula (karikloode) blastulast arenev loode. Lootelehed on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud,
7.Kuidas toimub embrüosiirdamine? Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas. Pärast kontrollimist ja puuetega rakkude eemaldamist viiakse koos spermidega vajalikke toimeained sisaldavasse söötmesse. Valitakse välja viljastunud munarakud, kus on kaks pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalimistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot (kõik ei hakka arenema). Kasutatakse: perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel teel; võidakse teha ka mehe viljakushäirete puhul. 8.Kuidas toimub embrüonaalkloonimine? Varajane embrüo (moorula staadiumis) jaotatakse osadeks, lastakse taastuda ning siirdatakse emakasse. 9.Kuidas toimub tuumkloonimine?Miks seda tehakse?
embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e
moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad
menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE: · Kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine munarakku. · Sisestatakse mehe seemnerakku kunstlikult naise munarakku. · Kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. LOOTE ALGELINE ARENG e. embrüogenees
kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes Lõigustumine munaraku jagunemine mitoosi teel, kus tütarrakud jäävad kokku. Kobarloode ehk moorula tekib juba munajuhas Põisloode ehk blastula Rakukobas ehk embrüoblast Platsenta Karikloode ehk gastrula Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu.
Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine.algselt koosneb kahest rakukihist-lootelehest.välimine ja sisemine looteleht.Ürgjutt-muutub servadelt kokku
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises Kromosoomide ristsiire ehk Crossing over - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt), tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse, areneb blastotsüst 7 päeval pärast, viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta, embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Mesoderm - keskmine looteleht Mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. Moorula ehk kobarloode;
Munarakud munajuhas või munasarjas. Kasutatakse ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakke kontrollitakse, puuetega rakud kontrollitakse. Munarakud + permid sobivale söötmele jäetakse üleöö +37 kraadi juurde. Need viljastunud munarakud, mis sisaldavad kahte tuuma, valitakse välja. Sügoot kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot. Iga kolmas selline katse lõppeb lapse sünniga. 1. Võrrelge embrüosiirdamist inimesel ja loomal! Erinevused: Loomadel kutsutakse esile superevolutsioon; loomade embrüod hoitakse vedelas lämmastikus aastaid Sarnasused: Mõlema korral võib kasutada surrogaatema; mõlemate korral valitakse välja parimad embrüod 2. Miks on tänasel päeval nii palju mitmikuid
küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 45 päeva. Umbes 7. nädalal peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehaväline viljastamine. Kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud
' Embrüonaalne sünnnitusjärgne areng Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
· Laialdane eetiline vastuseis Kasutatakse sel juhul, kui: · Naise tavapärasel viisil rasestumist takistab mingi terviserike. · Meestel esinevad viljakushäired. 1.in vitro meetod: · Embrüo viibiv katseklaasis 2-5 päeva. · Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud · Embrüo areneb beebiks ema kõhus 2.in vitro meetod · Mikroinjektsioon-sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku · Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel moorula või blastotsüsti staadiumini ja siirdatakse seejärel naise emakasse. · Embrüosiirdamine inimesel: 1.Etapp-munarakk võetakse otse munasarjast 2.Etapp-kontrollitakse munarakku 3.Etapp-munarakk koos spermiga viiakse söötmesse. 4.Etapp-valitakse välja viljastunud munarakud 5.Etapp-sügoodid kantakse kasvusöötmesse 6.Etapp-hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot.
näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab
Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng
Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Embrüogenees - organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Kehaväline viljastumine : 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3. Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine : 1
Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale
Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). MIDA VÕIMALDAB DNA KLOONIMINE? · Huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist · Geeniproduktide, enamasti valkude tootmist · Uurida geeni struktuuri ja funktsiooni KES ON ESIMENE KLOONITUD LOOM? 1996.aastal viisid esimese imetaja kloonimise läbi Soti teadlased Roslini Instituudist. Saadud kloonlammas Dolly oli täpne koopia loomast, kelle keharakust oli võetud tuum. Dolly suri 2003. aastal
diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nim rakuteraapiaks ( näiteks asendatakse põletuse tagajärjel kahjustunud või hävinenud naharakke) . Laialdaselt kasutatakse teatud verevähi tüüpide raviks luuüdi siirdamist. Embrüonaalsete tüvirakkude siirdamist takistavad: a) Munaraku doonorlus b) Embrüo hukkub tüvirakkude võtmisel c) Moorula rakke ei suudeta kloonida d) Embrüonaalsed tüvirakud pole nii arenenud kui täiskasvanu tüverakud , puudub kindel tehnoloogia nende arengu suunamiseks. Mõisted: Embrüonaalkloonimine- Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Embrüonaalkloonimist kasutatakse identse genotüübiga järglaste saamiseks.
, kehatemp. langemine, lihaste kangestumine. Lõigustumine>Kobarloode>Areneb blastotsüst>Embrüoblast (sellest areneb loode)>Lootekest>Kusekott ja Vesikest>Platsenta Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud)
Saab alguse emasorganismi suguteedes Saab alguse vees Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE
( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm).
Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema
Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid,
Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel. Embrüosiirdamise etapid inimesel: 1. munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast. 2. munarakud kontrollitakse, puuetega rakud kõrvaldatakse. 3. munarakud koos spermiga viiakse söötmesse. 4. valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) mõni kord tuleb kasutada mikroinjektsiooni. 5. sügoodid kantakse kasvusöötmesse. 6. hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või bastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot. Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanematega. Kloonimise tüübid: 1. embrüonaalkloonimine (embrüo lõhestuse meetod)-varase embrüo(moorula) lõigustusrakud on kõik võimelised arenema tervikorganismiks-nad on totipotentsed. Embrüonaalkloonimine etapiti: · munarakk viljastatakse katseklaasis
Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast
Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni või koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb
Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest? 1)Lõigustumine-tekib moorula e kobarloode 2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast
Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 C juurde. Seejärel valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul, kui mehe sperma sialdav väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud sperm mikropipeti abil otse omaraku tsütoplasmasse. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele (tavaliselt munarakudoonorile endale) siiratakse 2-3 embrüod (mitte kõik neist ei hakka arenema). Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures on sagenenud ka kaksikute ja isegi kolmikute sünnid. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. Katseklaasiviljastamise hind on 5500 krooni haigekassa poolt, enda osalus umbes 10 000 krooni
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi
Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Munarakk Sarnane Seemnerakk Suurem Sugurakud Väiksem Elab kuni 36 tundi 23 kromosoomi 72 tundi Liigub passiivselt Haploidne Viburiga kromosoomistik Valmivad menopausini Surmani Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1
Riskitegurid Röövloomad Organismi haigused Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon )
Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organism areneb viljastumata munarakust, nii arenevad näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile
annaabi.ee 
