Okariin, erinevad fldi motifikatsioonid-savipuhkpill. Noorim rhm on keelpillid.Levinumad lra, harf, kitara,. Muusika ant. maailmas ei eksiteerinud omaette kunstiliigina, vaid kuulus paljude elunhtuste juurde (teater), OM ,saun, termid, piinamine. Kreeka teater Etendati pikki ja raskeid trgdiaid jumalate elust ja juhtumistest Philised orkestral kasutusel olnud instrumendid keelpillidest:lra,kitara,harf,aulos,okariin,sarved *Euripides tragdia "Orestes" 5.saj eKr. Homofoonia-hehlsus kitarr ja vokaal hel krgusastmel. Esimesed OLMPIA MNGUD 776 ekr Pankration -julm vistlusala,kus olid lubatud kik vtted, peale hammustamise ja kigistamise. KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad hmnid,hmnoodia,psailid(psalmoodia- palvete laulmine) Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus.
Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu- jumalannad). Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks.
Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis
ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed. OresteiaMükeene müütilise valitseja Atreuse järglasi jälitab esiisa hirmsa kuriteo pärast veritasu deemon. Atreuse poeg Agamemnon toob auahnuse nimel jumalaile ohvirks oma tütre, Agamemnoni naine tapab armukese kaasabil oma mehe, poeg Orestes maksab oma õe õhutusel isa eest kätte, tappes ema ja tema armukese. Alles Orestesega lõpeb kohutavate roimade ahel, jumalad otsustavad ta süüst vabaks mõista.
Näitemängudes käsitleti linnriigile olulisi teemasid - komöödiad poliitilisest elust ja tragöödiad müütilistel süzeedel. Viimase puhul oli oluline juba palju kordi läbikäiatud loost tuua välja õpetlik iva. Kuulsaim tragöödiakirjanik oli Aischylos, kes pani oma tegelased olukorda, kus tuli oma eelkäiate kuritegude eest kätte maksta, samas ise kuritöid läbi viies. Kuulsas teoses "Oresteia" maksis Orestes apolloni korraldusel kätte oma emale, kes oli tapnud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Aga kuidas on võimalik, et jumal käsib inimesel toime panna kuritöö? Ja samas kas siis ema kuritöö peaks jääma tasumata? Selget vastust ta ei andnud. Sarnaste probleemide üle juurdles Aischylose noorem kolleeg Sophokles. Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut
❁ motette hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises hääles. mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon oli liiga keerukas milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded Euripides, Stasimon Chorus from Orestes (408 B.C.E.) Gregorian Chant Kyrie Eleison Ave Maria - Gregorian Viderunt Omnes - Leonin Perotinus - Viderunt omnes. Motet - El mois de Mai/De se debent/Kyrie
Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia · Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. · Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. · Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. · Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu-jumalannad). · Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks.
Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia" Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart. Ta raev on niisama tugev kui armastus. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" vend Kreon (Teeba kuningas) Laios Jokaste
lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos (“Aheldatud Prometheus”), Sophokles (“Kuningas Oidipus”) ja Euripides („Orestes“) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra).
Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos ("Aheldatud Prometheus"), Sophokles ("Kuningas Oidipus") ja Euripides (,,Orestes") lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra).
haridus pere oma kehaliste-sõjalistel tüdrukud õppisid tantsu ja asi, tavaliselt õppidis harjutustel; koorilaulu majapidamistöid ja õpilastel teadmised ka käsitööd muusikas, lugemises jne Vana-Kreeka kirjandusteosed: Kuningas Oidipus kangelane ei näinud ette, et tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud Oresteia peakangelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest, kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad Homerose eeposed "Odüsseia" kirjeldab Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda; "Ilias" räägib ahhailasteja roojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Bresise ära võtmiseja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast Historia ajalooline teos, milles on kirjeldatud alates ajaloolisest ajast Vanade
On peategelased ja üpris ilmekad kõrvaltegelased. Sisu: Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui selle armukese. Erinnüsed hakkavad Orestest jälitama ja Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab kodanikekohtu areopaagi, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa).
· Solon: "Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas. Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata." · Soloni reformid Ateenas. "Isonomia" · Ka Spartas Kreeka tragöödiad aust · Teemad: · Indiviidi (kangelase) suhe kogukonda · moraalsed konfliktid (Euripides: Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest) · Lahenduseks demokraatlikku polist · Samas ikkagi rivaliteet ja võõritimõistmised Platoni vabariik · Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa) · Kuidas taltsutada auahnust? · Elanikkonna jagamine klassidesse · Valvurite vooruseks on julgus
Aischylos kasutas sõnakordust. Ateena oli võimsam kui kunagi varem, kuigi võim oli endiselt Sparta käes. Aischylose teine näidend oli 458. aastal eKr kirjutatud ,,Oresteia" - see oli triloogia, milles töötati välja Ateena uus dialoogia. Tegevus toimus pärast Trooja sõda. Koosneb kolmest näidendist: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad" ja ,,Eumeniidid". Aischylose triloogia ,,Oresteia" kolmas osa kannab nime ,,Eumeniidid". Apollon saadab Orestese Ateenasse, kus tema üle kohut mõistetakse. Orestes mõistetakse õigeks (Aischylose arvates olid ateenalased õigel teel). ,,Oresteia" räägib Agamemnoni (võitles Trooja sõjas, tema vend Menelaos oli Helena mees, kelle pärast Trooja sõda peeti) perest. Agamemnon naaseb Trooja sõjast, tema naisel on aga afäär ja koos armukesega kavandavad nad mehe mõrva. Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese
. valsilisus, 3/4 taktimõõt . tertsimotiiv, suur ja väike terts – seotud tantsu ja ristija Johannese pea nõudmisega „Elektra“ (1909, Dresdenis) Sophoklese tragöödia Hofmannsthali töötlus Reinholdti lavastus Elektra on Straussi kõige ekspressionistlikum ooper. Samal ajal kirjutab oma esimese ooperi Schönberg, ka ekspressionistlik. • Agamemnon – karakter, keda laval ei näe, aga partii kõlab orkestris. Elektra isa. • Orestes – taheti tappa, sest tema oli ohuks troonile. Agamemnoni poeg. • Klytämnesta oli leidnud endale armukese kui Agamemnon sõjas oli. Koos tahtsid Agamemnoni ja Orestese tappa, aga Orestes jäi ellu. • Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum, malbem. • Orestes tappis isa surma eest kätte makstes oma ema Klytämnesta ja ta armukese. Elektra on võidujoovastuses, tantsib hullumeelselt – vajub lõpuks surnult kokku.
* Teisel kohal on aga kokkuseade, mille mõned asetavad esikohale. See, millel on kaksipidine kokkuseade, nagu Odüsseia. Ning headele ja halbadele tegelastele vastav lõpp. Esikoha väärilisena näib ta ainult vaatajaskonna nõrkuse tõttu. Luuletajad aga järgivad vaatajaid, luues vaatajate soovide järgi. Kuid see pole tragöödia nauding, vaid on omane pigem komöödiale. Sest seal lahkuvad isegi loo suurimad vaenlased nagu Orestes ja Aigisthos lõpuks sõpradena lavalt. Ning keegi ei põhjusta kellegi surma. * See, mis on hirmu ja kaastunnet äratav, võib tekkida välisilmest. Kuid võib tekkida ka sündmuste kokkuseadest endast. Viimane on esikohal ja on iseloomulik paremale luuletajale. Sest lugu peab ka ilma selleta, et teda nähtaks, olema kokku seatud nii, et see, kes kuuleb nende
kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid; müüdi teisendi järgi rippus tema pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka Tantalose järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus.Väljendeid "Tantalose piinad" või "Tantalose janu" seostatakse igavese piin ja lõputu vaevaga. Medusa pilk Medusa suutis oma pilguga inimesi kiviks muuta. Juusteks maod. Meduusa pilkMeduusa oli üks gorgodest, hirmuäratavatest koletistest, kes olid tuntud oma hukutava jõu poolest. Neid oli kolm. Kõik tiivulised, neil oli juuste asemel mürkmaod ja nende pilk muutis selle püüdja kiviks. Teda tuli tapma ülbe Perseus, kes teda oma emale pulmakingiks tahtis
2) Pakkusid meelelahutust. 3) Harisid rahvast poliitiliselt. 4) Arenes näitekunst ja -kirjandus. 5) Austati Dionysost. Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks. Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. 1) Theatron vaatajate istumiskohad, 2) orkestra koori ja muusikute esinemispaik,
Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab järele ja tuuled saavad õigest suunast puhuma hakata. Edasi 2 võimalust: kas Iphigeneia ohverdati või Artemis päästis ta.Pärast Trooja langemist kodus söömise ajal või vannis olles sai Agamemnon surma kas Klytaimnestra, selle armukese Aigisthose või nende mõlema käe läbi. Agamemnoni poeg Orestes maksis hiljem isa tapjaile kätte. 33. Flora kuningriik Flora on taimeriigi allegooriline Rooma tüüp. Enamik antiikmütoloogilistest tüüpidest on lilledeks muutunud. 1) Aias. Tahtis saada Trooja sõja järgselt Achilleuse sõjarüüd. Ei saanud. Sai tegelikult Odysseus. Kukutas ennast lõpetuseks mõõga otsa ja tema verst sündis nelk. 2) Klytie. Klytie moondub päevalilleks. Armub päikesejumalasse Heliosesse (lad. Sol) ja pikaajalisest tema jälgimisest muutub päevalilleks.
peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene kohta vaid üks tuntud müüt: legendaarsest kuningast Agamemnonist, kes pöördus tagasi võidukast Trooja sõjast. Kodus ootas teda aga häving. Tema naine Klütaimnestra organiseeris koos oma armukesega Agamemnoni tapmise. Agamemnoni poeg Orestes tappis kättemaksus ema ja tolla kallima. Jumalad panid suguvõsale needuse, et seal kunagi rahu ei saadaks ja veritasu eest makstaks veritasuga. Zeus halastas siiski lõpuks Orestesele ja võttis talt needuse maha. Kreeka linnriikide välisilme. Arhailisel perioodil tekkis üle Kreeka u paarsada suuremat linnriiki. Linnriik koosnes kolmest osast. Keskne kindlustatud osa oli akropol, oli tavaliselt kõrgemal künkal, müüridega kindlustatud. Seal paiknesid tähtsamad
Igaljuhul määrati Tantalos sellise teo eest karistuseks igaveseks pattu kahetsema: ta seisab allilmas lõuani vees, kuid peab kannatama siiski janu. Niipea kui ta juua tahab, imendub vesi sedamaid maasse. Samas ripuvad tema pea kohal hõrgutavad puuviljad, aga kui vanamees tahab neid haarata, puhub tuulehoog oksad eemale. Müüdi teisendi kohaselt rippus Tantalose pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka tema järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia kuninganna, kellele saatis Zeus ise orjaks Heraklese, karistuseks oma hea sõbra Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end
tapnud, ning teatas, et ta võtab nüüdsest valitsemise üle. Ka Aigisthosel oli tegelikult Agamemnoniga vimma, sest Atreus oli tema vennad tapnud ja isale söötnud, ning kui mõrtsukas oli surnud, pidi süü lunastama mõrtsuka poeg. „Odüsseias“ kohtus Odysseus allilmas Agamemnoniga ja oli tema surmaloost väga liigutatud. Kuid julmusega ei saa julmust lõpetada. Iphigeneia oli tegelikult üks kolmest lapsest: tema vend Orestes oli saadetud ustava sõbra juurde, sest Aigisthos oleks ta muidu tapnud, ning õde Elektra oli jäänud ema juurde, kus Aigisthos teda igati kiusas. Terve elu oli Elektra oodanud ja lootnud, et Orestes isa tapmise eest kätte maksaks. Ühel päeval läks ta oma isa hauale paluma, et too venna sinna saadaks, ning justkui palumise peale oligi vend oma sõbra ja nõo Pyladesega ta kõrval. Ka Orestest oli terve ta
lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda
ritualismi koolkonna isa, osutas rituaali ja draama ürgsele seosele, näidendid seotud jumalakultusega Nii viljakus kui ka religioonis komponendid: 1. vana valitseja mõrv 2. uue ametisse määramine 3. uue ja vana sümboolne kahevõitlus, võitja abiellub püha pruudiga vana kuninga varisurm, tagab viljakuse, toob kogukonnale õnne Cambridge'i ritualistid: uurisid rituaalne päritolu (1912-1914) Jane Harrison "Themis" Gilbert Murray "Hamlet ja Orestes" Freud ja õpilased Freud "Tootem ja tabu" (1912-1913) keskseks Oidipuse müüt Erinevates kultuurides ja mütoloogias on sarnaseid elemente, motiive, kujundeid Nende sarnasust pole võimalik läbi kultuurikontaktide seletada. Sarnased motiivid on rändmotiivid, mütoloogilised paralleelid, ühtne indoeuroopa ühtsus, --oraaklid, kodust lahkumine, katsumised, kannatused, sümboolne võitlus isaga, koju tagasipöördumine jne.... Sarnased rändmotiivid on inimpsüühika elemendid
Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale. Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes. Viimane oli saadetud sõbra juurde, muidu oleks Aigisthos ta tapnud. Elektra haudus kättemaksu. Orestesel oli valida, kas saada isa reeturiks või ematapjaks. Apolloni oraakli käsul tappis ta ema ja tolle armukese; erinnüsed röövisid talt mõistuse; lõpuks leidis ta lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu. Ta kahetses pattu, erinevalt oma esivanemaist, ning Athena andestas talle. Iphigeneia olevat ohverdamisel ära päästetud Artemis viis ta tauride maale (Tauris) oma
Ainsa säilinud triloogia kirjutas Aischylos. ,,Oresteia" peateemaks on veresüü. Agamemnon on enne Trooja sõtta minekut ohverdanud oma tütre Iphigeneia. Agamemnoni naine Klytaimneistra ootab teda aastaid hiljem koju. Ta on kättemaksuhimus, võimuihas ja soovis olla koos oma uue armastatuga ning Agamemnoni koju jõudes pussitabki ta viimase surnuks. Aastaid hiljem ilmub välja nende poeg Orestes, kes tapab omakorda Klytaimneistra ja keda hakkavad seetõttu jälitama fuuriad. Tänu jumalanna Athena kohtumõistmisele pääseb Orestes fuuriate käest eluga. 55. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks? Teise tragöödianäitleja võttis kasutusele Aischylos, kolmanda võttis kasutusele Sophokles. 56. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale.
Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass Iason Giasone, argonautide juht; kastraat (1988 kontratenor) Herakles Ercole, üks argonautidest, kr. müt. suurim kangelane, Zeusi vallaspoeg; bass Besso Besso, Iasoni sõdurite kapten; bass Hypsipyle Isifile, Lemnose saare kuninganna; sopran Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass Alinda Alinda, Medeia õukonnadaam; sopran Medeia Medea, Kolchise kuninganna; (metso)sopran Delfa Delfa, Medeia vana amm; tenor või kastraat (1988 kontratenor) Aigeus Egeo, Ateena kuningas; tenor Demo Demo, kokutav kääbus Aigeuse õukonnas; tenor Tuulte koor Coro di venti Vaimude koor Coro di spiriti Orkestri koosseis (René Jacobs 1988): 2 viiulit, 2 vioolat, tello, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit, 2 zinki, timpanid Basso continuo:
1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu
jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Pole liialdus öelda, et tragöödiad kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Samas ei pakkunud tragöödiad kindlaid lahendusi. Sageli pandi tegelased olukordadesse, kus neil oli valida vaid halva ja veel halvema vahel või ei olnud neil võimalik oma tegude tagajärgi ette näha. Näiteks kuulsa Ateena traagiku Aischylose tragöödiasarjas „Orestia“ pidi peategelane Orestes tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest. Kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad. Teise Ateena tragöödia suurkuju Sophoklese „Kuningas Oidipuse“ kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. Kas Orestes ja Oidipus olid oma tegudes süüdi, ja kui olid, siis milles nimelt seisnes nende süü? Ühest vastust neile küsimustele polnudki
nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“. 3. Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist. Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris
Seejärel piiras gladiaatorite juht Orestese laagri täiesti ümber ja asetas ta paratamatuse ette kas lahingusse astuda või nälga surra. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomalste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Spartacus sai Orestese plaanile pihta ning otsustas tegutseda. Lahing toimusgi nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid ka lahingukohale Enomaiose väed. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on ratsanik Gaius Rufus Ralla ja tuli konsul Marcus Terentius Varro Luculluse poolt
kiusatustest Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Gaius Anfidius Orestesele anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma. Lahing oli verine ja visa. Vastased võitlesid metsikult ilma mingisuguse ülekaaluta ühel või teisel pool. Lahing toimus nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid lahingukohale Enomaiose leegionid. Spartacus käskis oma leegionidel roomlasi jälitada. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomlaste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia
Homeros uskus, et pingeid on võimalik heastada meeleparanduse kaudu. 7.-6. sajand kriis, kuna rivaalitsemine süvenes, paljudes polistes pääsesid võimule türannid. Riigimees Solon teostas reforme Ateenas hävitada ülikute süsteem, jagas kodanikud klassidesse varanduse alusel. (Samasugune reform teostati ka Spartas) Kreeka tragöödiad aust: teemad indiviidi suhe kogukonda ; moraalsed konfliktid ja valikud (Euripides : Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest). Tragöödiakirjanikud näevad lahendusena poliste demokratiseerumist, kuid näevad siiski, et rivaliteedist pole pääsu. Platoni Vabariik Au ja kuulsus on vaid näilised (pole midagi reaalset). Auahnust saaks taltsutada kui riigis jagada inimesed klassideks. Valvurite vooruseks on julgus. Eesmärgiks harmoonia. Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi. Lahendus iga
Palju vene keelde tõlgitud. ,,Juegos de manos", #Duelo en el paraiso", ,,La resaca", ,,Fin de fiesta" Juan Manuel Caballero Bonald- 1926 sündinud. Õppis kirjandusfilosoofiat Sevillas. Müütilisus. Päris tugev seksuaalne väljund. ,,El baile andaluz"- uurimus. Romaanid: ,,Toda la noche oyeron pasar pajaros", ,,Un cielo ficicilmente azul"-1961. Gonzalo Torres Ballester Ferrol- ,,Los gozos y las sobras" Alvaro Cunqueiro- ,,Las Mocedades de Ulises", ,,Un hombre que se parecia a Orestes" Kasutas otseselt antiigi müüte. Miguel Delibes- elas 90-aastaseks. ,,Las ratas", ,,Cinco horas con Mario" Juan Benet- põhiteos ja peamine kuulsusallikas (on ka film) ,,Volveras a Region" Suurtäht nimes viitab teatavale sümbolile, vbl allegooriale. Sümbolistlik realism. Müüdid. Juan Marse- kodanluse ja ühiskonna autsaiderite vahekord, uuem kirjandus (pole enam kodusõjaga seotud) ,,Ultimas tardes con Teresa", ,,Si te dicen que cai", ,,La muchacha de pragas de oro"
Ülejäänud näidendites domineerivad kired. Racine'i kirg on alati rahuldamata kirg, tema armastus ei leia peaaegu kunagi vastuarmastust. Üks tema tüüpilisi konstruktsioon: tema armastab temakest, kes armastab kedagi teist jne, armastatakse kedagi, kes armastab alati teist. ,,Andromache" aluseks selline skeem. Andromache tahab jääda truuks Hektorile, kes langes Trooja sõjas, Andromache on Phyrrose juures vangis, Phyrros armastab teda ja on unustanud oma pruudi Hermione. Saabub Orestes, kes on Teeba valitsejate käskjalg, ta peab kaasa võtma Andromache ja Hektori alaealise poja. Orestes aga armub Hermionesse. Hermione armastab Phyrrost, kes armastab Andromachet, kes armastab oma Hektorit. Puudub tõepära, lubas Racine'il öelda, et inimesed ei ole vabad, vaid on oma kirgede kütkes, mis on alati mõistusevastased. Racine oma kasvatuselt oli janssenist, mitte katolik. Väiksena kaotas oma vanemad, orvuks jäi 3 aastaselt
Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani
võimu käest ära anda Trahhislannad -Heraklese naine mürgitab Heraklse ära Kuningas Oidipus [e.k] Elektra Philoktetes - kannatv kangelane pääseb inimtühjalt saarelt Oidipus Kolonoses - järellugu saatürdraama Jäljekütid (Apolloni karja varastamine Hermese poolt) Euripides (u 480406 eKr) Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama nt Medeia, Elektra, Helene, Orestes, Hullunud Herakles 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Teise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia ,,rajajaks") Pärslased: ainus säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline (Salamise lahing, Xerxese taandumine, hybris) Ainus säilinud triloogia Oresteia: Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü (tütretapp, mehetapp, ematapp): õnnelik lõpp!
Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest seatud maailmakord on kõigest hoolimata õiglane
varanduse järgi. õigustatult.“ Kreeka tragöödia aust Eneseväärikas inimene suhtub: Teemad: indiviidi suhe kogukonda, moraalsed konfliktid (nt Euripidese Auavaldustesse?-normikas, nats rõõmus, aga ei lähe ülbeks Orestes) Auhaavamisse?-ei tee välja Lahenduseks demokraatlik polis, samas jääb ikkagi rivaliteet ja Ohtudesse?ei maksa tormata ega neid otsida (et siis silma paista) võõritimõistmised Platon (Vabariik) Heategudesse
Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest seatud maailmakord on kõigest hoolimata õiglane
patuoina riitus. Valitakse patuoinas, kes peab tagajärjed enda kanda võtma. Ta tapetakse või pagendatakse. Interregnumi ajal kehtib ühiskonnas ohjeldamatu vabadus. Viljakusjumala lahutamatuks atribuudiks on kuldne oks, mis tagab tema ellujäämise. Fraseri raamatus tekivad mütokriitika algmed. Müüt on rituaali saatvad sõnad, zestid, liigutused. Müüt on kättesaadav üksnes müüdi kaudu. Rituaal säilib paremini kui sõna, mis korrumpeerub, allub tõlgendustele. G. Murray Hamlet ja Orestes. Hamleti ja Orestese müüdid on ühe originaalmüüdi variandid. Freud ja tema õpilased: psühholoogiline mütokriitika. Oidipuse müüt: isatapp ja abielu emaga. Tootem ja tabu (1912-13). Pojad tapavad isa naiste pärast. Isatapp äratab poegades süütunde, mis viib isa jumaldamiseni: tootemloom asendab isa. Tootemlooma tapu keeld süütunde vältimiseks. Freudi õpilased uurisid, kuidas Oidipuse müüt rakendub erinevates mütoloogiates
rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas. Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata." Lahenduseks käivitas tugeva reformiprogrammi, kodanikud jagati klassidesse varanduse järgi, nende klasside piires sätestati kodanike võrdsus; samad reformid viidi läbi ka Spartas. Kreeka tragöödiad aust Teemad · Indiviidi suhe kogukonnaga · Moraalsed konfliktid (Euripidese Orestes) Lahenduseks demokraatlik polis Platoni ,,Vabariik" Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa). Arvamused, mis ei põhine tegelikkuses (varjud koopaseinal). Platon käsitleb kasvatust kui kindlat funktsiooni. Ta jagab inimesed klassidesse: valitsejad, valvurid ja töölised. Au taotlemine puudutab valvurite klassi, nende vooruseks on julgus. Valvureid tuleb varajasest vanusest kasvatada nii, et kodanikud pole kunagi üksteisega
attorney general, who has pursued more than a to wiring more than $6,000 for crude oil. He eventu- dozen boiler-room cases in the past four years. ''The ally wired an additional $9,740, but his profits never victims are sometimes persuaded to invest the sav- arrived. ings of a lifetime." "My heart sank;' Gulban recalled, "I was not Orestes J. Mihaly, the New York assistant at- greedy. I just hoped I would see better days." Gulban torney general in charge of the bureau of investor never recouped his losses. The Scarcity Scam how the scarcity principle was employed during the second and third phone calls to cause to "buy quickly without thinking too much about it." Click, Blur. The weakness is, as before, an enlightened one_ We know that the things that are dif-
annaabi.ee 
