4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on
Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul. -Pärilikkuse alusel-päranduvad või mittepäranduvad. (keharakud ainult veg. paljunemisel) -Tekkeviisi alusel-esilekutsutud(mutageenidega) või iseeneslikud(DNA jagunemisvead) -Kasulikkus/kahjulikkus- surmavad 10%; neutraalsed 10%; veidi kahjulikud 80%; kasulikud alla 1%. -Olemuse alusel- nukleotiidide arv muutub või arv ei muutu(sel juhul muutub paigutus) -Kujunemise paigutus aja alusel- päritud või uustekkelised
tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju Kiirekasvulisi köögivilju külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul Soojanõudlikud köögiviljad avamaale, kui mulla temp on +8 C Külvisügavused · Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm Sibul, till 1-2 cm Peet 2-3cm Aedhernes, kõrvits 3-4 Aeduba 3-4cm 2 kt Juurköögiviljad Redis:
Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus, võib kesta 5 minutit ja peale seda saabub bioloogiline surm, siis ei ole enam võimalik inimest elustada. TAIMEDE LOOTEJÄRGNE ARENG VEGETATIIVNE GENERATIIVNE Idand e. idanev seeme. Juveniilse Peale vegetatiivset arengut toimub paljudel staadiumi käigus kujunevad välja taimedel generatiivne areng, mis saabub koos taime veg. organid (juur, vars, leht) sugulise paljunemise organite väljakujunemi- juveniilses arenevad taime. Kasvuperiood, sega. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja mõnede katteseemnetaimede emaka sigimikus areneb munarakk. ontogenees lõpebki vegetatiivse arenguga. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ning rakud ja koed hävivad järkjärgult.
Kas kasvajatest tingitud, või AKTH liigprodutsioonist. AKTH stimuleerib kortisooli teket, kui AKTH-d liiga palju, siis suurendab suguhormoonide teket. SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb,
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu- nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid.
Juured pinnalähedased Sõnnikut ja muid väetisi noorendus) kasutada multse (kile, ei tohi anda, läheb välja koorelaas, saepuru) Paljundatakse veg. ja gen.
Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma.
Risoom maa-alune vars Sibul maa-alune lühivõrse Kladood lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel) LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim
generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand . Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed) , sel perioodil toitub idand põhiliselt seemnes olevatest varurainetest. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
Mida tähendab geotermaalenergia? · Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud Parasvööde 3-5 kuud 1000-1600 Ida: mussoon Vähevil. leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk. 2400-4000 Head Kõige viljakamad Lähistroopiline Niiske, veg. 8 Kuni 8000 Sademeid Viljakas vahemereline kuud ja enam
tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! !
Niiskus e. sade o Oliivid saavad aind siin kasvada o Kastmine e. niisutuspõllundus Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju o Tähtis kasvuperioodi alguses niiskust Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem
näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest
sõltub: Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele Ta, KS, LV, LM, SA, PÄ, JA, VA) Vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp) Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus: o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel
lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline
kiud algavad nucl. salivatorius superiorist (VII) c) Radix sympathica a. facialise põimikust, postgangl. kiud ülemisest kaelaganglionist ( n. et plexus caroticus externus plexus a. facialis) Radix sensoria ja parasympathica moodustavad tagumise ühendusharu n. lingualisega. Ganglioniharud: 21 a) Eesmine ühendusharu n lingualisega: annab n. lingualisele postgangl. veg. kiude keelenäärmete ja gl. sublingualise innerveerimiseks. VII ja sümpaatiline b) Rr. glandulares: gl. submandibularisele. V, VII ja sümpaatiline 1. Gl. sublingualise parasümpaatiline innervatsioon: nucl. salivatorius superior VII chorda tympani gangl. submandibulare ül eesmine ühendusharu kiud n. lingualisele gl. sublingualis 2. Gl. sublingualise sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r
lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine-
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed). 4) Pedogenees, s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid). 5) Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud, s.t. et embrüo arengu algetappidel jaguneb see kaheks või enamaks osakas(nt imetajad). · Geget. Paljunemine on vanim paljunemisviis. · Vajatakse vaid ühte vanem organismi. · Veg. palj. on suht kiire · Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna · Järgalased omavahel ja vanematega kineetiliselt identsed · Pärilikuse muutlikusemäär väike ja juhuslik.ainsaks muutlikuse allikaks on mutatsioonid keha rakkudes · Vaid veg. palju. organismid evulotioneeruvad aeglaselt ja minimaalne pärilikkuse muutumus. Rakutsükkel, mitoos
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle ...
(putukatõrjevahend) tooraineks. Oluline on arvestada ka pilliroo energiasisaldust märgalade lähedal. Viimaste aastatel on hakatud kasutama pilliroogu veepuhastusaladel, kus olmeveed läbivad pilliroo vööndi. Seejuures ei ole soovitav lasta heitvett otse looduslikule pillirooväljale. Pilliroo niitmist ei saa soovitada enne õitsemist. Sel juhul ei saavuta toitesoolade varud sügiseks sellist kogust, mis tagaks juurdekasvu järgmisel veg. perioodil. Kõige parem pilliroo niitmise aeg on talvel jää pealt. 15.Põllumajanduse mõju hindamine veekogudele. peamine häda on siiski eutrofeerumine. See on toiteelementide lämmastiku ja fosfori üleliiast põhjustatud veekogu seisundi muutus, eeskätt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega
järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT-kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline
a. Paljunemine juurtega (kirss) b. Paljunemine lehtedega (begoonia) c. Paljunemine võsudega (sõstrad) d. Paljunemine võsunditega e. Paljunemine sigitaimedega 2) Vegetat paljunemine toimub ka muundunud võsudega: a. Sibulad (tulp) b. Mugulad (kartul) c. Risoomi abil (orashein) Vegetatiivne paljunemine seeneriigis: 1) Seene hüüfitükikestega 2) Veg paljunemine seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära: 1) Kõige ürgsem paljunemisviis 2) Vajatakse vaid 1 vanemorganismi 3) Järglased saadakse kiiresti 4) Teatud juhtudel on järglaskond arvukas 5) Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes 7) Evolutsioneerub aeglaselt, pärilik muutlikkus aeglane
MEXICO CITY, Mexico lands able to end u re infreq uent ra in fall. See p ho to gra ph s o f d iffer ent the kin d s of veg ':j==- =[:: 0" I . O· eta tion o n page 26 - 27. Jan Apt Jul Oct AN llGUA&
Relax. It will disappear over the next 48 hours. Mark's experience is typical: I have been doing this now for about 10 weeks and I have weighed myself daily during the process. I put on up to 2 kg (4.4 lbs) every cheat day, return to my pre cheat weight by Wednesday at latest, and have been averaging a further 1 Kg (2.2 lbs) per week loss by the next cheat day. To date I have lost 12 kgs / 26.5 lbs. I am fairly strict during the week (protein + beans + veg and thats about it), and I do circuit training and Brazilian Jiu Jitsu 34 times per week. The only variation I have from Tims guide is a whey protein shake after every hour of training. Weigh yourself before your rst meal on cheat day and ignore the short- term uctuations, which do not re ect fat-loss or gain. Remember to take circumference measurements on your weigh-in days, as it is typical to gain some lean muscle while on this diet.
Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features...
ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page i CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page ii ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iv ...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
