Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu
Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16
1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu
Jüriöö ülestõus 1. Eesti kirjaniku Eduard Borniköhe esimene jutustus “Tasuja” rääkis Jüriöö ülestõusust 23. Aprillil 1343. 2. Ülestõusnud piirasid 10 000 mehega sisse Tallinna linna ja läkitasid saadikud Turusse abiväge kutsuma. Rootsi kuninga asevalitseja lubaski mõne nädala pärast abiväega Tallinna all olla 3. Paraku ei olnud ülestõusnul oma edu enam kusagile arendada, jäi vaid loota, et abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4. Väidetavasti 3000 eestlast surma sai. Neli päeva hiljem,täpselt kokkulepitud päeval, sabusid esimesed abivaed Soomest, kuid pidid pettunult tagasi purjetama.’ 5. Alles selle alistumisuga võib muiste vabadusvõitluse lõppenuks lugeda Vana-Liivimaa poliitiline korraldus. 1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2
rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus 1307. a. Templivendade ordut ketserluses, väärjumalateenimises ja nõiduses ning andis kõik ordurüütlid eesotsas ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte. Piinamisel "tunnistasid" orduvennad kõike, mida kuningas soovis, kuid 1314. a. vahetult enne hukkamist tuleriidal loobus ordumeister Jacques de Molay valetunnistustest ning needis kuninga, kes peagi seejärel ka suri. Meessoost järeltulijaid polnud ka tema kolmel pojal. Selle tulemusena puhkes troonipärimisküsimuse tõttu 100aastane sõda, milles
10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused
Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu. Kuna Liivimaad ründasid mitu riiki korraga, siis pidi Liivimaa ordu 28. novembril aastal 1561 alla andma . Liivimaal pole kunagi olnud otseselt mingit presidenti ega poliitilist valitsust. Valitsuse asemel olid ordud, mille juhid vahetusid päris tihti, nii et üks juht sai ametis olla tavaliselt kuni 5 aastat. Aastatel 1309-1322 pkr. Juhtis Liivimaa ordut G. von Rogge kes sai ametis oldud haruldaselt pikad 13 aastat. Liivimaal on olnud aastatel 1237-1561 46 juhti. Neist esimene oli 1237-1239 H. Valke ja viimane 1559- 1561 G. Kettler. Kui G.Kettler oli ametiaja ära olnud siis lõppes ka ordu tegevus ja Liivimaa jäi korraliku juhita. Sellest võis alguse saada selle rahva ja riigi allakäik.
sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikvaid jms. Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis. Talupojad leidsid usupuhastuses mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. See tingis rahutusi ja seetõttu toetas algul maa-aadel ordut ja piiskoppe uuendustevastases võitluses. Reformatsiooni mõjul on Eestile nii häid kui halbu külgi. Halb on see, et pildirüüste ajal lõhuti kirikus palju pühapilte, -kujusid jms, kuid tänu reformatsioonile arenes kirikukunst. Samuti tõi reformatsioon eesti keelde uusi sõnu ja parandas talupoegade olukorda. Nad muutusid teiste inimestega võrdsemaks. Lisaks sellele arenes edasi ka Eesti kultuur.
Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid isikuid nimet. tarkadeks ehk nõidadeks. Mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema;
Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks. See ordu loodi eesmärgil, et hõlbustada Liivimaal alistamist, mis tavaliste ristisõdijate lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane, 2018) Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning siis ordu allutati piiskop Albertile. Mõõgavendade ordu tehti eesmärgiga alistada
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6
Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust. Tsisterlased seetõttu hoidsid pigem rahvast eemale ning tegelesid raske füüsilise (nt põllutööga) tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased
Rooma paavst andis 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses Iseloomulikku Jesuiitide ordu eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse reformatsiooni - vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlanud jesuiidid pettust, silmakirjatsemist, salakuulamist, tapmist, inkvisitsiooni. Et jesuiidid sekkusid Euroopa riikide poliitikasse, pagendati nad 18. saj mitmest riigist. Tänapäeval on Jeesuse Seltsil umbes 34 000 liiget.
*Saare- ja Kuramaa piiskopid müüsid end Taani kaitse alla. Taani kuningas andis need alad oma vennale, hertsog Magnusele. *Enne rahu lõppu kogus ordu kõik oma väed kokku ja üritasid Tartu piiskopkonda tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi. *Tallinn ja Põhja-Eesti läksid Rootsile, aga muud alad said poolakad endale. *(1562) kirjutas peapiiskop lepingule alla. Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a
aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli,
progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18
Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere kaubanduse üle
talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja.
a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Plettenberg püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades. Blankenfeld aga sõltumatust Liivi ordust. Usupuhastuse tulemused Liivimaal põletati kiriku asju ja lõhuti altareid ja kõike muud, mis oli kiriku oma...nn. Pildirüüste Ilmalik võim allutas kirikliku võimu Euroopas., osaliselt ka Liivimaal.
Teised maakonna malevad olid tegutsenud samal ajal liivlaste ja latgalite aladel. Suuremat midagi ei saavutanud, sest rahvas oli jõudnud pugeda peitu linnusesse. Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks. 12. Mõõgavendade ordu: 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad, preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku pöörata. 14. Võnnu piiramine ja ümera lahing: 1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade
piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad.
Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.: seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste. Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas, nende nimigi kandus üle nende alistajatele. Leedu suurvürstiriik muutus aga ajapikku üheks Euroopa suurimaks ja võimsaimaks riigiks, mis laienes
Mõiste tekkis 17. sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt) Suur osa moodustas ordu valdus Mõõgavendade ordu 12. Mõõgavendade ordu Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202– 1237. Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad Ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. 13. Piiskopkonnad
Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad- Saare-Lne piiskopkond ja Tartu piiskopkond
sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud:suurkomtuur (majandusasjade valitseja)varahoidja (rahaasjade valitseja)ordumarssal (sõjaväe juhataja)hospitalier (juhtis orduhospitali ja heategevusüritusi)prior (kõrgeim vaimulik aukandja, viis läbi pühapäevaseid missasid)lauameister (tegeles toitlustamisprobleemidega)ordukomtuurid (ordu haldusüksuste juhid)
kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS: Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa. 1561 1) Tallinna linn, Harju-, Viru- ja Järvamaa andsid end üle Rootsi võimu alla
noormehed orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes aedselt ristirahva sõjalist teenimist oma sihiks seadnud koroporatsioonist omamoodi hoolekandeasutus, mis pakkus seisusekohast äraelamist ja võimete ning õnne korral ka poliitilise karjääri võimalust Saksamaa mõisnike noorematele, kodusest pärandusest ilma jäänud poegadele. Saksa ordu langus kuni tänapäev 14. sajandi algul süüdistati ordut ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi lahingut. 15. sajandil toimunud Kolmeteistaastase sõja (1454–1467) tagajärjel kaotas Saksa ordu
* Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad * Kolooniate tooraine kasutamine *1887-1889 ehitati Pariisi maailmanäituseks 300,5 m kõrgune Eiffeli torn Kiriku suur roll *Enne I maailmasõda umbes 1500 vaimulikku ordut *Kirik osales majandustegevuses *Kiriku- ja kloostrikoolid väga populaarsed *Kristlikud parteid mõjukad *1905 kirik lahutati riigist, 3000 kirikukooli suleti Raimond Poincare sai Prantsuse peaministriks 1912. a. võttes suuna sõjale oma valduste kaitseks või laiendamiseks. Ärkav Saksamaa *Pärast Napoleoni sõdu oli Saksa riike alles 34, neist tugevaim Preisi -> Viini kongressil moodustati Saksa Liit *19
1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem juba rohkem Pidid üleval pidama preestrit Pidid arvestama trahvidega Talupoegade koormised: Kümnis 1/10 saagist
Maaisanda tähtsus vähenes formaalsuseni. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks, 46 küla. Sisepoliitika Sisepoliitiline telg Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, kuna nende vahekord jäi täpselt määratlemata. Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid
Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik
Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud
Kettler nendega hästi läbi ja saavutas eriti lähedased suhted mõjuka Radziwillide suguvõsaga. Seetõttu hakkas ta peagi pooldama lähenemist Poola-Leedu riigile. Liivi sõja alguses paistis ta silma aktiivse tegutsejana, kuid tema väed ei jõudnud siiski maikuus appi Narvale, mis ootamatult puhkenud tulekahju tõttu venelaste kätte langes. Varasemas baltisaksa ajalookirjutuses on arvatud, et Kettler võis meelega viivitada, et oma ja Poola positsioone tugevdada ning ordut nõrgendada, kuid arvestades, et teised ordutegelased ei suutnud edukamalt venelaste vastu tegutseda, ei saa teda reetmises ilmselt süüdistada. Pigem oli Kettler üks edukaimaid ordutegelasi Liivi sõja alguses, mistõttu ta 1558. aasta juulis Tartu langemise järel ordumeister Wilhelm Fürstenbergi koadjuutoriks valiti. 1558. aasta lõpul korraldas Kettler sõjakäigu venelaste vallutatud aladele Tartu piiskopkonnas
ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks. Liivlaste alistamine Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo (Toreida/ Turaida). 1206-1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine. Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid. Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks. Naabrite rünnakute puhul oli olemas tugev liitlane
Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest. Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordut. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Ta katkestas kohe Pihkva vastase sõjakäigu , koondas oma väed Põhja+Eestisse ning kutsus ülestõusu juhid läbirääkimistele Paidesse. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha
4.MIKS OLID VENELASED SÕJA ALGUL VÄGA EDUKAD? Liivmaal oli palju vähem ressursse, kohalikud polnud sõjaks valmis, seega oli venelastel vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS? MIS ROLLI TA LIIVI SÕJAS MÄNGIS? Taani kuningas, hiljem Liivmaa kuningas. 1570. aastatel alustas ta vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 6.MILLINE SAATUS TABAS KOHALIKKU LIIVI ORDUT? Liivi orduga oli ühel pool, see löödi puruks. 7.KUIDAS OLI LIIVI SÕJA SEISUKOHAST OLULINE BALTHASAR RUSSOW? Ametilt oli ta Tallinnas kirikuõpetaja, väidetavalt eesti päritolu. Ta oli ka kroonik, kes pani kirja Liivi sõja käiku. 8.KES OLID MÕISAMEHED? Endised ordu- ja piiskoppide sõdalased, je sotsisid endale uut teenistust uue valitseja juures. Palgasõdurid. 9.MIKS OLI VENEMAA SÕJAST MÕNDA AEGA EEMAL? Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda
õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim valvas kodanike julgeolekut vähendas määrustega tuleohtu Kaubandus
See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud. Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva. 7. Katoliiklus / 8. Eestlased ja katoliiklus 13. sajandil oli usuks katoliiklus. Katoliikluse omaduseks olid ordud ja linnused, mis tulid ka Eestisse. Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele vaimulikud, sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid. Eestiga puutuvad kokku kolm ordut: 1. tsitertsalsed paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala 2. dominiiklased kõige vägivaldsem, aga kõige targem ordu. Nad tõid Eestimaale koolihariduse. 3. frantsisklased kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi. Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik (Toomkirik) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid. Haridus
sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Franciscus de Moliano korraldas inkvisitsiooni ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada. ( Anti Selart. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250. ) Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus,
Sealsete valduste kaotamine tõi kaasa ägeda kriitika. Muidugi oli neid, kes ihkasid endale ordu varasid. Kõige hullemalt läks templirüütlitel, kelle vastu algatas Prantsuse kuningas protsessi, mis lõppes ordu likvideerimisega 1312. aastal. Johanniitide ordu jätkas moslemitevastast võitlust Vahemere piirkonnas, seades end algul sisse Rhodose saarel. Pärast saare kaotamist sai 1530. aastal uueks asupaigaks Malta (seepärast tuntakse Johanniitide ordut ka Malta ordu nime all). Saksa ordu viis 1309. aastal oma keskuse Preisimaale Marienburgi (tänapäeval Małbork Poolas), kust sai hästi juhtida võitlust paganlike leedulastega. Pärast leedulaste ristimist ja eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes hoida kuni 1525. aastani
B. 129), kus kuningas Heinrich lüübeklastele ja saksa kaupmeestele Liivi- ning Ojamaal ülesandeks teeb Tartu piiskopile Her- mannile abi anda, mitte ainult paganate vastu (contra paganos), vaid ka tema igasuguste vaenlaste vastu (contra quoslibet malefactores suos), sest et tema kaitseb kauge Eesti maakonnas Jumala ning püha Rooma riigi au paganate teotavate pealekippumiste vastu (contra insultus paganorum). Et ,,tema igasuguste" vaenlaste all tuleb esimesel joonel arvata vist oma maa ordut, siis on vahest ka paganate all siin omamaalased arvatud või vähemalt üheskoos võõraste maade paganatega mõeldud. Missugused need võõrad maad on, mis siin ülepea arvesse võivad tulla, näeme alamal. Kui paganate all võõra maa paganaid tuleb mõista, mida iseenesest sagedasti võib juhtuda ja ka juhtub, on need paganad oma rahvusnimega nimetatud või nad selguvad ometi kirjutuse koosseisust. Kus see nii ei ole ja võõra maa paganaid arvesse ei tule, on
sajandi keskpaik, mil nii Liivimaa idapiirile kui ka Vene vürstiriikide läänepiiridele rajati rida uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa-Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivi ordu toetas Preisimaal asuvat Saksa ordut. Alates 1470. aastatest konfliktid idapiiril seoses Moskva suurvürstiriigi ekspansiooniga tihenesid. Aastatel 14801481 peetud Liivimaa-Pihkva sõda lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, 1501.1503. aasta sõda päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti enam kui 50 aastat rahu
Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel)
*Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut. 1255 sõlmitud lepinguga säilitasid nad poliitilised õigused, võttes kohustuse ordut toetada. *1260. Durbe lahingus kaotas Liivi ordu, see julgustas baltikumi rahvaid, ka saarlasi. 1261 rüüstati saaremaad ordu ja liitlaste poolt. *eesti alal kaks omaette maailma - vallutajad ja allutatud rahvas. Eeslasi ei lubatud linnustesse. *Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks. majanduslikud tingimused muutusid talurahvale kitsamaks. kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks
Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade Jaan Tepp, teoloog Suured Peetruse katedraali vaskväravad on tänaseks paavst
karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta eesmärk polnud alustada uut ordut aga tal oli palju pooldajaid ja kirik soovis anda ametliku vormi, Fransiskus kirjutas oma abilistega uued omad reeglid ja nende soov oli kuulutada jumalasõna lihtrahva seal, neil olid hallid või pruunid kuued, olid tuntud lihtsuse poolest, ajajooksul tekkisid neilgi kloostrid ja nad pöörasid röhku haridusele Dominiiiklaste ordu – rajas Dominicus, peamine ülesanne oli jutustada õige usu kaitseks,
Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Koelli katekismuse tõlkija, Pühavaimu kiriku õpetaja Hans Susi vaimuliku kirjanduse tõlkija, proovis tõlkida piiblit. Wanradt katekismuse koostaja, Niguliste kiriku õpetaja. 1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere
Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kallele kanti ilmselt ülemuinasusundi jumaluste omadusi. Oodati ju katoliku usus pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjaid.Tuntumad pühakud Georgius- karjakitsjana, Peetrus- kalajumal, Katariina- lammaste kaitsja. Antoniud- koduloomade. Ordud ja kloostrid-Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Rahvakeelseid jutlusi peeti kirikutes juba katoliku ajal, hakati reformatsiooni järel sellele hoopis suuremat rõhku panema
ilmalik võim. Maahärraks oli Taani kuningas - ilmaliku võimu esindaja. Kuningat esindas kohapeal asehaldur keda abistas umbes viieteist liikmeline maanõukogu. Keskus oli Tallinn. Tähtsamad linnused: Toompea, Rakvere, Narva. 1343-1345 - Jüriöö Ülestõus. 2 1346 - Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule (keskus Marienburgi linnus). 1347 - Saksa ordu andis Eesti Liivi ordule. Liivi ordu juht oli ordu meister. Saksa ordut juhtis kõrgmeister. 1397 sai Harju-Viru vasallid " Jungingeni armukirjaga" suuremad õigused kui varem. Eestis oli alles 3 vÄikeriiki, mis päsisid Liivi sõjani. 1558-1583 Liivi sõda. Sõda alustas Vene tsaar Ivan IV, kes vallutas alguses enamuse Eestist. Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde. 1563 sai Kuressaare linna õigused
Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt. Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine
annaabi.ee 
